Dreamstime
Möödunud teisipäeval tegi USA keskpank teatavaks 19 suurema panga stressitestide tulemused. Kokku põrus neli panka, kuid tulemusi tõlgendati siiski positiivsena, sest täiendavat kapitali ei pea ükski pank tõstma. Kas see tähendab, et USA pankadega on nüüd kõik korras?
Fed on stressitesti läbi viinud alates 2009. aastast ning nende eesmärgiks on prognoosida, kuidas muutuvad pankade kapitalisuhted erinevate stsenaariumite korral, et tagada pankade piisav kapitaliseerituse tase majanduslanguste korral. Samuti peavad pangad, kelle varade maht ületab $50 miljardi piiri igal aastal keskpangale esitama kapitaliplaanid, kus muuhulgas esitatakse dividendimaksete ning aktsiate tagasiostu plaanid. Fed arvestab antud plaane stressitestide läbiviimisel ning lähtuvalt sellest annab hinnangu, kas pangad võivad ettenähtud mahus aktsionäridele dividende jagada või aktsiaid tagasi osta.
Stressitestis prognoositi arenguid alates 2011. aasta neljandast kvartalist kuni 2014. aasta neljanda kvartalini. Seekordse stsenaariumi kohaselt tabab majandust negatiivne šokk, mille madalpunkt saabub 2013. aasta keskpaigas, kus töötuse määr tõuseb 13%-ni, aktsiahinnad, mõõdetuna Dow Jones Total Stock Market Indexiga (kuhu kuulub üle 12 000 väärtpaberi 76 riigist) kukuvad 50% ning majade hinnad kaotavad oma väärtusest 20%. Samuti eeldatakse, et USA sisemajanduse koguprodukt kvartaalselt mõõdetuna langeb Q1 2012 8% ning lisaks nähakse negatiivset majanduskasvu Euroopas ning majanduskasvu aeglustumist arenevates Aasia riikides.
Tulemused näitasid, et Tier 1 kapital, mis regulaatorite jaoks on üks tähtsamaid mõõdikuid pankade finantstugevuse kohta kahaneb ca $300 miljardi võrra ehk 40%. Tier 1 kapitalisuhe langeb 2013. aasta lõpuks 2.7-4.5 protsendipunkti võrra. Fedi kriteeriumi järgi peaks see näitaja püsima pealpool 5% piiri. Allpool on toodud Tier 1 common kapitalisuhted, mis väljendab pankade omakapitali (välja arvatud eelisaktsiad ja vähemusosalus) ja riskiga korrigeeritud varade suhet. Sinine tulp märgib antud suhet 2011. aasta kolmandas kvartalis ning punane tulp prognoosiperioodil saavutatud minimaalset taset.
Allikas: Federal Reserve
Simulatsioon mõjub rängalt ka pankade sissetulekutele, kus antud 19 panga kahjumiks kogu prognoosiperioodi vältel kujuneb $534 miljardit, lõviosa sellest ehk $341 tuleneb laenukahjumitest. Laenukahjumitest 69% moodustavad kodumaised hüpoteeklaenud, krediitkaardilaenud ning muud tarbimislaenud. Antud situatsiooni iseloomustavad kaks järgmist joonist, kus vasakpoolne väljendab pankade kahjumeid miljardites dollarites ja parempoolne laenukahjumite jagunemist.
Allikas: Federal Reserve
Neli panka, kes stressitestist läbi ei saanud, olid Citigroup, Ally Financial, MetLife ja SunTrust Banks. Olgu öeldud, et MetLife on pigem kindlustusfirma. Kuigi antud pankade kapitalistruktuuris esines vajakajäämisi, ei pea antud institutsioonid kapitali juurde hankima, vaid piisab ka korrigeeritud kapitaliplaanide esitamises keskpangale. See aga tähendab, et Fed ei luba antud finantsasutustel maksta dividende või osta tagasi aktsiaid. Antud nimekirjast oli Ally Financial ainus, kes ei vastanud kapitalinõuetele ka ilma kapitali tagastamiseta omanikele. J.P. Morgan, mis stressitesti tulemusena suutis säilitada 5.6% suurust Tier 1 common kapitalisuhet tõstis dividendi 25 sendi pealt 30 sendi pealt ning kuulutas välja $15 miljardi suuruse tagasiostuprogrammi. Wells Fargo tõstis dividendi 83% ehk 22 sendini aktsia kohta.
Seega tõstatub küsimus, kas pankade jaoks on hullem möödas ning on oodata taastumist? Ilmselt on mõningane taastumine juba toimunud, sest käesoleval aastal leiab suurima tootlusega aktsiate seast üpris palju finantssektori nimesid. Samas kauplevad aga paljud neist alla oma raamatupidamisliku väärtuse ning paranenud väljavaate tingimustes tundub olevat tegu hea investeeringuga. Siiski leidub veel küllalt kriitikuid. Arizonas baseeruv portfellihaldur Roger Nusbaum ütleb, et vastuargument madalale aktsia/raamatupidamisliku väärtuse suhtele on, et turu arvates võib praegune raamatupidamislik väärtus liiga kõrge. Ilmselt ootavad turuosalised pankade poolt täiendavaid mahakirjutamisi, eriti seoses kinnisvaralaenudega.
Raamatu „The Age of Deleveraging: Investment Strategies for a Decade of Slow Growth and Deflation“ autor A. Gary Shilling ei näe samuti pankade jaoks midagi roosilist. Shilling toob välja, et USA pankade omakapitali tootlus (ROE) oli neljandas kvartalis 6.8% vs 15% kriisieelsel ajal. Ka netovarade rentaablus (ROA) on langenud 1.4% pealt 0.76% peale. Samuti jätkavad pangad suure tõenäosusega võimenduse vähendamist (deleverage), kuna olukorras, kus pankade aktsiad kauplevad allpool raamatupidamislikku väärtust ei soovi pangajuhid olemasolevate omanike osalust lahjendada ning müüvad täiendava kapitali kaasamiseks pigem varasid.
Fedi poolt läbiviidud stressitesti kokkuvõte on PDF formaadis kättesaadav siit.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
