Dreamstime
Möödunud nädalavahetusel leidis USAs aset niinimetatud kapitalistide Woodstock ehk teisisõnu Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolek, mis aastatega on kujunenud millekski enamaks, kui lihtsalt ühe ettevõtte majandustulemuste ja –väljavaadete arutelukohaks. Selle taga on muidugi maailma kuulsaim investor Warren Buffett.
Hinnanguliselt külastas iga aastast, Omahas toimuvat koosolekut seekord 35 000 inimest. Tegu on kahepäevase üritusega, kus võib osta mitmete Berkshire Hathaway tütarettevõtete tootenäidiseid, kuid kõige väärtuslikumaks osaks peetakse küsimuste ja vastuste sessiooni tegevjuhi, Warren Buffetti endaga. Lisaks Omaha oraakli varahaldusettevõtte tegemistele arutatakse ka üldise majanduskeskkonna, aktsiaturgude ja poliitika teemadel, et saada aimu Buffetti nägemusest tuleviku osas, mis mitmel korral mehele kõvasti kasumit toonud on.
Olgu öeldud, et käesoleva aasta esimene kvartal kujunes Berkshire Hathaway’le vägagi edukaks. Ettevõtte puhaskasum enam kui kahekordistus, ulatudes $3.25 miljardini võrreldes $1.51 miljardiga aasta tagasi, mil ettevõte seisis silmitsi kahjunõuetega tulenevalt Jaapani maavärinast. Ettevõtte raamatupidamislik väärtus ehk varad miinus kohustused tõusid $165 miljardi pealt $176 miljardini. Aktsiaportfelli väärtus, kuhu muuhulgas kuuluvad American Express (AXP), Wells Fargo (WFC), International Business Machines (IBM), Coca Cola (KO), Munich Re (MUV2), tõusis $77 miljardilt $89.1 miljardini. Ettevõtte A seeria aktsiad on käesoleval aastal tõusnud 6.3%, jäädes siiski alla 8.9%-lisele S&P 500 indeksi tõusule. Õigupoolest on Berkshire’i B seeria aktsiad koguni viimasel kolmel aastal annualiseeritult 8 protsendipunkti võrra turust kehvemini esinenud.
See pole sugugi mitte esimene kord, kui Buffett turgu lüüa ei suuda. 1961. aastal kirjutas ta aktsionäridele, et väga kiiresti tõusva turu korral võib tekkida raskusi sarnast tootlust näidata. Selline seaduspärasus on esinenud pea alati, kui aktsiaturg head minekut näidanud on. Tavaliselt on sellele järgnenud ka aktsiaturu langus. 1968. aastal, kui mitmed fondid ostsid kasvuaktsiaid kõrgest valuatsioonist hoolimata, pidas Buffett antud institutsioone ahneteks, kes tegutsesid mitte loogiliste ootuste ajel, vaid lootuste põhjal. Teatavasti langes turg Dow Jones indeksiga mõõdetuna vahemikul 1969-1971 ca 25%. IT-mulli ajal 2000. aasta jaanuaris pidasid turuosalised Buffettit dinosauruseks, mille peale investor vastas: „Ma tean, mis juhtub, ma lihtsalt ei tea, kuna see juhtub.“
Kuna antud muster tundub korduvat, küsiti aktsionäride koosolekul, kas Buffetti arvates on ka seekord aktsiaturul mull kasvamas. Berkshire’i tegevjuhi hinnangul antud situatsioonis mulli pole, lihtsalt turg võib vahepeal käituda mitte just kõige tervemõistuslikuma joodiku kombel. Seega kordas ta juba ajaloo vältel välja öeldud tõdemust, et Berkshire Hathaway raamatupidamisliku väärtuse kasv ületab väga suure tõenäosusega S&P 500 tootlust aktsiaindeksi jaoks halval aastal ning vastupidi. Samuti ütles Buffett, et kuigi ettevõtte raamatupidamisliku väärtuse kasv on alla jäänud S&P 500 kasvule alates 1965. aastast vaid kaheksal korral ning annualiseeritud kasvuks on selle aja jooksul kujunenud 20%, ei maksa sellist tootlust tulevikus oodata, sest Berkshire suurus muudab selle saavutamise pea võimatuks. Seda, et investeerimiskliima siiski Buffetti jaoks soodne tundub, näitab ka aktsionäride koosolekul avaldatud $22 miljardi suurune ülevõtuläbirääkimine, mis siiski teoks ei saanud.
Allikas: Wall Street Journal
Maailma edukaimaks investoriks peetav Buffett on eriti optimistlikult meelestatud USA pangandussektori osas, kuhu Berkshire on investeerinud enam kui $20 miljardit. Mehe sõnul on riigi suurimatel pankadel likviidsust nii palju, et see voolab juba üle ääre. Rääkides Euroopa ja USA pankade võrdlusest, liigitaks ta nad kahte eraldiseisvasse rühma. USA pangandussüsteem on väga heas seisukorras, kuid Euroopa pangad ahmisid veel mõni kuu tagasi õhku, kuni Euroopa Keskpank neile abi andis.
Buffett kommenteeris ka septembris, et ta ei soovi Euroopa pankades osalust võtta, kuna mõned neist vajavad lisakapitali. USA pankadel on tema sõnul parem ligipääs hoiustele ning nad on vähem haavatavamad massiliste hoiuste väljavoolu (bank run) suhtes. Endise Fedi pangaaudiitori Mark Williamsi sõnul soovib aga Buffett ainult oma osaluse väärtust üles rääkida, tõdedes, et USA pangad on küll paremas positsioonis kui Euroopa kolleegid, kuid finantsmaailm on omavahel tihedalt integreeritud ning Euroopa võlakriisi lahendamata jätmine võib esile kutsuda uue majanduslanguse USAs. Berkshire omab osalusi neljas suurimas USA pangas, kusjuures $12 miljardit on investeeritud Wells Fargosse (WFC). Lisaks omab ettevõtte õigusi osta $5 miljardi väärtuses Goldman Sachsi (GS) aktsiaid ning omab $2.2 miljardi suurust osalust U.S. Bancorpis (USB).
Poliitikast rääkides ütles Buffett selgelt välja, et tema arvates oleks Obama palju parem president kui Vabariiklaste kõige tõenäolisem kandidaat Mitt Romney, kuid arvas, et Ameerika majandusel läheks hästi ükskõik kumma juhi käe all. Samuti kaitses Buffett oma rikaste maksutõusu eelnõud, mis Senatis küll piisavalt poolthääli ei saanud. Buffetti sõnul on kõrgemad maksud hädavajalik ohverdus ajal, mil viiendik majapidamistest katsuvad toime tulla $21 000 aastasissetulekuga. Ta lisas, et suurema sissetulekuga inimesed maksid kõrgemaid makse veel kaks aastakümmet tagasi, kuid muudatused maksuseaduses vähendasid rikkamate makse üsna järsult. Samas leidis Buffett, et kui üldsus rikaste maksukoormast laiemalt aru saab, on oodata jõukamate inimeste maksumäära tõusu.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
