Dreamstime
Ootustele alla jäänud majandusnäitajaid tingisid möödunud nädalal USA börsidel laiapõhjalise müügisurve, mis kulmineerus reedel Standard & Poor’s 500 aktsiaindeksi ligikaudu 2,5% langusega tööjõuraporti andmete pärast. Majanduslangus Euroopas ning kasvu aeglustumine Hiinas oli USAst investorite silmis teinud veel viimase õlekõrre, kes globaalselt majandusmootorit vedada suudaks, kuid kas eelmise nädala valguses on ka see lootus kadunud?
Nelja kauplemispäeva jooksul, 29. mai – 1. Juuni, kukkusid USA aktsiaturud S&P 500 indeksiga mõõdetuna 3,1% ning „hirmuindeks“ VIX saavutas käesoleva aasta kõrgeima taseme. Möödunud nädal oli makroandmete avaldamise poolest väga tihe. Kokku avaldati 21 makromajanduslikku näitajat, kuid hämmastav oli see, et tervelt 18 neist jäid turuosaliste ootustele alla, 2 vastasid ootustele ning ainsana rõõmustas analüütikuid olemasolevate töötu abiraha saajate arv, mis oodatud 3,25 miljoni asemel oli 3,24 miljonit.
Ilmselt pani suurima põntsu investoritele reedel avaldatud tööjõuraport, mis näitas mais 69 000 töökoha loomist, oodatud 150 000 asemel. Seega jäi uute töökohtade arv alla isegi kõige pessimistlikumale ootusele, milleks oli 75 000. Haavale raputati ka soola aprillikuu uute töökohtade revideerimisega 115 000 pealt 77 000 peale. Keskmine töönädala pikkus, mida peetakse tulevase tööjõunõudluse indikaatoriks langes mais 0,1 tundi ehk 34,4 tunnini ning töötuse määr kerkis 0,1 protsendipunkti võrra 8,2% peale. Viimase tingis eelkõige 0,2 protsendipunkti ehk 642 000 inimese võrra suurenenud aktiivsete inimeste hulk tööjõus. Töötuse määr on seega üle 8% piiri püsinud alates 2009. aasta veebruarist, mis on pikim periood alates 1948. aastast, mil andmeid koguma hakati.
Allikas: Wall Street Journal
Erasektoris loodi 82 000 töökohta ehk poole vähem kui prognoositud. Teistest enam lisandus töökohti tervishoiu- (+33 000) ja transpordisektorisse (+36 000). Ehitussektoris kadus 28 000 töökohta ning antud sektori töökohtade arv pole alates eelmise aasta jaanuarist, mil saavutati põhi, eriti palju muutunud. Pikaajaliste (27 nädalat ja enam) töötute inimeste arv ulatus mais 5,4 miljonini, mis moodustab 42,8% kõigist töötutest. Aprillis oli vastav näitaja 41,3%.
Viimastel aastatel oluliselt suurenenud osaajaga töötajate hulk jätkas kasvutrendi, kui võrreldes aprilliga suurenes osaajaga tööliste arv 618 000 võrra. Osaajaga töötajate arv saavutas kõigi aegade kõrgeima taseme, ületades 28 miljoni inimese piiri. Alates 2007. aasta detsembrist ehk majanduskriisi algusest on täiskohaga töökohtade arv vähenenud 6,9 miljoni võrra ning osaajaga töökohtade arv tõusnud 3,1 miljonit. Vaeghõive määr, mis arvestab inimestega, kes töötavad osaajaga, kuid sooviksid töötada täisajaga ning inimestega, kes tahaksid töötada, kuid on töökoha otsingutest loobunud, tõusis 14,5% pealt 14,8% peale.
Mis aga põhjustas nii suure ootustele alla jäämise? Kuna raporti tulemused olid ka kõige negatiivsematest prognoosidest tagasihoidlikumad, tekkis mitu teooriat. Neist arvatavasti kõige laiemat kõlapinda sai sesoonsuse arvestamine numbrites. Siin omakorda leidub kaks erinevat versiooni. Esiteks arvatakse, et sooja talve tõttu jäi sellel aastal igakevadine sesoonne efekt tulemata. Teisalt leitakse aga Tööturuameti sesoonne silumine võib olla ebakorrektne, sest ka eelmise aasta mais loodi „ainult“ 54 000 töökohta ning viimased kolm aastat järjest on mai näidanud kõige viletsamat töökohtade arvu kasvu. Tegelikult loodi mais 789 000 töökohta, millest sesoonse korrigeerimise käigus lahutati 720 000 töökohta.
Lisaks arvatakse, et Euroopa ja Hiina majanduste nõrkus on halb uudis USA eksportijate jaoks ning samuti on võimalus, et Euroopa võlakriis vallandab järjekordse finantskriisi, mistõttu väiksem arv töökohti on reaktsioon maailmas toimuvale. Samuti kardetakse USA enda finantsseisundi pärast, eriti uuel aastal, mil praeguse kava kohaselt peaksid aeguma Bushi-aegsed maksusoodustused ning juhul kui USA valitsus ei suuda eelarvekärbete osas kokkuleppele jõuda, lähevad käiku automaatsed kärped. Turuosaliste arvates soovivad ettevõtted ka oma tootlikkust tõsta, mida näitab ka see, et töötasud moodustavad USA SKPst 54.6%, mis on madalaim tase alates 1970. aastast. Kuigi viimasel ajal on jäänud mulje, et tootlikkuse lagi on saavutatud, võib viimane tööjõu raport viidata, sellele, et mingi kasvuruum veel siiski on.
Kui aga vaadata suuremat pilti, ei pruugigi USA tööjõuturu olukord nii hull olla kui esialgu paistab. Leidub turuosalisi, kes arvavad, et praegu loodud töökohtade arv on igati normaalne. Nagu allolev graafik illustreerib, siis praegune töökohtade taastumine on kiirem kui kosumine 2001. aasta majanduslangusest ning palju ei jääda maha 1990-91 aasta majanduslanguse taastumisest. Samuti vaadates viimase kolme kuu keskmist erasektoris loodud töökohtade arvu ning võrreldes seda aastataguse ajaga, on töökohtade kasvuks 1,9%, mis jääb ainult natukene alla käesoleva aasta 2,0% suurusele näitajale. Eelmisel aastal samal ajal oli tööjõu kasvuks võrreldes aastatagusega 1,7%.
Allikas: Businessweek
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
