Shutterstock
Hoolimata sellest, et USA aktsiaturg on viimase kolme aastaga pea kahekordistunud, ei näi see olevat piisav, et meelitada inimesi tagasi aktsiatega kauplema. Alates 2009. aasta märtsis saavutatud tipust on tehingumahud näidanud langevat trendi ning taastumisest ei saa veel juttugi teha.
Aprillis vahetas USA börsidel omanikku keskmiselt 6.5 miljardit aktsiat päevas, mida on pea poole vähem kui kõigi aegade tipus, mil vastav näitaja oli koguni 12.1 miljardit aktsiat päevas. Bloombergi andmete järgi on NYSE (New York Stock Exchange) börsi tehingukäive tasemetel, mida viimati nähti 1999. aastal ja seda ajal, mil interneti levik on börsidel kauplemise paljudele kättesaadavamaks teinud. Võrreldes ajalooga, on seekordne tehingumahtude langus erakordne, sest nii 1987. aasta kui ka 2001. aasta kriiside järel kulus ameeriklastel kaks aastat, et taas tee aktsiaturgudele leida.
Allikas: New York Times
Kuigi viimasel ajal on turgudele tekkinud välgukiirusel tehinguid sooritavad ettevõtted (high frequency trading), kelle tehingumahud moodustavad pea poole turgude kogukäibest, jätkavad tehingumahud langemist. Paljud on arvamusel, et selle peamiseks põhjuseks on veel liigagi värske mälestus viimasest finantskriisist. Seetõttu kardavad potentsiaalsed investorid, et majandus võib taas langusesse sattuda. Ilmselt ei soodusta riski võtma ka kriisiga kaasnenud volatiilsus, mille sarnast varem täheldatud ei ole.
Investorid ning analüütikud ei suuda aga jõuda ühisele arusaamisele, millist mõju aktsiaturgudele käibemahtude vähenemine avaldab. Näiteks Goldman Sachsi varahalduse strateeg Jim O’Neill arvab, et väike käive on positiivne, sest see annab märku, et raha, mis peagi aktsiaturgudele võib sattuda, on piisavalt. Samuti võib vähenev spekulatiivsete tehingute osakaal tagasi meelitada niinimetatud osta ja hoia investorid. Teisalt leiab näiteks endine riskifondi juht Bruce Krasting, et madal käive koos väikese volatiilsusega on krahhi peamised koostisosad. Samuti võib tehingumahtude alanemine olla püsivama iseloomuga. Ameerika väikeinvestoreid esindava organisatsiooni AAII asepresident Charles Rotblut tunnistas, et tema ootas küll, et investorite huvi aktsiaturu vastu taastub. Rotbluti sõnul saab näha, kas tõesti eksisteerib grupp inimesi, kes on aktsiaturule jäädavalt selja keeranud.
Viimased kuud pole USA börsioperaatorite jaoks just kõige meeldivam aeg olnud. NYSE Euronext (NYX), kellele kuulub USA suurim börs, ei saanud Euroopa võimudelt heakskiitu $9.5 miljardi suuruse ülevõtupakkumise aktsepteerimiseks Deutsche Börse’ilt, mille tagajärjel oleks loodud maailma suurima börsioperaator. NYSE Euronexti esimese kvartali kasum langes võrreldes aastatagusega 44% ning tehingumahud langesid samal ajavahemikul 23%. Lisaks teatas aprillis Facebook, et korraldab oma IPO NYSE peamise konkurendi, Nasdaqi juures.
See aga ei tähenda veel, et Nasdaqi (NDAQ) olukord oluliselt parem oleks. USA suuruselt teine väärpaberite vahendaja on pidanud tunnistama, et alates 2000. aastast on ettevõtte turuosa langenud kolmandiku võrra, ulatudes 22%-ni. Lisaks langesid Nasdaq OMX Groupi USA aktsiate vahendamise müügitulud 7%. Mõlemale ettevõttele valmistavad raskusi üleüldine tehingumahtude alanemine, väiksemate börside teke ning aina kasvav tehingute arv, mida tehakse väljaspool börsi maaklerite ja institutsioonide vahel, ning kuhu laiemal avalikkusel ei ole ligipääsu (dark pools).
Allikas: Businessweek
Just viimast sorti tehingud on hiljuti üha populaarsemaks muutnud. Mitteavalikel börsidel tehti turu-uuringute firma Tabb Groupi andmetel 2008. aastal 26% tehingutest, praeguseks on see number tõusnud aga 32%-ni. Hetkel tegutseb USAs ligikaudu 40 niinimetatud dark pool börsi, millest suuremad on Credit Suisse’i Crossfinder ja Goldman Sachsi Sigma X. Antud börside operaatorite sõnul võimaldavad antud kauplemiskohad suurendada tehingute kiirust ning on võrreldes avalike börsidega madalamate tehingukuludega. Samuti ei pea mitteavalikud börsid esitama aruandeid finantsinspektsioonile ning võivad erinevate klientide käest erinevat hinda küsida.
Väga suur osa investoritest investeerib aktsiatesse läbi aktsiafondide, kuid näib, et antud instrumendid pole enam laiema avalikkuse jaoks atraktiivsed. Alates 2008. aastast on Investment Company Institute (ICI) sõnul USA aktsiafondidest välja voolanud $400 miljardit. Neli aastat enne seda oli rahavoog antud fondidesse $52 miljardit. Osalt on see seotud vanemate inimeste sooviga liigutada oma varad aktsiatest võlakirjadesse, mis on pensionile jäädes üsna tüüpiline käitumine, kuid ICI poolt läbi viidud uuringud näitavad, et samamoodi talitavad ka nooremad investorid.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
