Dreamstime
Viimastel aastatel on USA majapidamised üritanud vähendada krediitkaardi-, auto- ja majavõlga. See on neil ka edukalt õnnestunud, kuid siiski on üks võlaliik, mis jätkab visalt kasvamist ning võib ohustada riigi tulevast majanduskasvu.
Õppelaenude kasvukiirus on silmad ette teinud kõikidele prognoosidele ja see on üsna murettekitav. Nimelt kardetakse, et ülikoolist kaasa saadud laenukoormaga noored lükkavad edasi oma maja ostu või muutuvad nad laenukandidaadina pankade silmis juba olemasoleva kohustuse tõttu sobimatuks. See omakorda õõnestab USA tarbijakeskset majanduskasvu ning pidurdab ka potentsiaalset kinnisvaraturu taastumist.
Consumer Financial Protection Bureau (CFPB) andmetel ületas USA riiklike õppelaenude maht eelmise aasta neljandas kvartalis triljoni dollari piiri, mis on ca 16% kõrgem kui USA Keskpanga New Yorgi osakonna prognoos. Igal kuul suureneb õppelaenude maht $40-50 miljardi võrra. Juba eelmise aasta kolmandas kvartalis ületas õppelaenude maht krediitkaardi võla mahtu. CFPB ametnike sõnul on antud laenude kiiret kasvu põhjustavaid tegureid mitu. Esiteks põgenevad ameeriklased nõrga tööjõuturu eest ülikooli ja sellepärast on ülikooli sisseastujate arv kasvanud. Teiseks, on tulenevalt osariikide kärbetest vähenenud kõrgharidust pakkuvate asutuste rahastamine, mistõttu on õppemaksud tõusnud ning tudengid võtavad õppelaenuna välja järjest suuremaid summasid.
Majandusteadlaste sõnul on ülikool muutumas järjest paremaks investeeringuks, sest ülikoolikraadi ja madalamat haridustaset nõudvate töökohtade palgavahe aina suureneb. Lõppude lõpuks peaks väljateenitud haridus ja uued oskused aitama suurendada töötajate sissetulekuid piisavalt, et maksta ära õppelaen ning teenida rohkem kui madalama haridustasemega inimesed. Nagu allolevalt jooniselt näha, mõjutas kriis nooremate töötajate tööturu väljavaateid oluliselt – 16-24 aastaste töötuse määr on ca 16.7%. Kuna antud vanusegrupis on keskharidusega, kuid kõrghariduseta inimeste töötuse määr 21.1% ning samal ajal kõrgharitute noorte vastav näitaja 7.7%, pole raske aru saada, miks järjest enam ülikooli poole püüeldakse.
Allikas: Wall Street Journal
Kuid samal ajal, kui ülikooli astujaid on rohkem ning igaüks võtab endale hariduse omandamiseks üha kõrgemaid laene, võib erinevate eluetappideni, nagu näiteks oma maja soetamise või abiellumiseni, kuluda rohkem aega kui eelnevatel generatsioonidel. Kõrgema laenukoormaga lõpetajatel kulub maja sissemakse jaoks raha säästmisega kauem, sest selle asemel et raha koguda, lähevad suured summad õppelaenu tasumiseks.
USA õppelaenu programm sündis 1965. aastal, kui president Lyndon Johnson soovis aidata väiksema sissetulekuga õpilasi. Tänapäeval on tõusvate õppemaksude keskkonnas kahe kolmandiku ülikoolilõpetajate laenukoormus ca $25 000. New York Fedi hinnangul on ligikaudu 25% lõpetanutest, kes peavad võlga tagasi maksma hakkama, laenugraafikust maas. See tähendab, et umbes $270 miljardi väärtuses õppelaenude puhul on maksetega hiljaks jäädud enam kui 30 päeva.
Maksejõetuks on kuulutatud $67 miljardi ulatuses õppelaene. See aga ei tähenda, et antud laenud korstnasse kirjutatakse. USA seaduste järgi on erinevalt krediitkaardi- või hüpoteeklaenudest õppelaenu puhul pea võimatu seda maha kirjutada, isegi eraisiku pankroti korral. Valitsusel on õppelaenu võla sissenõudmise eesmärgil volitused konfiskeerida maksutagastusi, sotsiaalkindlustuse makseid ja isegi palka. Seega on tõusev õppelaenu võlg vesi inkassofirmade veskile, kes USA Haridusministeeriumi palvel võlgnikelt raha nõuavad. Ainuüksi eelmisel aastal teeniti antud teenuse eest komisjonitasudena miljard dollarit.
Obama on lubanud madalama sissetulekutega inimeste olukorda leevendada, pannes laenumaksed sõltuma sissetulekutest. Laenusumma osakaal sissetulekutest sõltub võla suurusest, palgast ja perekonna kohustustest. Näiteks abielus, kahe lapsega isik, kelle aastane sissetulek on $30 000 ning kelle õppelaenu kohustus samuti $30 000-ni küündib, ei pea laenumakseid tegema. Kui olukord 25 aasta jooksul ei parane, antakse laen andeks.
Allikas: New York Fed
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet