Dreamstime
Möödunud nädalavahetusel otsustas Hispaania euroala valitsuselt küsida 100 miljardi euro väärtuses finantsabi, et tuua raskustest välja riigi finantssektor. Kuigi antud abipakett võib muresid leevendada, mõlgub turuosalistel pigem meeles küsimus, kas sarnaseid abipakette tuleb veel ning kas finantssektori asemel tuleb peagi hakata Hispaania valitsust päästma.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy avaldas lootust, et antud päästepakett tuleb kasuks Hispaania langevale majandusele ning samuti süstis see uut usaldusväärsust riigi pankadesse ning kogu europrojekti. Samas hoiatas Rajoy, et kiiret taastumist ei maksa oodata. Nimelt oodatakse käesoleval aastal Hispaania majanduse langemist 1,7% võrreldes eelmise aastaga ning niigi kõrge tööpuudus peaks veelgi kasvama. Analüütikud usuvad, et tegu on pigem lühiajalise kergendusega finantsturgudele, kuid fundamentaalselt vaadates ei ole peale Hispaania pankade keegi teine riigivõlga ostmas.
Hispaania pankade päästepakett on investorid ärevaks teinud, sest nii mitmedki kardavad, et tegu on kõigest eelmänguga millelegi palju suuremale ehk riigi päästmisele. See, kas Hispaania suudab riigisektorile mõeldud abipaketti vältida, võib eurotsooni jaoks olla määrava tähtsusega. Tegu pole lihtsalt järjekordse Kreekaga, kuna Hispaania puhul on tegu eurotsooni suuruselt neljanda majandusega, mis teeb temast suurema monstrumi kui Kreeka, Portugali ja Iirimaa majandused kokku. Leidmaks vahendeid, et midagi nii suurt päästa, võib eurotsooni stabiilsusmehhanismidele üle jõu käia.
Lühiajalises plaanis on nädalavahetusel sõlmitud tehing Euroopaga vähendanud riigi võlakirja tulususi, kui eile oli 10-aastase võlakirja tulusus 6,4%, mis on ca 30 baaspunkti võrra väiksem 30. mail saavutatud tippudest. Siiski on terve aasta vältel välismaised investorid Hispaania valitsuse võlakirjadest põgenenud, mis on tekitanud küsimuse, et kuidas Hispaania suudab finantseerida oma eelarvedefitsiiti, mis ametlikel andmetel peaks käesolev aastal moodustama 5,3% SKPst, kuid mitteametlikult oodatakse veelgi suuremat defitsiiti.
Allikas: Wall Street Journal
Aasta esimese pooles võtsid välismaalastelt võlakirjade otsmise järje järk-järgult üle Hispaania pangad. Nüüd on valitsus, keda pangad aitasid pöördunud eurotsooni poole, et omakorda toetada nõrgemaid panku. Tugevamad pangad on aga kartuses, et ka nemad võidakse vee alla tirida, loobunud valitsuse võla soetamisest. Eelarvedefitsiidi katmiseks on Hispaanial vaja sellel aastal laenata €86 miljardit, millest €50 miljardit on juba tõstetud. Seega on vaja kapitaliturgudelt leida veel täiendavad 36 miljardit eurot. Pöördudes eurotsooni valitsuste poole abipalvega päästa nõrgas seisus pangandussektorit, annab Hispaania signaali, et kapitaliturgudelt on üsna keeruline raha kaasata. Seda tunnistas möödunud nädalal ka Hispaania rahandusminister Cristobal Montoro, kelle sõnul on kapitaliturud Hispaania jaoks suletud.
Antud plaan on veel üsna detailidevaene, mis näitab, kui kiiresti see loodi. Kõnelustel osalenud anonüümne eurotsooni ametnik ütles, et tegutseda tuli kiiresti, sest Hispaania ei suutnud ennast finantsturgude abiga rahastada. Nii näiteks ei teata, mida Hispaania pankadelt abi eest vastutasuks nõutakse. Igatahes kaotab Hispaania kontrolli pankade tegevuse järelevalve üle Euroopa võimudele, kes hakkavad pingsalt uurima pankade bilansse ning võivad pankasid sundida ka varasid müüma. Päästepaketi plussiks Hispaania jaoks on see, et see võimaldab odavalt ja kiiresti kaasata raha, mille eest finantsturgudel oleks olnud vaja üsna kallist hinda maksta.
Muidugi tuleb arvestada, et antud abi tuleb lõpuks tagasi maksta ning Hispaania jaoks muutub laenamine turgudelt veelgi raskemaks. Seda põhjusel, et eelduste kohaselt kannab peamise koorma päästepaketist ESM, kellel võlga peab teenindama esmajärjekorras, mis tähendab, et maksejõuetuse korral saab raha kõigepealt ESM ja seejärel teised kreeditorid. Kuna laen kajastatakse ka Hispaania bilansis, siis tõuseb riigivõla suhe SKPsse. Allpool on toodud Deutsche Banki poolt prognoositud võla suhe SKPsse erineva suurusega päästepakettide korral (€50 mld, €80mld, €120 mld), mis avaldati enne päästepaketi väljakuulutamist.
Allikas: ZeroHedge
Selleks, et Hispaania saaks vältida valitsuse päästepaketti, peab viimane veenma võlausaldajaid, et riik on majanduslikult jätkusuutlik ning probleemid on kontrolli all. Ilmselt on see ka üks põhjustest, miks euroala ametnikud presenteerisid päästepaketti, kui vaid ajutist ja piiratud toetusprogrammi. Siiski on turuosaliste veenmine, et Hispaanias on kõik korras, üsna raske ülesanne. Hispaania puhul räägitakse tavaliselt kolmest probleemist: pangandussektor, kohalikud omavalitsused ja struktuursed probleemid nagu näiteks tööpuudus. Kuigi Unicrediti vanemanalüütiku Erik Nielseni sõnul leevendatakse läbi pankade päästmise kõiki neid probleeme, on teised palju pessimistlikumad, öeldes, et pankade päästmine langeb lõpuks Hispaania maksumaksjate õlgadele.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
