Dreamstime
Energiahiid BP avaldas hiljuti palju kõneainet tekitanud prognoosid maailma energiaturu arengute kohta järgmisel 20 aastal. Selge on see, et Hiina ja India majanduskasv toob endaga kaasa suurema nõudluse energia järele tervikuna. Hoopis põletavam küsimus seisneb trendide muutustes energiaportfellis – kas naftakompaniid peaksid kiiremas korras alustama ettevalmistustega musta kulla tähtsuse vähenemiseks?
Inimeste arvu suurenemine ja jõukuse kasv jäävad jätkuvalt peamisteks teguriteks, mis mõjutavad nõudluse kasvu energia järele (vt graafik 1). Küll aga prognoositakse järgmiseks 20 aastaks energiavajaduse kasvu aeglustumist 1,6%-ni aastas. Viimase 20 aasta jooksul kasvas nõudlus energia järele keskmiselt 2% aastas. Osalt võib energia nõudluse vähenemist tulevikus seletada rahvastiku juurdekasvu aeglustumisega, kuid peamiseks teguriks on siiski energia kasutamise efektiivsuse (mõõdetud suhtena SKP-sse) märgatav paranemine.
Graafik 1. Globaalsed kasvumäärad. (allikas: “BP Statistical Review of World Energy”)
Täpsemalt kasvab energiavajadus järgneva aastakümne jooksul 2% aastas, sellele järgneval 10 aastal aga 1,3%. Kokkuvõttes on 2030. aastal globaalne nõudlus energia järele koguni 39% võrra suurem võrreldes 2010. aasta seisuga (vt graafik 2). Koguni 96% sellest kasvust tuleb väljastpoolt OECD riike, mis tähendab, et 20 aasta pärast tarbitakse 65% kogu energiast OECD väliselt. Aastal 2010 oli see näitaja 54%. Nimetatud ühenduse energia kogunõudluses suuri muutusi ei prognoosita, energia kasutamine inimese kohta on koguni hoopis langustrendis.
Graafik 2. Maailma energiavajaduse kasv OECD riikide hulgas ja väljaspool liitu. Ühik toe (ingl k tonne of oil equivalent) on võrdne ühe tonni keskmise kalorsusega toornafta põletamisel eralduva energia kogusega ehk 42 GJ. (Allikas: “BP Statistical Review of World Energy”)
Kuigi kõigile kütuseliikidele prognoositakse tarbimise kasvamist, toimuvad olulised muutused portfellisiseselt (vt graafik 3). Gaasi ja mittefossiilsete kütuste osakaal kasvab nafta olulisuse märgatava languse arvelt. Kõige kiiremini kasvab taastuvenergia tarbimine, millelt oodatakse järgmise kahe aastakümne jooksul keskmiselt 8,2% kasvu aastas. Fossiilkütuste hulgas suureneb enim gaasi tarbimine (2,1% aastas) ja vähim nafta kasutamine (0,7% aastas). Nafta osakaalule maailma energiaportfellis prognoositakse jätkuvat langustrendi ning see võib lõppeda enim kasutatava kütuse staatusest ilmajäämisega juba järgmise kahe aastakümne jooksul.
On tõenäoline, et kivisöe hiljutine turuosa kasv, mille taga seisavad suures osas Hiina ja India kasvanud energiavajadused, jätkub 2030. aastani. Seejärel prognoositakse, et Hiina plaan vähendada kivisöe osakaalu oma energiaportfellis, kannab vilja ning trend muutub. Tähelepanuväärne sarnasus peitub taastuvenergia tähtsuse järsul kasvul viimaste aastate jooksul ning tuumaenergia tuhast tõusmise vahel mõned aastakümned tagasi. Märkimisväärne on seegi, et pärast esialgset turule sisenemise järsku sööstu ei ole tuumaenergia suutnud oma osakaalu portfellis viimase 20 aastaga suurendada.
Graafik 3. Globaalne energianõudlus kütuseliikide järele ja osakaalu muutused maailma energiaportfellis. (Allikas: “BP Statistical Review of World Energy”)
Nagu juba mainitud, püsib OECD riikide energia tarbimine põhimõtteliselt muutumatuna. Küll aga toimuvad olulised muutused kütuseportfelli siseselt (vt graafik 4). Taastuvenergia liigid on välja vahetamas naftat transpordi valdkonnas ja kivisütt elektritootmises. Seetõttu prognoositakse, et OECD riikide hulgas nõudlus nimetatud kütuste järele järgneva 20 aasta jooksul väheneb. Neid muutusi põhjustavad peamiselt alternatiivsete kütuste odavnemine, kasutusel oleva tehnoloogia areng, poliitiliste jõudude turule sekkumine ning ka nafta hinna volatiilsusega kaasnevad probleemid.
Samal ajal põhjustab OECD-väliste riikide suur isu energia järele olukorra, kus on vaja suurendada kõikide energialiikide kasutamist, kaasa arvatud nafta ja kivisöe oma (vt graafik 4). Nende riikide jaoks on hetkel esmatähtis ligipääs odavale energiale, et kaasa aidata majanduse kasvamisele. Jätkusuutlikud lahendused pikemas perspektiivis on valdavalt jäänud tagaplaanile.
Graafik 4. Muutused piirkonniti ja kütuste kaupa 2010. aasta energianõudluse ja 2030. aasta nõudluse vahel (miljard toe-d). (Allikas: “BP Statistical Review of World Energy”)
Olenemata sellest, et nafta on kõige aeglasemini kasvav kütuseliik, oodatakse globaalset vedelkütuste (nafta, biokütuse jt) tarbimise kasvu 16 miljoni barreli võrra päevas (Mb/d), ületades 2030. aastal 103 Mb/d piiri (vt graafik 5). Kasv tuleb peaasjalikult Hiina (+8 Mb/d), India (+3,5 Mb/d) ning Lähis-Ida (+4 Mb/d) arvelt, mis koos moodustavad peaaegu kogu tarbimise suurenemise. OECD tarbimine oli suurim 2005. aastal ning edaspidi oodatakse ühenduses nõudluse vähenemist 6 Mb/d võrra aastaks 2030.
Graafik 5. Nõudlus vedelkütuste järele 2010 vs 2030 (Mb/d). (Allikas: “BP Statistical Review of World Energy”)
Vedelkütuste käekäiku sektorite kaupa analüüsides selgub, et nõudluse kasv tuleb põhiliselt OECD-väliste riikide transpordi (+14 Mb/d) ning tööstuse, valdavalt naftakeemia (6,5 Mb/d) arvelt (vt graafik 6). OECD vedelkütuste tarbimise langust põhjustab esialgu tööstussektor, kus naftaprodukte on kergem gaasi ja muude taastuvenergia liikide vastu välja vahetada. Vaadeldud perioodi teisel poolel hakkab seoses mootorite kütuseefektiivsuse kasvuga tasapisi langema vajadus vedelkütuste järele ka OECD transpordis.
Toodangu gruppide järgi prognoositakse, et nõudluse kasv tuleb peamiselt keskmiste destillaatide, diisli- ja reaktiivkütuse ning petrooleumi arvelt (vt graafik 6). Kergete destillaatide, bensiini, tööstusbensiini ja vedelgaasi tarbimine stagneerub, mis tähendab majandusliku surve jätkuvat kasvu piiratud ümberehitusvõimalustega rafineerimistehastele. Kütteõlidele prognoositakse globaalse nõudluse vähenemist.
Graafik 6. Vedelkütuste nõudlus sektoriti ja toodangugruppide järgi. (Allikas: “BP Statistical Review of World Energy”)
Transpordisektoris on 2030. aastal jätkuvalt ülekaalukalt domineeriv naftaproduktide kasutamine (87%) (vt graafik 7). Teiste energialiikide turuosa kasvab, kuid massilist kasutusele võtmist piirab BP hinnangul vajaliku infrastruktuuri puudumine või piiratus. Kui jätta kõrvale muutused sõidukite kasutamises, efektiivsuse kasvus ning alternatiivide kasutusele võtmises, siis suureneks 20 aasta jooksul naftasaaduste tarbimine transpordisektoris peamiselt OECD-väliste riikide autode arvu kasvu arvelt koguni 23 Mb/d võrra (vt graafik 8). Kuid reaalselt prognoositakse kõigest 6 Mb/d suurust tarbimise kasvu. Nimelt prognoositakse nii OECD sees kui väljas 1,1% mootorite efektiivsuse kasvu aastas. See tehnoloogia areng põhjustab 20 aastaga nafta nõudluse vähenemist transpordis 11 Mb/d võrra. Samuti prognoositakse kilometraaži langust auto kohta seoses kõrgete kütuste hindadega ning ühistranspordi arenguga. Alternatiivsete kütuste, eelkõige biokütuste kasutamise tagajärjel väheneb nõudlus nafta järele transpordis 3,6 Mb/d võrra.
Graafik 7. Erinevate kütuseliikide nõudlus transpordisektoris. (Allikas: “BP Statistical Review of World Energy”)
Graafik 8. Nafta nõudlus transpordisektoris 2010 vs 2030 (Mb/d). (Allikas: “BP Statistical Review of World Energy”)
Järgmised 20 aastat on energiasektoris pöördeline aeg. Sektoris tegutsevad ettevõtted peavad valmistuma üleüldise nõudluse kasvu nihkumiseks OECD riikidest arengumaadesse. Tähelepanuväärsed muutused toimuvad eri piirkondade energiaportfellides. OECD riikides väheneb prognooside kohaselt järgmise 20 aasta jooksul nafta ja kivisöe tarbimine ning nende asemel võtavad koha sisse erinevad taastuvenergia liigid ja gaas. Samal ajal kasvab väljaspool OECD riike nõudlus kõigi kütuseliikide järele. Mahuliselt suureneb enim odavamate energialiikide, eeskätt kivisöe ja gaasi tarbimine.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
