Energiabuum tõmbab USA majanduse käima

Dreamstime

Viimase viie aasta jooksul on loodud nafta- ja gaasitööstuses 158 500 uut töökohta. Töötajate koguarv antud sektoris ulatub nüüd 640 100 inimeseni, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Samas usutakse, et energiabuum on loonud veelgi rohkem töökohti sektorites, mis pakuvad nafta- ja gaasitootjatele teenuseid ja ka üleüldises teenindussektoris. Näiteks veoautojuhid leiavad hõlpsalt tööd, private-equity ettevõtted viisid eelmisel aastal energeetikasektoris läbi $24.8 miljardi väärtuses tehinguid ning mitmed tootjad on taas avamas tehaseid Ühendriikides, et saada kasu odavast maagaasist ning investeerides energiamahukatesse tegevustesse nagu keemiatoodete ja terase tootmisesse.

Näiteks Bakkeni naftaväljast 1000 miili kaugusel olev Fleetwood Homes on oma tootmist alates eelmisest sügisest suurendanud 25%. Ettevõte toodab maju naftatööliste tarbeks. Fleetwood on tööle võtnud 40 uut töölist ning suurendanud olemasolevate töötajate töötunde. Tehase juhi Jeff Chrismani sõnul oleks ta ilma Bakkeni nõudluseta pidanud töötajad sundpuhkusele saatma.

Lisaks majade ehitusele on energiasektor nõudlust suurendanud ka liivakarjääride puhul. Nimelt kasutatakse kivimites peituvate energiasaaduste kättesaamiseks tehnoloogiat, kus maa alla pumbatakse vett, liiva ja kemikaale. 2007. aastatel loobus raskustes liivakaevandaja Preferred Sands keskendumisest klaasitootjatele ja tegi valiku hoopis naftaettevõtete kasuks. Nüüd on firmast kasvanud välja Nance’i maakonna suurim tööandja 134 töötajaga. Lääne-Wisconsinis on ametnikud kaotanud järje uute karjääride lugemise üle, öeldes, et viimase nelja kuuga on need lisanud kindlasti üle 1000 töökoha.

Energiabuumist lõikavad kasu maaomanikud, kes teenivad üpris kopsakalt oma maa rentimise eest energiaettevõtetele. Tänu suurenenud tootmisele (ja ka leebele talvele) on gaasihinnad langenud ca 10 aasta madalaimatele tasemetele ning tarbijad ei pea elektri- ja soojusenergia eest enam nii palju välja käima. Ka USA maksebilanss ülejäänud maailmaga on suurenenud toorainete tootmise tõttu paranenud. Käesoleval aastal peaks prognooside kohaselt puurimistornide rajamisele kulutatama $145 miljardit, 2000. aastal oli vastav näitaja $13 miljardit.

Osariikides, kus naftabuum täie hooga käimas, taastub tööhõive märgatavalt kiiremini kui mujal. Näiteks Põhja-Dakota ja Alaska suutsid taastada kõik majanduslanguses kaotatud töökohad juba 2010. aasta keskpaigaks. Texas peaks prognooside kohaselt sellega hakkama saama käesoleva aasta esimeses kvartalis. USA Tööturuameti numbrite kohaselt tõusis tööhõive kõige enam võrreldes aastataguse perioodiga just Põhja-Dakotas (4.5%), Wyomingis (3%) ja Oklahomas (2.8%). Kõik kolm osariiki on ühed suurimad nafta- ja gaasitootjad. Olgu öeldud, et Põhja-Dakotas on ka USA madalaim töötuse määr ehk 3.3%. Alates 2005. aastast on naftatootmine Põhja-Dakotas neljakordistunud ning nafta ja gaasi ammutamisega seotud tööliste arv kasvanud 185%. Kui vaadata USA tööturu tervikpilti, siis majanduskriisi jooksul kaotatud 8.9 miljonist erasektori töökohast on taastatud 41%.

Lisaks arvukatele uutele töökohtadele on tõusnud ka palgad. Põhja-Dakota Williamsi maakonnas on keskmine aastapalk võrreldes 2005. aastaga kerkinud 79%, ulatudes 2010. aastal 56 857 dollarini. Naabermaakonnas Mountrailis on palgad samal perioodil kerkinud 67%. Samuti on paljude kohalike omavalitsuste maksutulud tänu suurenenud tootmismahtudele ja kõrgetele naftahindadele pea kahekordistunud.

Samas aga ei ole head ilma halvata. Inimeste arvu suurendamine on plahvatuslikult tõstnud nõudlust majutuse järele ja see omakorda viinud rendihinnad kõrgetele tasemetele. Näiteks kahe magamistoaga maja rent on tõusnud $350 pealt $2000 peale kuus, millele lisanduvad veel kommunaalarved. Inimesed elavad ka hotellides nii, et külastajatel on võimatu saada numbrituba. Näiteks kaks avaliku sektori tööle kandideerijat märkisid oma elukohaks auto. Kinnisvaraekspertide sõnul on kohalikud elanikud sunnitud tõusvate rendihindade tõttu oma elukohast lahkuma.

Samuti on naftabuumist puudutatud osariikide infrastruktuur üle koormatud. Näiteks Mountraili maakonna ametnikud proovisid koormust vähendada püstitades „tee on suletud“ märke, mida aga piisavas koguses polnud. Analüütikute sõnul on teede taastamiseks vaja $600 miljonit. Williston sai eelmisel aastal naftamaksudest $1.5 miljonit tulu, mida on selgelt liiga vähe, et katta vajaminevad kulutused infrastruktuurile. Samuti on probleeme koolikohtadega. Näiteks Willistonis on vaja uusi koolimajasid ligi 1200-le uuele õpilasele, mis lähevad kokku maksma $87 miljonit. Energiabuumiga kaasneb ka keskkonna mure, sest kemikaalide viimine sügavale maapõue võib reostada põhjavett.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.