Shutterstock
Hoolimata ebakindlusest finantsturgudel ning kartusest maailma suurima majandusega riikidega majanduskasvu aeglustumise ees, on Goldman Sachsi hinnangul hetkel parim aeg aktsiate ostmiseks.
Goldman Sachsi globaalsete aktsiaturgude strateegid Peter Oppenheimer ja Matthieu Walterspiler tulid 21. märtsil välja analüüsiga, mille kohaselt aktsiate tulususe tuleviku väljavaated võrreldes võlakirjadega on hetkel parimad terve generatsiooni vältel. Ehk teisisõnu, arvestades praeguseid valuatsioone, on pikaajalistel investoritel hetkel elu parim võimalus vahetada võlakirjainvesteeringud aktsiate vastu. Lisaks prognoosivad nad aktsiate stabiilset tõusu järgmise paari aasta jooksul. Seda vaatamata sellele, et kuus kuud kestnud ralli aktsiaturgudel on viinud USA peamised aktsiaindeksid mitme aasta tippudesse.
Kuid miks siiski on praegu parim aeg aktsiate soetamiseks? Goldman toob selleks põhjuseks aktsiate riskipreemia, mille alusel on aktsiad praegu väga odavad võrreldes võlakirjadega. Toetumine aktsiate valuatsioonile on oluline ka sellepärast, et 2000. aastate alguse tehnoloogiasektori mulli lõhkemine ning finantskriisid on vähendanud investorite usaldust aktsiate suhtes. Järgnevalt jooniselt võib näha, et alates 2000. aastatest on riskipreemia olnud negatiivne ning see tähendab seda, et S&P 500 aktsiaindeksi tootlus aasta baasil on jäänud alla riskivabadele USA valitsuse võlakirjade tulususele.
Allikas: Goldman Sachs
Nagu jooniselt näha võib, on ka dividendide tootluse ning võlakirjade tulususe vahe liikunud positiivse poole peale ning seega on aktsiad praegu keskmisest atraktiivsemad.
Allikas: Goldman Sachs
Goldmani ei morjenda ka kombinatsioon regulatiivsetest muudatustest, kõrgest volatiilsusest, madalast inflatsioonist, demograafiast, finantsvõimenduse vähendamisest ning riigieelarvete kärpimisest, mis on märkimisväärselt vähendanud nii aktsiate kasvuootusi kui ka vähendanud nõudlust. Lähtuvalt sellest tuuakse välja neli peamist tegurit, mida tavaliselt peetakse aktsiate tootlust vähendavaks, kuid mida Goldman peab antud hetkel üleliialdatuks.
1. Poliitiliste valikute nappus
Kardetakse, et riikide edasised võimalused majanduskasvu stimuleerimiseks on hetkel juba ammendatud, kuna Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Jaapanis ning mingil määral ka Euroopas on intressimäärad juba rekordmadalatel tasemetel. Samuti piirab kasvu väljavaateid ka riikide eelarvepoliitika ning nende suured võlakoormad. Kuid arvestada tuleb sellega, et esiteks ei tegele kõik riigid eelarvete kärpimisega üheaegselt ning teiseks tegeletakse arenenud majandusega riikides eelarvete kärpimisega samaaegselt ka rahapoliitika lõdvendamisega. Lisaks kõigele muule lisavad positiivsust ka rekordmadalatele tasemetele langenud majanduse finantsolukorra indeksid (hindavad riigi rahapoliitika suhtelist lõtvust või rangust), mida on allapoole viinud alates selle aasta algusest suurenenud rahapoliitiliste meetmete lõdvendamine (USA keskpanga lubadus jätta intressimäärad rekordmadalale tasemele veel vähemalt kolmeks aastaks, Jaapani keskpanga varade ostuprogrammi suurendamine, Euroopa keskpanga LTRO).
2. Finantsvõimenduse vähendamine
Finantskriisi tõttu on mitmetes riikides (eriti arenenud riikides) kiirenenud finantsvõimenduse vähendamine, mis omakorda on aidanud kaasa deflatsiooni tekkele. Kuid samamoodi nagu eelmise punkti puhulgi, ei vähendata finantsvõimendus igal pool ning võrreldes arenenud riikidega on olukord vastupidine arenguriikides. Samuti on positiivne see, et ettevõtete bilansid on laenutingimuste karmistamisega kiiresti kohanenud ning heas olukorras nii USAs, Euroopas kui ka mitmel pool Aasias.
3. Investeerimiskulutuste märkimisväärne vähenemine
Ühest küljest on ettevõtete bilansside tugevus positiivne, kuid teiselt poolt näitab see, et ettevõtted investeerivad vähem ning hoiavad ebakindluse või sobivate investeerimisvõimaluste puudumise tõttu raha tegevusetult kontol. Osalt on selle põhjuseks ka ettevaatlikkus, mis tuleneb nii selles, et pangad väljastavad vähem laene kui ka sellest, et ettevõtted soovivad ennast kindlustada võimalike majandustingimuste halvenemise vastu. Vaatamata sellele peaks investeerimiskulude kasvu hakkama toetama ettevõtete vananenud varad.
4. Demograafia
Probleemiks on rahvastiku vananemine arenenud riikides. Mitmed hiljutised uuringud on näidanud, et 1980. ning 1990. aastate aktsiaturgude kasvu toetas 1946-1964. aastal sündinud inimeste poolt tekitatud nõudluse kasv, mis võib nüüd hakata vähenema, kuna need inimesed hakkavad positsioone vähendama. See aga ei pruugi olla piisav põhjus nõudluse vähendamiseks aktsiate järele, kuna vaatamata arenenud riikide rahvastiku vananemisele, püsib maailmas jätkuvalt suur 25-59. aastaste inimeste vanuserühm, kellel on oluline roll säästmise aspektist. Samuti kasvavad kiiresti arenevate arenguriikide elanikkonna sissetulekud, mis võib aja jooksul leida tee aktsiaturgudele. Tulenevalt madalatest intressimääradest ning mõnel juhul ka negatiivsest reaalsest intressimäärast võidakse investeerida riskantsematesse varadesse ning teha seda tavapärasest pikemaks ajaks.
Kõige selle kokkuvõtteks arvab Goldman, et antud kümnendil (2010-2019) saavutab globaalne majanduskasv tänu BRIC-riikidele tõenäoliselt oma kõrgeima taseme. Kümnendi keskmiseks globaalseks majanduskasvuks prognoositakse umbes 4.3%, mis on nende hinnangul kõrgeim kõikidest kümnenditest vahemikus 1980-2050.
Allikas: Goldman Sachs
Seda, kas hetkel on parim aeg aktsiate ostmiseks generatsiooni jooksul ning kas aastakümneid kestnud periood, kus aktsiate riskipreemia on alla jäänud valitsuse võlakirjadele, hakkab lõppema, on hetkel raske ennustada. Lisaks mängivad pikaajalise investeeringu puhul rolli paljud erinevad tegurid ning tõe välja selgitamiseks läheb umbes 20 aastat.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
