Shutterstock
Viimaste aastate oodatuim aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) sai teoks eelmisel reedel, kui sümboli FB all alustas kauplemist sotsiaalvõrgustik Facebook. Erakordselt kiiresti ja ülisuureks paisunud kasutajaskond on internetifirmast loonud väga atraktiivse ettevõtte ja nüüd on pea igaühel võimalus Facebookis osalus soetada.
2004. aastal Harvardi ühikatoast alguse saanud projekt, hõlbustamaks tudengite vahelist suhtlust, on kõigest kaheksa aastaga kasvanud ülemaailmseks, 900 miljoni kasutajaga sotsiaalvõrgustikuks. Selle aja jooksul on Facebooki väärtus kasvanud $4,9 miljoni pealt $104 miljardini, reedese IPO hinna järgi, mis teeb annualiseeirtud kasvuks hämmastavad ca 250% aastas. Nüüdseks on tegu turuväärtuselt USA suuruselt 23. ettevõttega, ületades, ka Amazoni $99 miljardi suurust väärtust.
Aktsiate esmase avaliku emissiooni populaarsust näitas suur nõudlus aktsiate järele. Kui algselt kavandati esialgseks hinnavahemikuks $28-$35 aktsia kohta, mis oleks teinud valuatsiooniks $77-$96 miljardit, siis tulenevalt nõudmisest tõsteti hinnavahemik $34-$38 peale, mille ülemisse äärde ka lõplik märkimishind jäi. Kui algselt plaaniti müüa 337,4 miljonit aktsiat, siis olemasolevate aktsionäride soovi tõttu väljuda müüdi IPO käigus 421,1 miljonit aktsiat. Seega müüdi kokku ca $16 miljardi väärtuses aktsiaid, millest Facebook sai läbi 180 miljoni uue aktsia müügi $6,8 miljardit. Ülejäänud $9,2 miljardit panid enda taskutesse Facebooki varasemad investorid ning töötajad.
Ilmselt on nii mitmedki investorid tuttavad soovitusega, osta ettevõtteid, mille tegevust mõistetakse ja millest aru saadakse. Arvatavasti on enamus 900 miljonist aktiivsest kuisest kasutajad teadlikud võimalustest ning rakendustest, mida Facebook pakub. Samuti on ettevõttel ette näidata väga kiire kasv ning positiivne on ka see, et ettevõte tegutseb kasumlikult. Kahjuks on tõrvatilgaks meepotis valuatsioon, mis samuti raketina taevasse sööstnud.
Heites pilgu Facebooki 2011. aasta majandustulemustele, vaatab kasumiaruandest vastu miljardi dollari suurune puhaskasum. See pole üldsegi paha näitaja, arvestades, et tegu on 65% suurema kasumiga, kui eelneval aastal. Samuti kasvasid müügitulud 88%, küündides $3,7 miljardini. Probleemiks on aga, kui palju investorid selle kõige eest välja peavad käima. Arvestades $104 miljardi suurust turukapitalisatsiooni ja $1 miljardi suurust kasumit, saame Facebooki P/E suhteks väga krõbeda 104. Kuigi tehnoloogiasektorisse investeerijad on harjunud tavapärasest kõrgemate P/E suhtega, tekib küsimus, kas ettevõte suudab ikka piisavas tempos kasvu näidata, et antud valuatsioon ennast õigustaks. Pigem tundub, et Facebook peaks näitama oluliselt kõrgemaid kasvunumbreid.
Tehnoloogiaettevõtete puhul tihti kasutatav aktsia hinna ja müügitulude suhe jääb samuti üsna kõrgeks – ca 25. Tuues siia võrdluseks teised suuremad tehnoloogiaettevõtted, siis Google’il on vastav suhe 5, Apple’il 3,6 ning LinkedIn’il 16, kuigi Facebooki müügitulud kasvavad aeglasemas tempos kui LinkedIn’i käive.
Enne IPOt tõi murepilve ettevõtte kohale General Motors, kes ütles, et loobub reklaami tegemisest Facebooki keskkonnas, kuna see ei andnud soovitud tulemust. Reklaam on aga Facebooki põhitegevus, mille kaudu ettevõte müügitulusid genereerib. Facebooki avar kasutajabaas ning info nende eelistuste kohta, teeb ettevõttest sobivaima kandidaadi pakkumaks reklaame just tõenäolistele ostjatele (sihtturundus). Neljandas kvartalis suurenesid ettevõtte reklaamitulud 44%, mis aga ei ole ilmselt päris see tempo, mida investorid ootaksid. Facebookil on ka probleeme muundada nutitelefoni rakendusi rahamasinateks. IPO prospektis mainis ettevõte, et ligikaudu pooled aktiivsetest kasutajatest logib sotsiaalvõrgustikku läbi mobiiliseadme, kuid ettevõtte tulud antud rakendustest ei olnud märkimisväärsed ning kahtluse alla seati ka, kas antud rakendustelt raha teenimine õnnestub. Siiski on tegevjuht Mark Zuckerberg kinnitanud, et ettevõte tegeleb aktiivselt erinevate võimaluste otsimisega.
Kui reklaamitulud moodustavad ligikaudu 80% Facebooki kogukäibest, siis ca $550 miljonit kasseeris ettevõte erinevate rakenduste, nagu näiteks Zynga, käest. Tegu on 5,5 korda suurema numbriga kui 2010. aastal, kuid peamine põhjus peitub uutes nõuetes, mille kohaselt rakenduste valmistajad peavad 30% müügituludest Facebookiga jagama. Kuna peagi möödub antud muudatuse sisseviimisest aasta, muutub võrdlusbaas kõrgemaks ning selles tulukategoorias võib oodata märkimisväärset kasvu aeglustumist.
Facebooki puhul on tegu äärmiselt kõrge ärikasumi marginaaliga ettevõttega – ca 50%. Ajaloo jooksul on vaid vähesed nii kõrget marginaali näidata suutnud (Google on üks neist), ja mis tähtsam, veel vähem ettevõtteid on sellist marginaali suutnud hoida. Seetõttu võiks pigem oodata ärikasumi marginaali vähenemist, mis omakorda seab kahtluse alla kõrge valuatsiooni.
Küsitavusi tekitab ka IPO tagamõte. Kuigi ettevõte ütles, et IPOst saadud raha kasutatakse tavapärase äritegevuse jaoks, tunnistatakse emissiooni prospektis, et mingit spetsiaalset eesmärki IPOga tõstetud kapitalil ei ole. Facebookil oli 31. märtsiga $3,91 miljardit raha ning pikaajaline võlg ettevõttel puudus. Seetõttu on IPO pigem olemasolevate omanike väljumise hõnguga, kui vajamineva kapitali kaasamise mõttega.
Kui Google 2004. aasta augustis börsil kauplemist alustas, oli otsingumootori firmal ette näidata $0,72 suurune nelja kvartali kasum aktsia kohta. Märkimishinnaks kujunes $85, mis tähendas P/E tasemeks 118, kuid sellest hoolimata jätkas aktsia tõusmist üle $100 taseme ning tagasivaatav P/E ei olnud kunagi madalam kui 134. Ühel hetkel saavutas see lausa 252 taseme. Kui investor oleks sellelt tasemelt aktsiat ostnud (hind oli $197), oleks praegusel hetkel kasumiks ilusad 210%. Esimese börsiloleku aasta jooksul oli Google’i keskmine P/E 113. Mis aga juhtus oli see, et Google pidas oma lubadust ning kolmekordistas oma kasumit 2005. aastal ning kahekordistas seda 2006. aastal. Seega õigustas tol hetkel keskendumine ettevaatavale P/E’le ennast ära. Facebooki puhul oodatakse käesoleva majandusaasta aktsiapõhiseks kasvuks ca 25%, mis teeb ettevaatavaks P/E suhteks 59,8 ehk endiselt väga kõrge näitaja.
Allikas: Wall Street Journal
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
