Miks läheb Põhja-Euroopal paremini kui Lõuna-Euroopal? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Miks läheb Põhja-Euroopal paremini kui Lõuna-Euroopal?

Lennard Lõpp

13.02.2012 15:03

Dreamstime

Kui veel aasta tagasi oli Põhja-Euroopa kohal taevas pilvitu ja riigid said nautida oma majandusedu, siis nüüd on ka Põhja-Euroopa kohale mõned tumedamad pilved koondunud, mida võib seostada W-kujulise majandustsükliga. Siiski jääb Põhja-Euroopa majanduskliima märgatavalt paremaks,  kui Lõuna-Euroopa oma ning neid erinevusi otsustasin antud kirjatükis sügavamalt uurida.

Kuigi ei saa päris nii üheselt liigitada Põhja- ja Lõuna-Euroopat, võib näha suuri erinevusi aastaid üle võimete elanud Lõuna-Euroopa ja tasakaalukamalt ja tulevikule panustava Põhja-Euroopa vahel. Esimesi suuri erinevusi võib näha 2010.a majanduskasvus,  kus Põhja-Euroopa riigid näitasid eelkõige tänu ekspordi kasvule kiiremat taastumist majanduskriisist. Samas Lõuna-Euroopas pole majandus veel august välja tulnud. Kui edukaimad põhjala riigid näitasid 2010. aastal üle 3% majanduskasvu siis PIGS (Portugal, Itaalia, Kreeka ja Hispaania) riikides majandus tõusis vaevu või lausa langes. Ka eelmine aasta ei toonud erilisi rõõmusõnumeid ja riigid näitasid vägagi aeglast kasvutempot või siis endiselt majandus langes. Kui aga vaadata põhja poole, siis seal võib näha majanduse kasvu ja ilusaid kasvunumbreid. Ka Eesti on kaks viimast aastat näidanud märkimisväärset taastumist, paistes 2011. aastal silma kaasa suurima kasvunumbriga Euroopas.


Allikas: Eurostat

Eelarve/Võlg

Kui Eestis ja Põhja-Euroopa riikides on eelarved enamjaolt tasakaalus ja suured kärpeid pole enam vajalikud, siis Lõuna-Euroopa on aga lõhkise küna ees, kus enam häid lahendusi ei ole, kui soovitakse saavutada 3% eelarve puudujääk. Võib öelda, et Põhja-Euroopa on vähemalt 4-5 aastat ees Lõuna-Euroopast ja naudivad juba kiiret majanduskasvu ja töötuse kiiret vähenemist. Samas aga Lõuna-Euroopa kärbib vaikselt  ja rahvas mässab kuumavereliselt. Tänu suurtele puudujääkidele on kiiret kasvu näitamas ka valitsuse võla kasv. Samal ajal kui eelmise aasta kolmanda kvartali seisuga oli Eesti valitsuse võlg/SKPsse 6.1% (madalaim EL-is), siis Kreeka vastav näitaja oli 159.1% (kõrgeim). Olgu öeldud, et Kreeka teise kvartali võlg SKPsse oli 154.7% ja 2010. aasta kolmandast kvartalis 138.8%. Kreeka võlataseme kiire kasv selgitab ka, miks EL ja IMF on seadnud Kreeka valitsusele eesmärgiks jõuda erasektoriga võla mahakirjutamise osas kokkuleppele.

Turuosalised kardavad, et investorid peavad sarnaste kokkulepetega kokku puutuma ka Portugalis, kus 110.1%-line võlatase jääb kõvasti alla Kreeka näitajale, kuid tegi päris kiire tõusu teise kvartali 106.5% pealt ja 2010 Q4 93% pealt. Iirimaa valitsuse võlg suhtena SKPsse kasvas 2011  aasta kolmandas kvartalis 102.3% pealt 104.9%ni.


Allikas:Eurostat


Allikas: Eurostat


Allikas: Eurostat

Need graafikud näitavad selgelt ära, et kui eelmise buumi ja kriisi ajal hoidsid Põhja-Euroopa riigid ja Eesti oma eelarvet kindlalt kas ülejäägis või võrdlemisi väikses miinuses, siis Lõuna-Euroopa riigid elasid ka buumi ajal üle võimete ja kriisi ajast pole mõtet üldse rääkida. Kahjuks ei saa kaua Lõuna-Euroopa seda „siestat“ pidada ja tuleb hakata kõvasti kärpima ja majandust ümberstruktureerima. Sest midagi muud neil üle ei jää, kui nad tahavad oma riiklust hoida ja pankrotist pääseda. Halvad otsused tuleb ära teha kiiremas korras ja lõpetada raha vasakule ja paremale silmad kinni loopimine.

Mida suuremaks on läinud välisvõlg, seda suuremaks on muutunud ka eelarvest intressidele kuluv summa, mis on Lõuna-Euroopa riikides juba  5-10%  riigi eelarvest. Ja kui eelarvest nii suur tükk ära anda, siis on raske end tagasi tuua mõistliku majandamise juurde. Hetkel tegutsetakse rohkem viisil nagu seda tegi kuulus prantslane Luis IV, kes oma kuulsas ütluses teatas, et peale mind tulgu või veeuputus.

Tööpuudus/hõive

Tänu kohutavale majanduspoliitikale on järgmine valus hoop kohalikele elanikele tööpuudus, mis on vähemalt 5-15% punkti suurem kui Põhja-Euroopas ja erilisi vähenemise märke ei näita. Ja kui töölkäijad ka suurt lisandväärtust ei tooda, siis on ülimalt keeruline riigi rahandusel paremuse poole liikuda.


Allikas: Eurostat


Allikas: Eurostat

Portugalil tõusis töötus isegi siis kui oli kogu maailmas suur buumiaeg. Kui eelmise kümnendi alguses oli keskmine töötus seal 4% juures, siis juba buumi tipus oli 8%. Ja kui hetkel Põhja ja Kesk-Euroopas tööstused vajavad töökäsi juurde, siis Lõuna-Euroopas tundub, et pigem  nauditakse päikest ja mässatakse eelarve kärbete pärast.  Juba aastaid stagnatsioonis vaevelnud majandusega Itaalia jaoks ei toonud üleilmne majanduskriis sedavõrd järsku langust kui paljude teiste tööstusriikide jaoks. Töötuse osas ei ole Itaalia EL-i enim kannatanud riikide seas. 2009.a oli keskmine töötuse tase 7,8%, samas mõningates lõunamaakondades ulatub see 14-15%-ni. Riigis on suhtelise vaesuse tase kõrge - 13% (8 mln inimest). Ootuspäraselt on vaeseid enim Lõuna-Itaalias (22,5% - Sitsiilia ja Basilicata maakonnad), keskmiselt 4 korda rohkem kui Kesk- ja Põhja-Itaalias.

Kui nüüd aga vaadata hõive määrasi, siis ka siin on suured erinevused. Põhja-Euroopas on hõive osakaal seal 70% juures aga Lõuna-Euroopas 60% juures, mis näitab selgelt ära rahva madala töökultuuri.


Allikas: Eurostat

Kui rääkida Eestist siis tööturul osalemise määr kerkis 2011.a kolmandas kvartalis siin taas viimaste aastate kõrgeima tasemeni ehk 67,5 protsendini.

Eksport


Allikas: Wikipedia

Eesti ja teised Põhja-Euroopa riigid eksportisid end taas majanduskasvu poole, Lõuna-Euroopas pole ekspordi peale nii palju panustatud. Ülalolev graafik näitab hästi ära, et Põhja-Euroopas tegeletakse rohkem eksportimisega ja Lõuna-Euroopas tehakse seda märksa vähem. Kuna turism on Lõuna-Euroopas peamine tuluallikas, siis kahjuks pole rikkust see neile toonud ja nad peaksid rohkem tööd tegema selles vallas, et majandus viia ekspordile orienteeruvaks. Lõuna-Euroopa riikide eksporti ja importi hoiab tagasi ka see, et neil on suur osa omavahelisel kauplemisel ja kui ekspordi ja impordi suur osakaal on riikide vahel, kus tuleb riigil ja rahval kokku hoida, siis on raske eksporti suurendada ja majandust käima lükata. Suureks takistuseks Lõuna-Euroopas on enamjaolt ka see, et  tegemist on väikeste ettevõtetega, mis tegelevad koduturul.

Ostujõud

Arvestades seda, et Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Portugal lähimatel aastatel enamjaolt mingisugust kasvu ei näita ja pigem majandus langeb (näiteks kui Kreeka näitas 2011 aasta 5,5% langust siis 2012.a peaks langus samas suurusjärgus tulema), siis pole imestada, kui Eesti umbes 5 aasta pärast Kreekale ja Portugalile järele jõuab ja mööda vuhiseb ja nende riikide lõhe Põhja-Euroopaga aina suureneb.

Allikas: Eurostat

Poliitika

Kreeka (ja enamjaolt ka teiste Lõuna-Euroopa riikide) probleeme võimendab praegu see, et rahva usaldus riigi vastu on madal, maksude maksmise kultuur nõrk ning korruptsiooni tase kõrge. Kreeka häda on täna see, et möödapääsmatu on nii pensionite, riigitöötajate palkade, kui ka sotsiaalkulutuste kärpimine, kuid tundub, et rahvas ei ole selleks valmis. Kreekas on riigi kulutuste tase juba üle 50% SKP-st ning riigitöötajate osakaal kogu riigi töötajate hulgas Euroopa kõrgemate näitajate hulgas. 

Näiteks 2009. aastal tõusid Kreeka palgad ja pensionid +10,5% (kriisi ajal!) ning nüüd räägib Kreeka suurtest kärbetest. Kui siin võrrelda Eestiga, siis meie suutsime ilma devalveerimata majanduse kliimat üpriski kiirelt parandada. Enne kui poliitikud raskeid ja hädavajalikke otsuseid tegema ei hakka suureneb vahe Põhja-Euroopaga veelgi rohkem.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Põhja-Euroopa riigipead ei ela väga märgatavalt tulevaste põlvede arvelt ja panustavad eksportivale majandusele. Teiselt poolt Lõuna-Euroopa, mis on täielik vastand põhjale ei suuda endaga kohe üldse hakkama saada. Kui lähiajal ei tehta suuri struktuurseid muudatusi nendes riikides, siis lõhe kahe erineva Euroopa vahel aina suureneb ja lähitulevik saab selles valguses olema väga põnev, sest elame muutuste ajal. Põhja-Euroopa tugevus kindlasti soosib ka meie väikest Eestist, kes kindlasti võidab sellest, kui vastutustundlik poliitika võidab ja see omakorda  aitab meid Euroopale järele jõudmisel.

Lennard Lõpp on LHV finantsportaali kasutaja




Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon