Dreamstime
Euroopa Keskpangal on seljataga kaks suuremahulist laenuoperatsiooni, mille käigus said finantsasutused tagatise vastu 1%lise intressiga oma bilanssi netona ligi poole triljoni euro ulatuses uut raha. Kas ja kuidas seda kulutatakse?
Odava raha pakkumise üheks eesmärgiks on olnud pingete maandamine Euroopa finantssüsteemis, reaalmajanduse kasvu toetamine ja mitteametlikult ka valitsuste laenutingimuste parandamine. Allolevalt jooniselt on näha, et paralleelselt likviidsuse suurenemisega on kasvanud ka EKPs hoitavate deposiitide maht, viidates netos marginaalsetele mõjudele, kuna eeldatavalt pargivad finantsasutused selle uuesti EKP hoiusele mustemate päevade tarvis või lihtsalt paremaid investeerimisvõimalusi ootama.
Allikas: Bloomberg
Iseenesest ei ole see vale järeldus võttes arvesse finantssektori viimase aja pingutusi oma bilansse korrastada ning nõrgapoolseid laenutrende erasektoris, kuid samas ka mitte kõige täpsem, kuna tegelikult ei pruugi keskpanga deposiiti asetatud raha maht peegeldada raamatupidamislikke muutusi.
Nimelt, kui näiteks pank A peaks võtma EKPst miljon eurot laenu ning otsustama selle väljastamise kasuks ettevõttele A või eraisikule A, kes plaanib laenuga kinnisvara soetada, siis raha jõuab müüja A taskusse, kes ei pruugi osata nõnda suure summaga kohe midagi peale hakata ning otsustab deposiidi kasuks pangas B. Pangal B on nüüd 1 miljon eurot, millega edasi toimetada. Juhul kui häid võimalusi raha tööle panemiseks hetkel parasjagu pole võib pank B panna üleliigsed vahendid EKP deposiiti. Ja nii pole netona tegelikult EKP pakutavas likviidsuse muutust toimunud, kuigi tegelikult on raamatupidamislikult toimunud üsna olulised muutused.
Käesoleval nädalal avalikustatud Euroopa Keskpanga veebruarikuu monetaararengute aruanne paljastas nii mõndagi huvitavat. Ühest küljest vähenes vaatamata suurele likviidsussüstile eurotsooni pankade krediidi vool erasektorisse 11 miljardi euro võrra võrreldes jaanuariga, tuues aastase kasvumäära jaanuari 1,1% pealt veebruaris 0,7% peale (madalaim alates 2010.a juunist). Kindlasti ei saa siit välja lugeda vaid pankade vähest motiveeritust laenusid väljastada, vaid ka nõudluse pool pole tugev olnud. Näiteks Saksamaa ettevõtete ja tarbijate jaoks on laenutingimused olnud viimase aja ühed soodsamaid, kuid tegelik laenude kasv on sellele vaatamata jäänud mõõdukaks.
Allikas: Euroopa Keskpank
Teisalt selgus EKP aruandest, et finantsasutused on isukamalt käinud valitsuste võlakirjasid kokku ostmas. Kuigi võlakirjade mahud alanesid mõnevõrra jaanuariga võrreldes, siis Barclays Capitali arvutuste kohaselt on Euroopa perifeeriariikide valitsuste võlakirju soetatud perioodil detsember-veebruar kokku 115 miljardi euro väärtuses ehk ligi kaks korda enam kui kulutati terve 2011.a peale.
Allikas: Euroopa Keskpank
Kuigi väga suur osa refinantseerimisoperatsioonide rahast on liikunud tagasi keskpanga bilanssi, siis osa sellest on siiski edasi investeeritud, omades olulist mõju just valitsuste võlakirjaturgudel ning pankadevahelisel laenuturul pingete leevendamises. Kindlasti pole pankade enda bilansid tänu odavale rahale üleöö kvaliteetsemaks muutunud, kuid taandunud hirm finantssüsteemi hangumise ees on hakanud tõstma ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet, mille jätkumine omab kriitilist tähtsust regiooni majanduse toetamisel samal ajal kui valitsustel tuleb fiskaalselt konservatiivsemat joont hoida.
Tweet
