Dreamstime
Kreeka ebaõnnestunud parlamendivalimiste järgselt üles kerkinud kartus, et riik võib tekkinud olukorra tõttu loobuda seitsmeteistkümne riigi ühisrahast, on lisanud ebakindlust globaalsetele finantsturgudele. Kuid millised tagajärjed võiksid Kreeka lahkumisel euroalast nii riigi siseselt kui ka globaalselt täpsemalt olla?
Finantsturgudel on hetkel tähelepanu keskpunktis 17. juunil toimuvad uued parlamendivalimised, mille järgselt saab selgemaks Kreeka edasine saatus: tulenevalt sellest, kas võimule saab päästepaketti ning selle tingimusi toetav konservatiivne Uus Demokraatia või sellele vastu olev vasakpoolne Syriza. Kui veel veidi üle nädala aja tagasi toetas arvamusküsitluste andmetel Uus Demokraatiat 23.4% ja Syrizat 22.1% kreeklastest ning populaarsuselt kolmandal kohal olevat ja samuti päästepaketti pooldavat Pasok parteid 13.5% riigi kodanikest, siis viimase küsitluse kohaselt on rahva soosing päästepaketi vastase Syriza partei suhtes kasvanud 30 protsendini.
Kreeka sisemajanduse kogutoodang (SKT) vähenes 2012. aasta esimeses kvartalis 6.2% võrreldes aastatagusega (Kreeka majanduse aastased kasvumäärad alates 2001. aastast on toodud joonisel). Aastatel 2001-2012 on riigi keskmiseks majanduskasvuks olnud 1.2%, sh kõrgeim majanduskasv saavutati 2006. aasta teises kvartalis (7.4%) ning suurim langus 2010. aasta neljandas kvartalis (-8.6%). Sellel aastal prognoositakse riigi majanduslanguseks 5% (arvestamata euroalalt lahkumist) ning tegemist oleks viienda järjestikuse aastaga, kui SKT väheneb. Peale selle moodustab Kreeka majandus globaalsest majandusest 0.4%.
Allikas: tradingeconomics.com
Kuigi Grexit (Greek euro exit) ehk Kreeka eurost loobumine ei pruugi üldse toimuda, võib hetkel vaid spekuleerida sellega kaasnevate võimalike tagajärgede üle. Juhul kui Kreeka lahkub euroalast, siis ohustab riiki muuhulgas ka kaks olulist riski, mis on seotud kaubavahetuse ning pangandussüsteemiga.
Kaubavahetus
Eurost loobumise korral muutuks keerulisemaks kaubavahetus Kreekaga ning laiaulatuslik rahvusvaheline kaubandus riigiga katkeks. Seda sellepärast, et Kreekal tekiksid finantseerimisega seotud probleemid ning rahvusvahelised ettevõtted ei soovi võtta vastaspoolega seotud krediidiriski. Ühtlasi ei ole küsimuseks see, kas riigi uus rahaühik devalveerub, vaid kui suures ulatuses nõrgenemine toimub (väidetavalt võib uuesti kasutusele võetav drahm odavneda euro suhtes 50% või veel rohkem). Lisaks on küsimärgi all ka kaubavahetuslepingute edasine kehtivus. On võimalik, et edasi võib toimida mingi barterkaubanduse põhine kaubavahetus, kuid selle ulatus ei oleks majanduslikult märkimisväärne. Eeldatakse ka, et Grexiti järel muutub suur hulk ettevõtteid riigis maksejõuetuks. Sisekaubanduses aga võib tõenäoliselt hoogustuda kauplemine nn mustal turul, kus toimuks kaubavahetus nii raha kui ka muu vara vastu.
Maailma suurim krediidikindlustaja Euler Hermes, mis on ühtlasi ka kindlustusseltsi Allianz üksus, teatas eelmisel nädalal, et tulenevalt nii Kreeka eurost loobumise kui ka klientide tasumata arvete kartuses, ei kindlusta enam riiki minevaid kaubasaadetisi. Seega võib riigis tekkida puudujääk teatud kaupadest. Euler Hermesi hinnangul on eksportimine Kreekasse muutunud viimasel ajal märkimisväärsemalt riskantsemaks. Lisaks teatas Austria ettevõte OeKB Versicherung, et ka nemad ei paku enam Kreekasse eksporditavatele kaupadele kindlustust ning Prantsusmaa ettevõte Coface teatas, et nad tegelevad edaspidi vaid makseraskusteta ettevõtetega.
Lisaks viitab rahvusvahelise kaubanduse hääbumine ning võimetus avatud turul kaupu müüa sellele, et riigi jooksevkonto ei oleks enam defitsiidis. Sellisel juhul väheneks aga ka riigi majanduslik aktiivsus, kuna majanduskasvu ei oleks võimalik toetada enam läbi importkaupade re-ekspordi.
Pangandussüsteemi kokkukukkumine
Ebakindluse kasv ning paanika võivad viia, lisaks juba toimunud deposiitide vähenemisele, massilise raha väljavõtmiseni pangahoiustelt. Lisaks võib see paanika levida ka teistesse võlaprobleemidega vaevlevatesse riikidesse (näiteks Hispaaniasse, Portugali ning Iirimaale) ning seda kartuses, et ka need riigid võivad Kreeka eeskujul euroalast lahkuda. Samuti kasvaks perifeeriariikide riskipreemia ning laenamine muutuks kallimaks. Lisaks massilisele hoiuste väljavõtmisele, võib sellele järgneda veel ka mõne riigi maksejõuetuks muutumine, samuti võib laenuturu kokkukuivamine ning majanduslangus põhjustada veel teisigi euroalalt lahkumisi.
Riigi suurima panga National Bank of Greece’i poolt hiljuti avaldatud aruande kohaselt väheneks eurost loobumise korral kreeklaste aastane sissetulek vähemalt 55% võrra ning töötus ja inflatsioon kasvaksid hüppeliselt. Täpsemalt kasvas töötuse määr 34% peale veebruarikuu 21.7% pealt ning inflatsioon 30% peale praeguse 2% pealt.
Kuid ühe riigi euroalast väljumise mõju ei jääks ainult Euroopa põhiseks ning JPMorgani hinnangul mõjutaks euroala riikide majanduskasvu 1 protsendipunktiline langus globaalset majanduskasvu 0.7 protsendipunkti võrra. Kreeka suurimate kaubandusparterite (näiteks Suurbritannia ja Šveits) majandus kannataks nii ekspordi vähenemise kui ka euro nõrgenemise tõttu. Barclays Capitali hinnangul ulatub Kreeka valitsuse võlg euroala institutsioonidele ning riikidele üle 290 miljardi euro ehk umbes 3 protsendini euroala SKT-st. Grexiti korral ei ole selle võla tagasimaksmist tõenäoliselt oodata. Ka on Euroopa võlaprobleemide süvenemise kartuses euro viimase kuu jooksul odavnenud dollari suhtes umbes 5% ning Hispaania maksejõuetuse vastu kindlustamise hind on kerkinud rekordkõrgele tasemele.
Institute of International Finance hinnangul läheks Kreeka euroalast lahkumine maksma tõenäoliselt üle ühe triljoni euro (see sisaldab nii Kreeka võlgade mahakandmist kui ka ülejäänud PIIGS riikide kaitsmist ning pankade kapitalibaasi tugevdamist). UBS-i hinnangul võib Kreeka jaoks eurost loobumise maksumus esimesel aastal ulatuda kuni 50 protsendini SKT-st.
Aktsiaturg on riigi ümber käiva ebakindluse tõttu samuti surve alla sattunud ning Ateena börsi liikumist kajastav ASE indeks (Athens Stock Exchange General Index) langes 25. mail kahekümne kahe aasta madalaimale tasemele ehk 485.18 punkti peale. Kuigi pärast seda, kui arvamusküsitlused näitasid, et eelseisvad valimised võib võita kärpemeetmeid pooldav partei, tegi indeks kerge põrke. Ateena börsi aktsiaindeksi ASE ühe aasta graafik:
Allikas: Stockcharts.com
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
