Dreamstime
Lisaks sellele, et Hiina majandus on maailmas suuruselt teisel kohal, on riik ka paljude toorainete suurim importija ning globaalse tooraineturu kasvu vedaja. Seega on tähelepanu keskpunktis olevad Hiina makronäitajad viimasel ajal lisaks teistele riikidele olnud eriti kriitiliselt toorainete ekspordist sõltuvate riikide fookuses.
Kuna Hiina on maailma suurim vase, puuvilla ja rauamaagi ning suuruselt teine toornafta ja söe importija, siis sellest tulenevalt põhjustab riigi majanduskasvu aeglustumine paratamatult nõudluse vähenemise toorainete järele, mis omakorda toob allapoole ka toorainete hindu. Hiina majanduskasv osutus selle aasta esimeses kvartalis oodatust nõrgemaks, aeglustudes 8.1% peale võrreldes aastatagusega eelmise kvartali 8.9% pealt. Kuigi esimeses kvartalis oli tegemist aeglaseima majanduskasvuga pea kolme aasta jooksul, viitab see seni majanduse pehmele maandumisele.
Samuti osutus oodatust nõrgemaks ka Hiina aprillikuu toorainete import ning nagu allolevatelt joonistelt näha, vähenesid põhiliste toorainete (rauamaak, vask ning toornafta) impordi mahud võrreldes eelmise kuuga. Oodatust nõrgemat importi saab põhjendada nii riigi majanduskasvu aeglustumise kui ka mitmete toorainete suurte siseriiklike reservidega.
Allikas: Credit Suisse
Allikas: Credit Suisse
Samas ei saa ühe kuu tulemuste põhjal veel ulatuslikke järeldusi teha. Näiteks aprillis nelja kuu madalamale tasemele langenud toornafta netoimport ei ole veel muret tekitav, kuna märtsis kasvas import läbi aegade kolmandale kõrgemaile tasemele. Samuti ei valmista muret ka varasematel kuudel tugevat kasvu näidanud rauamaagi impordi langus kuue kuu madalamale tasemele. Vase impordi langus kaheksa kuu madalamale tasemele tuli samuti pärast oodatust suuremat kasvu viimastel kuudel. Lisaks võib oodata vase impordi kasvu aeglustumist ka järgnevatel kuudel, sest vase reservid on hetkel rekordilised. Sealjuures on võimalus vähendada reserve impordi kasvu arvelt meeltmööda hinnatundlikele hiinlastele.
Aprillikuine vase impordi langus kaheksa kuu madalamale tasemele võrreldes eelmise aastaga viis vase hinna metalliturul allapoole 8000 dollarit tonni kohta. Nüüdseks on vase hind langenud nelja kuu madalama taseme juurde ehk umbes 7590 dollari juurde tonni kohta. Rauamaagi hetkehind oli 141 dollari juures tonni kohta ehk kahe kuu madalamal tasemel. Kuid praeguseks on hind nii Kreeka võimaliku eurost loobumise kartuse kui ka Hiina majanduskasvu aeglustumise süvenemise tõttu langenud juba 130 dollari juurde tonni kohta ehk kuue ja poole kuu madalamale tasemele.
Kui varasemalt viitasid makroandmed sellele, et Hiinat ei ähvarda majanduskasvu järsk aeglustumine ning nõudlus toorainete järele jätkab kasvamist (kuigi aeglasemas tempos), siis üha halvenevad makronäitajad, pankade kohustusliku reservimäära langetamine ning riigi peaministri Wen Jiabao hiljutine lubadus keskenduda nüüdsest rohkem majanduskasvu toetamisele, võivad viidata võimalikule toorainete nõudluse vähenemisele.
Kui vaadata riigi peamiste toorainete impordi osakaalu globaalsest impordist, siis 2010. aasta andmetel moodustas Hiina toornafta netoimport 12% kogu maailma impordist, rauamaak 63% ning vask 22%.
Allikas: Credit Suisse
Kuid nagu igal asjal, on ka Hiina majanduskasvu aeglustumisel teine pool, iseasi on see, kui märkimisväärset rolli antud efekt mängib. Nimelt, juhul kui Hiina valitus ei asu majanduskasvu piisavalt stimuleerima (ega kinnisvarasektorit elavdama, kuna sektori nõudlus toorainete järele on väga suur), siis riigi toorainete nõudluse vähenemise tõttu tekkiv toorainete odavnemine võiks mõningast tuge pakkuda USA ning Euroopa riikide majandusele. Samal ajal aga kannataks hindade odavnemise tõttu maailma suurimale toorainete tarbijale tooraineid eksportivate riikide (Austraalia, Kanada, Brasiilia, Indoneesia ning Tšiili) majandus.
Nagu jooniselt näha, siis suurimatest tooraineid eksportivatest riikidest moodustas 2011. aastal umbes 30% Austraalia koguekspordist kaupade väljavedu Hiinasse. Teistest suurimatest toorainete eksportijatest moodustas Brasiilia koguekspordist umbes 20% Hiina.
Allikas: ZeroHedge
Kui vaadata riikide ekspordi osakaalu SKT-st, siis suurimatest toorainete eksportijatest moodustab kaupade väljavedu Austraalia SKT-st umbes 20%, Venemaal umbes 30% ning Brasiilial umbes 11%.
Allikas: Financial Times
Kuigi Hiina majanduskasvu aeglustumine toob nõudluse vähenemise tõttu allapoole toorainete hindu, siis mõjutab see teiselt poolt oluliselt ka globaalse majanduskasvu aeglustumist. Seda sellepärast, et maailma suuruselt teine majandus moodustab kõige suurema osa globaalsest majanduskasvust. Rahvusvahelise valuutafondi prognoosi kohaselt kasvab Hiina osakaal globaalsest SKT-st aastatel 2010-2013 keskmiselt 31% peale vaid 8% pealt kaheksakümnendatest. Lisaks langetas maailmapank hiljuti Hiina selleaastase majanduskasvu prognoosi 8.2% peale varasema 8.4% pealt.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
