Ajalehtede lõpp või tasuliste uudiste algus?

Dreamstime

Veel mõned aastad tagasi seadsid mitmed ajalehefirmad eesmärgiks tasuta uudiste kättesaadavaks tegemise online keskkonnas. Tegu oli lihtsa ja paindliku lahendusega pakkuda värskeid uudiseid, mis ei sõltunud ajalistest piirangutest, mis lehe trükkimisega kaasnes. Probleemiks kujunes aga tiraažide ja reklaamitulude langemine. Kuigi internetist saadavad tulud näitasid kahekohalist kasvu, jäi sellest siiski väheks.  Pew Researchi poolt läbi viidud uuringu kohaselt kaotab keskmine ajaleht iga võidetud dollari kohta digitaalselt reklaamitulult 7 dollarit trükituludelt.

Seetõttu on mitmed kirjastajad asunud muutma oma internetiversioone tasuliseks, lootes niimoodi finantsseisu halvenemise trendi ümber pöörata. Ajalehtede päevane tiraaž kukkus ajavahemikul 1999-2009 10 miljoni võrra, mis moodustas ca 17% kogutiraažist. Newspaper Association of America andmetel langesid trükiväljaannete reklaamitulud samal perioodil poole võrra. Ajad, mil USA ajalehed toimetasid 80-20 reegli järgi (80% reklaamituludest, 20% müügist) on läbi. Ajalehtede trüki- ja internetireklaami kombineeritud müügitulud langesid 2008. aasta teise kvartali $9.6 miljardi pealt $6 miljardi peale 2011. aasta teises kvartalis. Pikaaegse ajalehte kirjastajate analüütiku John Mortoni sõnul ei tohiks ajalehtede üha kehvemaks muutuv seis suure üllatusena tulla. Ka investorid on läbi aktsiahindade samal seisukohal. New York Timesi (NYT) aktsia on viimase aasta jooksul langenud 38%, McClatchy(MNI) on samal ajal kaotanud oma väärtusest 36% ning Washington Post (WPO) on läbi teinud 9%-lise languse.

Allikas: Newspaper Association of America

Tasuliste versioonide loomine ja mitmete piirangute seadmine on analüütikutes tekitanud kahetisi tundeid. Mõned leiavad, et see on ainuõige samm, päästmaks ajalehti halvimast, teised aga arvavad, et raha nõudmine peletab inimesed lihtsalt eemale. Siiski on viimasel ajal mitmed suuremad ja ka väiksemad ajalehtede kirjastajad muutumas tasuliseks. Mõnede näidetena võib siin välja tuua Tribune’i Los Angeles Timesi ja kirjastaja Gannetti (GCI). Novembris veebiuudiste eest tasu küsima hakanud Star Tribune on saanud endale 14 000 veebiversiooni tellijat, mis moodustab 5.7% päevasest trükiväljaande lugejatest. The Boston Globe on kolme kuuga saanud 16 000 digitellimust versus 200 000 suurune päevane trükitiraaž. Samas on elektroonilise Newsday tellijaid kahe aastaga kogunenud vaid 1000.

Tasuliste versioonide poolelt leiab muidugi ka tõsiselt edukaid näiteid. The Wall Street Journalil, mis on piiranud ligipääsu oma veebiversioonis leiduvale sisule juba alates 90-ndate keskpaigast alates, on ligikaudu 537 000 digiversiooni tellijat. Umbes 80 000 neist loevad uudiseid tahvelarvutite, nutitelefonide ja e-lugejate kaudu. Pearsonile (PSO) kuuluv Financial Times, mis tuli oma praeguse tasulise versiooniga lagedale 2007. aastal omas eelmise aasta lõpu seisuga 267 000 tellijat. Eelmise aasta märtsist tasuliseks muutunud New York Times on leidnud 380 000 elektroonilise versiooni tellijat, mis moodustab ligikaudu poole päevasest trükiversiooni lugejatest. Pigem on need näited aga erandid. WSJ ja Financial Times olid juba enne digitaalrevolutsiooni spetsialiseeritud äriuudistele ning New York Timesi koduleheküljel oli tasulise versiooni loomise hetkeks 30 miljonit unikaalset külastajat kuus.

Peamine väljakutse ajalehtede jaoks seisneb selles, et internetiavarustes leidub küllaldaselt tasuta uudiste allikaid. Seetõttu ei leia inimesed erilist mõtet tasuliste veebiversioonide tellimises. Samuti pakutakse ligipääsu tasulisele veebiversioonile trükiväljaande tellijatele, mistõttu on uus digitaalne kliendibaas suhteliselt piiratud. Tihtipeale ei ole ka trükiväljaande tellijad veel ajalehe veebiversiooni enda jaoks avastanudki või ei soovigi seda kasutada. Oklahoma ajalehe Tulsa Worldi kirjastaja Robert Lorton ütles, et veebiversiooni kasutajaks on registreerunud kõigest pool trükiversiooni tellijatest, kuigi registreerimine on nende jaoks täiesti tasuta. Ka teiste ajalehtede juures võib märgata sarnaseid proportsioone. Mõned ajalehed annavad külastajatele ligipääsu teatud arvule artiklitele enne kui sisu eest tasu hakatakse nõudma. Praktika näitab, et tavaliselt ületavad antud arvu kõigest 10-20% lehe külastajatest. Samas on selle strateegia plussiks, et kogu pakutav sisu pole tasuline, mis väldib internetiportaali külastajate järsku langust ja aitab säilitada online reklaamide tulu.

Mitmed ajalehtede kirjastajad aga juhivad asjaolu ühele tähtsale aspektile digitaalkujul uudiste müümise juures. Uudiste pakkumine läbi Interneti on oluliselt odavam kui ajalehtede koju toimetamine. Seega on interneti keskkonna tellijad ajalehtede jaoks kasumlikumad. Näiteks eespool mainitud Star Tribune oma 14 000 internetiversiooni tellijaga, kus üks inimene maksab tellimuse eest $100 aastas, saab käivet $1.4 miljonit aastas. Ilma trükkimise ja jaotuskuludeta jõuab palju suurem osa sellest müügitulust ka kasumireale.

Seega võib öelda, et ajalehtede positsioon ei tundu hetkel kuigi soodne. Ilmselgelt ei suuda internetireklaami tulude abil püsti hoida suurt uudiste organisatsiooni, mis tähendab, et tuleb teha kärpimisi, mille tagajärjel kannatab tavaliselt uudiste kvaliteet või tuleks leida lisatulu kasutajate näol ehk muuta interneti keskkond tasuliseks. See omakorda võib tiheda konkurentsi tõttu külastajate arvu märkimisväärselt kahandada. Mõnes mõttes võib ajalehtede olukorda võrrelda 90-ndate muusikatööstusega, kus tehnoloogia areng võimaldas muusikat alla laadida tasuta. Olulisema pöörde tõi Apple iTunesi kasutuselevõtuga ning kohtuhagid Napsteri vastu. Hiljuti kohaliku ajalehe üle võtnud Warren Buffett ütles, et ajalehtede probleemiks on see, et nad soovivad oma toodet müüa (füüsilisel kujul), kuid annavad sellesama toote samaaegselt ära tasuta (digitaalsel kujul) ning see pole hea ärimudel. Seetõttu konkureerivad ajalehed eelkõige iseendaga. Sellest lähtuvalt arvab ka Buffett, et õigem oleks küsida ka internetikeskkonnas uudiste eest raha, sest kui toodet müüa soovitakse, pole seda mõtet samal ajal tasuta jagada.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.