Valimiste tõttu kaob 1,4 miljonit töökohta

Dreamstime

Ilmselt on lisaks Kreeka valimistele käesoleva aasta suursündmuseks ka USA presidendivalimised. Ühtekokku on nii-öelda valimiste kalendris 2012. aasta peal kirjas üle maailma 60 valimist. Ka Hiinas, kus tehnilises mõttes valimisi ei toimu, valmistutakse võimuvahetuseks, kui president Hu Jintao ameti peaks arvatavasti üle võtma Xi Jinping.

London Business Schooli rahandusprofessor Brandon Julio on koos Lõuna Korea kolleegiga, Youngsuk Yookiga poliitilise ebakindluse mõju ettevõtete investeerimisotsustele uurinud veebruaris avaldatud teadustöös. Nende hüpoteesiks on, et ebakindlus ning teadmatus suurendab oodatavat volatiilsust, mis toob kaasa kõrgema investeerimisprojekti hinna. Varasematest uurimustest on leitud, et isegi mõõdukas ebakindluse suurenemine võib nõutavat tulunormi enam kui kahekordistada. Muidugi sõltub investeerimisotsuste edasilükkamine ka sellest, kas ettevõtted ootavad valimiste järgselt olukorra paranemist või halvenemist. Esimesel juhul ei pruugi firmad kapitalikulutuste tegemisega oodata, sest näiteks suure korruptsiooniga ja ebakompetentse valitsuse puhul, võib oodata tingimuste paranemist või olukorra samaks jäämist. Kui aga oodatakse, et valimistel on negatiivne mõju makropildile või maksukeskkonnale ootavad ettevõtted pigem valimistulemused ära ning teevad alles seejärel otsused investeeringute mõttekuse kohta.

Oma töös uurisid Julio ja Yook kokku 48 riiki ajavahemikul 1980-2005. Analüüsi tulemusena leiti, et poliitiline ebakindlus vähendas valimiseelsel perioodil kapitalikulutusi keskmiselt 4,8%. Investeerimiskulutuste vähendamine on suurem riikides, kus oli võimul ebastabiilne valitsus ning mille valitsuse kulutuste suhe SKPsse oli kõrgem. Samuti leiti, et kui valimiskonkurents oli tihedam, kõikusid kapitalikulutused rohkem võrreldes olukorraga, kus eksisteeris kindel võtja (illustreeritud alloleval joonisel). Lisaks märgati, et valimistele eelneval aastal suureneb ettevõtete raha ja varade suhtarv 4,3%, mis tähendab, et vahendeid, mida oleks kasutatud kapitalikulutustes hoiti bilansis rahana kuni ebakindluse vähenemiseni.

Allikas: Political Uncertainty and Corporate Investment Cycles

Kui Brandon Juliolt küsiti, milliseks prognoosib ta käesoleva,  väga valimisterohke, aasta mõju majandusele, vastas ta, et kapitalikulutuse 4,8%-lise vähenemise korral ootaks ta üle maailma 1,4 miljoni töökoha vähenemist. Õnneks on aga tegu ajutise nähtusega ning selgema pildi tekkimisel pärast valimisi võib eeldada vastupidist arengut.

USAs on populaarne poliitika ja aktsiaturgude seose väljatoomine niinimetatud presidendi ametiaja tsükli järgi. Tegu on nelja aastase tsükliga, kus on märgatud teatud seaduspärasust. Nimelt on presidendivalimistele järgnevatel aastatel aktsiaturu tootlus suhteliselt nõrk. Alates aastast 1900 on S&P 500 indeksi tootlus presidendi esimesel ametiaastal olnud 4,1% ning teisel ametiaastal 4,3%. Seda seletatakse raskete otsuste ja reformidega, mida president tavaliselt oma ametiaja alguses läbi viib. Valimiste lähenedes teeb aga president kõik endast oleneva, et majandust stimuleerida, et tagada enda või vähemalt parteikaaslase tagasivalimine. Seetõttu ongi enam kui viimasel 100 aastal kolmandal ametiaastal aktsiaturu tootluseks olnud 11,3% ja valimisaastal 7,5%.

Allikas: John Hancock Mutual Funds

Kuid nagu ikka sarnaste teooriate puhul, ei pruugi ka seekord minevik olla tuleviku suunanäitajaks. Eriti hästi on seda näha lähiminevikust. President Obama kolmanda ametiaasta jooksul tõusis S&P 500 kõigest 2,7%, olles esimese ametisoleku aasta jooksul rallinud 26%. Ka Bushi ajal ei esinenud eespool kirjeldatud ajaloolist seost, kui kolmandal ametiaastal tõusis aktsiaturg 5% ning valimisaastal kukkus see koguni 37%.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.