Dreamstime
Kolmandat aastat Euroopas kestvad võlaprobleemid võtsid eelmisel nädalal uue pöörde, kui teise abilaenude saajate ridadesse lisandus ka Hispaania pangandussektor. Kuid lisaks pangandussektori nõrkusele on riigi majanduses veel teisigi nõrku kohti.
Pikka aega kestnud euroala suuruselt neljanda majandusega riigi majanduskasv asendus globaalse finantskriisi tõttu 2008. aasta kolmandas kvartalis langusega (nagu on alloleval joonisel näha) ning tundub, et alates sealt maalt on riigiga seotud ainuke positiivne uudis olnud jalgpalli maailmameistrivõistluste võit 2010. aastal. Lisaks majanduslangusele 2008. aastal toimus riigis ka pikka aega kestnud kinnisvaramulli lõhkemine ning riigieelarve defitsiiti vajumine.
Allikas: tradingeconomics.com
Kuid see ei olnud veel kõik, sest olukord Hispaanias on jätkuvalt halvenenud. 2012. aasta esimeses kvartalis vajus Hispaania teist korda kahe aasta jooksul tagasi majanduslangusesse ning töötute arv kasvas 5.6 miljoni inimeseni, mis on ühtlasi ka läbi aegade kõrgeim tase. Kuigi ei ole oodata selle rekordtaseme püsimajäämist, kuna analüütikud ennustavad töötuse määra kasvu üle 30%. Võrdluseks, veel 2007. aasta aprillis oli töötuse määr vaid 7.9%. Riigi 2009. aasta väärtuslikust AAA krediidireitingust on nüüdseks reitinguagentuuri Moody’s poolt saanud Baa3 negatiivse väljavaatega, mis tähendab seda, et reiting on ühe pügala kaugusel rämpsvõlakirja staatusest. Ka on surve all riigi aktsiaturg ning aktsiad on langenud madalamale tasemele alates 2003. aastast. Seda on näha ka Madridi börsi 35 kõige likviidsema aktsia liikumist kajastava IBEX 35 indeksi graafikult. Indeks on alates selle aasta algusest langenud üle 20% ning alates 2007. aasta novembris tehtud kõigi aegade tipust (15945.7 punkti) langenud ligikaudu 60%.
Allikas: BigCharts
Samal ajal, kui eelarvekärped suurendavad majanduslangust ja ka maksutulu langeb, on riigil veel keerulisem saavutada riigieelarve eesmärke. Analüütikute hinnangul ootab Hispaaniat kärpemeetmete rakendamisest tuleneva majanduskasvu pärssiva mõju tõttu Kreekale ja Portugalile sarnane saatus. Kahjuks ei ole ka veel seni rakendatud kärpemeetmed eesmärkide saavutamisele lähedamale viinud. Vastavalt kokkuleppele Euroopa Liiduga, tuleb Hispaanial sellel aastal vähendada eelarve defitsiiti 5.3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) praeguse 8.5% pealt. Reitinguagentuur Standard & Poor’s prognoosib, et riigil ei õnnestu saavutada paremat tulemust kui 6.2%. Kuigi riigieelarve puudujääk kasvas selle aasta esimese nelja kuuga 2.4 protsendini SKT-st esimese kvartali 1.9% pealt ning aastataguse 1.6% pealt, peavad hispaanlased ise veel praegu 5.3 protsendilise eesmärgi saavutamist võimalikuks.
Eelarve-eesmärgi saavutamiseks on riik ka juba tõstnud nii tulu –kui käibemaksu (käibemaks tõsteti näiteks 18% peale), samal ajal aga vähendab maksutulu laekumist riigieelarve kärpimise mõjul vähenev tarbimine. Näiteks laekus selle aasta esimese nelja kuuga käibemaksu 8.2% vähem võrreldes aastatagusega. Tarbijate kulutuste vähenemist toetab 22 järjestikust kuud vähenenud jaemüük, mis vähenes selle aasta maikuus kiireimas tempos alates 2004. aasta jaanuarist, kui andmeid hakata koguma.
Kuid mõningatel andmetel on riigi probleemid suuremad, kui tegelikult arvatakse:
1) Hispaania valitsuse võlg on palju suurem kui tegelikult arvatakse: erinevatel andmetel ulatub riigi võla/SKT suhe ametliku 68.5% asemel hoopis 90-146.6 protsendini SKT-st (ehk on veel täiendavaid võlaallikaid, mida pole varasemalt arvestatud);
2) Kinnisvarahinnad jätkavad langust ning seda oodatust kiiremas tempos- prognooside kohaselt langevad hinnad veel 35%, vähendades SKT-d umbes 2% aastas järgneval kahel aastal;
3) Massiivsete kinnisvaralaenudega vaevlev pangandussektor- pangad on tugevalt alakapitaliseeritud ning ei ole veel hakanud halbu laene maha kandma;
4) Riigi majandus ei ole stabiliseerunud ning halveneb jätkuvalt.
Olukorra paremaks muutumist ei näe ka Morgan Stanley, kuna analüüsimaja prognoosib selle aasta teises pooles Hispaania majanduslanguse kiirenemist esimese kvartali 0.3% pealt (võrreldes eelmise kvartaliga). Ka Hispaania keskpank on kinnitanud langustrendi jätkumist sellel aastal. Tulenevalt täiendavate kärbete, langevate kinnisvarahindade ning kõrgest töötuse määra kombinatsioonist on oodata, et majanduslangus osutub sellel aastal suuremaks kui prognoositakse. Positiivse noodina prognoosib Morgan Stanley siiski languse aeglustumist 2013. aastal. Morgan Stanley prognoosib Hispaania majanduslanguseks sellel aastal 2% ning 2013. aastal aeglustumist 1% peale.
Allikas: Morgan Stanley
Positiivse poole pealt on riigi valitsus alustanud rea reformide elluviimist (tööturu-, finantssektori-, eelarve-, pensionireformid ning teenuste direktiiv), mis võivad keskpikas perspektiivis toetada riigi majanduskasvu umbes 8.5% võrra (alloleval joonisel on toodud erinevate reformide mõju SKT-le kumulatiivselt) ning luua umbes kaks miljonit töökohta.
Allikas: Morgan Stanley
Lisaks on riigi eksport arvatust konkurentsivõimelisem, kuna tööjõu tootlikkuse kasvu ning palkade kasvu aeglustumise tõttu langenud tööjõu ühikukulu on konkurentsivõimet parandanud. Ekspordi konkurentsivõime paranemine võib kaasa aidata majanduse taastumisele. Kuigi tegemist on võrdlemisi suletud majandusega, kuna eksport moodustab vähem kui 30% SKT-st (sellest üle poole läheb ülejäänud euroala riikidesse). Selleks aga, et riigi eksport moodustaks suurema kasvuallika, tuleb läbi viia märkimisväärsed struktuurimuutused.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
