LHV privaat- ja ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume hinnangul võiks Eestist saada disainimaa, nagu Itaalia. Tema hinnangul on praegu soodne pinnas kodumaise ettevõtluse arenemiseks.
Millise hinnangu annad praegusele Eesti ettevõtluskliimale?
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted aastakäibega alla 5-6 miljoni euro, on majanduslangusest päris hästi läbi tulnud, sest nende puhul tihti omanikud ja juhid kattuvad, nad pole võtnud liiga suuri riske.
Millised on ettevõtete suurimad väljakutsed?
Ettevõtjad jätkuvalt kardavad investeerida. Kui ärilehtede esikaantel räägitakse jätkuvalt kriisist, siis see ei innusta investeerima.
Majanduskriisi tulemusena kukkunud ärimahud ei ole veel ka täielikult taastunud, et ettevõtted peaks investeerimisele mõtlema hakkama. Äriühingute laenude maht vähenes eelmisel aastal kümme protsenti. Häid kliente, kellele laenu anda otsivad kõik pangad praegu tikutulega taga.
Viimasel ajal kipuvad Eestis vastanduma noored startup-ettevõtjad ja vanad niiöelda mägrad.
Nad pigem ei vastandu, kuid nende ärifilosoofiad on erinevad. Vanad mägrad võiksid oma ärisid rohkem jagada ja tegelikult oleks see neile kasulik, kuid nad ei taha seda teha.
LHV on läinud osaluste jagamise teed, LHV töötajatest on enam kui kolmandik ka ettevõtte aktsionärid. Isiklik suhe firmaga aitab edasi, aga see ei ole saanud veel Eesti majanduses trendiks, sest selle kasu valdavalt ei nähta.
Kui palju tehakse LHV pangas Eesti majanduse visioone?
LHV panga põhilisteks visionäärideks on meie nõukogu liikmed. Juhatus teeb strateegiaid 3-5 aasta peale ette, kuid ma arvan, et 5 aastat ette näha on tänastes oludes keeruline, keskkond muutub väga kiiresti.
Kui palju on LHV puhul õigustanud argument “Eesti pank”?
Müügiargumendina töötab see hästi, kuid seda ei saa üle kasutada. Mul on hea meel, et kui meie poolt pakutavad finantseerimistingimused on laias laastus samad mis konkurentidel, siis Eesti ettevõtja kipub meid eelistama. Samas pangatöötajad ise ei tohiks uskuda, et see eelis on ainus oluline eelis. Peab olema midagi enamat turule pakkuda kui lihtsalt kohalik Eesti kapital. Ma arvan, et Eesti kapital on oluline selles mõttes, kes teeb otsuseid ja kui kiiresti otsused sünnivad – see meid konkurentidest eristabki.
Kurdetakse, et Eesti kapital on kokku kuivanud, kõik on välisinvestoritele müüdud
Ettevõtete müüki ei saa ette heita. Samas olen veendunud, et kuigi kapitalil pole rahvust, siis kapitalistil see kindlasti on. Kui välisinvestoritel on raskel hetkel valida, kas teha äri Eestis või kodus, siis tuuakse kapital pigem koju tagasi.
LHV omanikud on öelnud, et pärast Hansapanga müüki võeti neilt võimalus Eestile olulistes asjades kaasa rääkida ning müük oli pigem viga. Mulle meeldib kui Eesti kapital kontsentreerub. Äkki meil õnnestub praegu teha midagi sarnast, nagu 1990ndate alguses. Praegu võib toimuda Eesti kapitali teine tulemine.
Milles see peaks väljenduma?
Selles, et võibolla täna mõeldakse rohkem, enne kui ettevõtteid ära müüakse. See on ikkagi otsustuse käest andmine. Ei tahaks näha, et Eestisse jäävadki ainult palgatöö tegijad ning meid puudutavad olulised otsused tehakse meie eest kusagil mujal teiste inimeste poolt.
Mul on tunne, et täna oskavad Eesti ettevõtjad oma kauba eest õigemat hinda küsida ning ettevõtteid ei müüda enam nii kergekäeliselt uutele omanikele.
Mis on Eesti majanduses praegu fundamentaalselt mäda?
Vajame töökohti, kus luuakse rohkem väärtust. Meie inimeste arv on piiratud ja me ei saa tööjõumahukale tootmisele keskenduda. Mida väga mäda ei ole, kui me end naaberriikidega võrdleme, pigem oleme ikka hästi hakkama saanud. Aga kui ma ei saa poest osta Eesti õunu või köögivilju, siis on midagi siiski viltu. Olgu need siis või kallimad, kuid nad oleks kindlasti värskemad ja kvaliteetsemad. Miks ma peaksin ostma Eestis Hiina küüslauku?
Millise kännu taga on eestlaste ettevõtlikkus?
Erinevalt Eestist on näiteks Ameerikas arusaamine, et ka äris võid eksida ja see antakse andeks. Neile, kes riskivad tuleks anda vajadusel teine võimalus. Meil naelutatakse eksijad aga pikaks ajaks häbiposti. Arvestamata, et riskijulgete inimeste peal püsib tegelikult päris palju.
Kas euro on Eestisse toonud välisinvesteeringute kasvu?
Välisinvesteeringutest räägitakse liiga palju. Keskendutakse liiga palju sellele, kuidas väliskapitali Eestisse tuua, eristamata seejuures, millise mõjuga see väliskapital olla võib. Pigem tuleks rohkem luua võimalusi kodumaise ettevõtluse arendamiseks. Välisinvesteeringud olid õiged 1990ndatel, kuid ma pole kindel, kas praegu peaksime sama auruga edasi laskma.
Kuidas luua Eestisse kõrgepalgalisi töökohti?
Uueks Šveitsiks me ei saa aga meie üheks nišiks võiks olla tootedisain. IT valdkonnas ei pea meie eeliseks olema mitte niivõrd lihtsam programmeerimine, vaid pigem kasulike ja nutikate lahenduste väljatöötamine. Sel juhul ei ole meie piiratud töökäte arv enam oluline. Itaalia näiteks on suurepärane disainimaa. Eesti võiks olla uus Itaalia!
Aga finantskeskus?
Me asume liiga äärealal. Finantskeskuse jaoks on oluline lennuühenduste arv, mis jääb meil ilmselt madalaks. Finantsteenuste osakaal võiks majanduses kasvada küll, kuid uue Luksemburgi tekitamine pole väga lihtne. Ka vene kapital, mis tahab riigist välja, on suuresti juba leidnud tee Luksemburgi või Šveitsi, mitte aga Eestisse. Kuigi Šveitsi ja Luksemburgi teenus on võrreldes Eesti omaga kallis.
Milliseid reforme ootad haridussektoris?
Mul on kohati tunne, et haridust on Eestis liiga palju kõigutatud. Ehk oleks aeg midagi ka kõigutamata jätta ja lasta tal settida.
Kas pankurina oled valitsuse tegevusega rahul?
Eesti pensionifondidele võiks anda rohkem võimalust Eesti majandusse investeerida. Piirangud, mis varahaldajatele Eesti ettevõtete aktsiatesse investeerimisel on pandud, ei ole enam asjakohased. Viimase viie aasta jooksul nähtud 75 aasta suurim majanduskriis on vähendanud otsustajate ja seadusandjate riskijulgust.
Eestis on ettevõtteid, kuhu pensioniraha suunata. Nad ei ole börsil ja tõenäoliselt sinna ka ei lähe. Suuremaks kasvamisel vajavad nad aga lisaraha, kuid see tuleb hetkel pigem välismaalt, sest Eestis arvestatavat riskikapitali veel tekkinud ei ole. Pensionifondid oleksid tulevikus hea rahastamisallikas sellistele äridele.
Kuidas on pankurite elu kriisijärgselt muutunud?
Regulaatorid soovivad pidevalt suurendada pankade omavahendite hulka. See tähendab paratamatult, et laenud muutuvad kallimaks.
Pankurid ja kliendid on jätkuvalt konservatiivsed, samas eelmisel aastal hoiuste koondmaht suurenes kümme protsenti ja see loob hea eelduse tulevikuks.
Käesolev intervjuu ilmus 2012.a 31. mail Eesti Ekspressi ettevõtluse lisas. Indrek Nuumet küsitles Toivo Tänavsuu.
Tweet
