Dreamstime
Seitsmeteistkümne aasta järel sotsialistina Prantsusmaa presidendiks saanud Francois Hollande'i võit survestas valimiste järgselt globaalseid aktsiaturge, kuna kardetakse, et euroala võlakriis võib kärpemeetmete vastu oleva presidendi ametisse valimise tõttu süveneda. Kuid millised võivad täpsemalt olla Hollande'i presidendivalimiste võidu mõjud finantsturgudele?
Nagu juba enne valimiste lõppu prognoositi, võitis Francois Hollande Euroopa suuruselt teise majandusega riigis presidendivalimised 51.6% häältega paremtsentristliku Nicolas Sarkozy ees. Hollande'ist sai seega esimene sotsialistist president pärast aastatel 1981-1995 riiki juhtinud Francois Mitterandi järel. Sarkozyst sai aga rohkem kui kolmekümne aasta järel esimene Prantsusmaa president, keda ei valitud teiseks ametiajaks tagasi. Hollande'i valmislubaduseks oli üldjoones vähendada kärpeid, tõsta makse ning suurendada majanduskasvu. Uuele presidendile ei saa riigi juhtimine aga kerge olema, kuna Sarkozy andis Hollande'ile üle riigi, mille majandus vaevu kasvab, töötuse määr on kaheteistkümne aasta kõrgeim ning laenukoormus üha suureneb. Kuigi mitmete analüütikute hinnangul on vasakpoolse presidendi võit juba aktsiahindadesse mõningal määral sisse arvestatud, mida saab näha ka Prantsusmaa aktsiaindeksi CAC 40 graafikult:
Allikas: StockCharts.com
Seega nagu juba varasemalt mainitud, on riigis oodata maksude tõstmist ning täpsemalt on oodata pankade maksukoormuse suurenemist läbi tulumaksu 15%-lise kasvu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et 2010. aasta andmetel on riigi 44.5%-line maksukoormus suhtena SKT-st juba üks kõrgemaid Euroopa Liidus (täpsemalt neljas). EL-i liikmesriikide keskmine maksukoormus 2010. aastal oli 39.6% SKT-st. Maksutõus mõjutaks enim riigi suurimaid panku (BNP Paribas (BNP), Societe General (GLE) ja Credit Agricole (ACA)) ning prognooside kohaselt võib nende kasum 2013. aastaks väheneda 10% võrra. Lisaks plaanitakse omavahel eraldada jae- ning investeerimispangandus ning sellisel juhul satuks surve alla Societe Generale ja Natixis (KN), kuna Prantsusmaa pankadest sõltub nende tegevus kõige rohkem äri- ning investeerimispangandusest. Hollande'i vastumeelsust finantsmaailma vastu peegeldab ka lubadus karmistada finantsturgude järelvalvet.
Teisalt on oodata tõusu ehitus- ja ehitusmaterjalide sektori ettevõtete aktsiates, kuna Prantsusmaa kinnisvaraturul on märkimisväärne puudujääk nõudluse ja pakkumise vahel. Seega oli valimisprogrammi hulgas ka lubadus viia ellu ehitustegevust soodustavaid programme, mille rakendumisel peaksid tugevust näitama riigi ehitusmaterjalide tootjad nagu näiteks Saint Gobain (SGO) ning Lafarge (LG).
Hollande'i valmiskampaania teeb aga vastuoluliseks see, et ühtaegu plaanitakse kulutuste suurendamist ning teisalt eelarve tasakaalu viimist aastaks 2017. Esialgu on eesmärgiks vähendada järgmisel aastal eelarvedefitsiit 3%-ni SKT-st praeguse 5.2% pealt. Avaliku sektori kulutuste suurendamine läbi õpetajate arvu suurendamise, sotsiaalmaksu langetamine, pensioniea langetamine 60 aasta peale nendele, kes on üle 41 aasta töötanud ning kommunaalteenuste odavamaks muutmine tarbija jaoks peaks mõjuma aktsiatele positiivse katalüsaatorina, vähemalt varasemalt on see nii olnud. Kuigi eesmärgi täitmise teeb keerulisemaks see, et riigi avaliku sektori kulutused (56% SKT-st) ületavad juba nii euroala keskmist (49.4%) kui ka Prantsusmaa kaheteistkümne aasta keskmist (53.7%).
Teisalt, kuna Hollande on kokkuhoiumeetmete vastu, siis pooldab ta tõenäoliselt Euroopa Keskpanga poolset pangandussüsteemi likviidsuse suurendamist. See võib põhjustada poliitilisi pingeid Hollande'i ning Euroopa suurima majandusega riigi kantsleri Angela Merkeli vahel, kuna Merkel propageerib kärpeid ning ranget rahapoliitikat. Üheks Merkeli ja Hollande'i vaheliseks erisuseks on ka eurovõlakirjad, mille loomise poolt Prantsusmaa uus president erinevalt Saksamaa kantslerist on. Et vähendada ebakindlust finantsturgudel, on Merkel juba kiirelt lubanud teha Hollande'iga koostööd euroala võlaprobleemide leevendamiseks. Kuid fiskaalleppe muutmise plaani osas on Merkel juba teatanud, et nende arvamused lähevad lahku ning lepet uuesti läbi arutama ei hakata.
Ühena Hollande'i võidule järgnenud mõjuna, mida prognoositi ka juba enne valmistulemuste selgumist, oli euro odavnemine dollari suhtes. Mõningase paralleeli (kuna euro on seitsmeteistkümne riigi ühisraha ega sõltu ainult Prantsusmaaga seotud sündmustest) saab siia tuua Prantsusmaa frangiga, mis pärast 1981. aastal presidendiks valitud Francois Mitterrandi kaotas järgneva paari aasta jooksul poole oma väärtusest dollari suhtes (nagu USD/FRF ajalooliselt graafikult näha võib).
Allikas: Seeking Alpha
Jaanuarikuus Prantsusmaa AAA krediidireitingut langetanud reitinguagentuur Standard & Poor’s teatas valimiste järel, et Hollande'i võidul ei ole krediidireitingule otsest mõju. Küll aga suurendab poliitiline ebakindlus Euroopas volatiilsust nii regiooni kui ka maailma aktsiaturgudel. Pikemas perspektiivis sõltub juba uue presidendiga seonduva mõju ülekandumine finantsturgudele konkreetsete valimislubaduste elluviimisest või nendest loobumisest.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
