Aastast 2001 alates on globaalne terase tootmine ja tarbimine kasvanud enam kui 78%. Tootmise maht ulatub nüüdseks 1518 miljoni tonnini ning tarbimine 1371 miljoni tonnini aastas. Hiina, kelle terasetööstus on viimase kümnendi jooksul näinud neljakordset kasvu ja tõusnud maailma suurimaks, toodab ja tarbib 45% ehk peaaegu pool kogu maailma terasest. Hiina terasetööstuse eksponentsiaalsest kasvust, mis on tingitud infrastruktuuri arendamisest ja kiirest urbaniseerumisest, on kasu lõiganud paljud, eelkõige aga Brasiilia ja Austraalia, kes on maailma suurimad rauamaagi eksportijad.
Eelmisel aastal suutis terasetööstus tootmismahtu suurendada ja hinda tõsta ning tundus, et 2008. aasta finantskriis sai edukalt seljatatud, kuid Euroopa võlakriisi ja Hiina jahtuva majanduse tõttu seisab täna terasetööstus taas silmitsi viimase nelja aasta halvima väljavaatega, tingitud nõudluse ja hinna langusest, mis omakorda sunnib terase ettevõtteid kulusid kärpima. USA suuruselt neljas terasetootja RG Steel on pidanud sulgema kolm tehast, mis kaotab ära enam kui 4000 töökohta. Veebruarist alates on terase hind langenud enam kui 12% madalamale $723 peale $827 pealt ja prognooside kohaselt langeb suve jooksul alla $700 ühe tonni terase kohta. Konsultatsioonifirma Accenture’i tegevdirektori sõnul peab globaalne tootmine, mis hetkel on 76% maksimaalsest tootmisvõimsusest, vähenema veel 6,5% võrra, et terase hind stabiliseeruks.
Kaheksa Hiina kümnest suurimast terase ettevõttest aga kuuluvad valitsusele ja naudivad selle läbi riiklike dotatsioone ning see omakorda on põhjustanud palju peavalu Euroopa Liidule. Euroopa terasetööstus on kutsunud EL-i üles Hiina vastu isegi boikoteerima, leides et valitsuse toetused soodustavad Hiina terasetoodangu kasvu ja eksporti, tingides ebaõiglase hinna, mis ei vasta tegelikele tootmiskuludele ning alandades seega Euroopa terasehindu veel rohkem.
Terasetööstuse tuleviku määrajaks saavadki ilmselt olema Euroopa ja Hiina, kellest viimane on isegi olulisem, sest nagu mainitud sai, siis sealne terase tarbimine moodustab pea pool globaalsest tarbimisest. Euroopa võlakriis on mõjunud rängalt avaliku sektori rahakotile ning kustutanud janu uute ehitusprojektide järele. Euroopa terase tarbimine on langenud 200 miljoni tonni pealt aastas 150 peale ja taastumist pole silmapiiril näha.
Vast suurimaks küsimuseks ongi hetkel see, kas Hiina terasetööstusel on veel ruumi kasvuks või mitte. Ajalugu näitab, et terase tarbimine ei kasva lineaarselt koos riigi SKT näitajaga. Riigi algusaastatel, mil majandus avatakse ja hakatakse infrastruktuuri rajama, on terase tarbimine kasvutrendis, kuni selle hetkeni mil riigi nõudlus on täidetud ja tarbimine stabiliseerub – see paistab ka välja all asuvalt jooniselt, kus Jaapani ja USA tarbimine on pideva kasvamise asemel ühele tasemele kõikuma jäänud. Just 1990ndatel, kui Hiina terasetööstus nägi hüppelist kasvu, viidi läbi mahukaid majandusreforme ja elimineeriti kaubandustõkkeid, mis tingis soodsad tingimused majanduskasvuks ja linnastumiseks ning see omakorda tõigi kaasa Hiina terasetööstuse senise laienemise.
Allolev joonis näitab USA, Jaapani ja Hiina aastast terase tarbimist (miljonit tonni)
Kuid kas see kasv on ka jätkusuutlik? Finantsettevõtte Nomura analüütikute poolt tehtud uuringus jõuti järelduseni, et Hiina majanduslik areng võib järgnevatel aastel samas tempos jätkuda, ilma et peaks suurendama terasetööstuse mahtu. Lisaks väidavad nad, et terasetööstuse kasv aastatel 2012 ja 2013 koguni peatub ja seda isegi juhul kui riik laseb käiku järjekordse plaanitud majandusstiimuli. Nende andmete kohaselt on hetkel 50% Hiina populatsioonist juba urbaniseerunud ning potentsiaalselt on veel ca 18% ehk 230 miljonit inimest, kes võiks linnastumisega kaasa minna. Senise tempo juures (17 – 19 miljonit inimest aastas) võtaks see aega 12 või 13 aastat ning nõuaks veel 4 kuni 5 miljardit tonni terast. Kuna linnastumine on aeganõudev protsess siis isegi praeguse tarbimistaseme juures jätkates kulutaks Hiina ühe inimese kohta 60% rohkem terast kui eelneva kümnendi jooksul.
Teise argumendina tuuakse välja, et terasetööstust ei tohiks vaadata aasta tarbimise baasil, nagu seda tihti tehakse, vaid hoopiski kumulatiivselt läbi aastate, sest muidu on tulemus lihtsalt liiga moonutatud. Aasta baasil terase tarbimise võrdlemine justkui eeldaks, et ühte ja sama maja ehitatakse iga aasta uuesti ja uuesti, mis on muidugi loogika vastane. Seepärast saabki parema ülevaate kumulatiivsest tarbimisest. Allolev pilt illustreerib Hiina terase tarbimist aasta baasil ja ka kumulatiivselt.
Eeldus, et Hiina terasetööstuse eksponentsiaalne kasv jätkub, tähendaks seda, et Hiina tarbiks järgmise kümnendi jooksul terast ca 6,5 miljardit tonni ehk 6,5 korda kiiremini, kui USA ja Jaapan. Kui ajalooliselt on kumulatiivne terase tarbimine kasvanud lineaarselt, siis Hiina puhul see hetkel nii ei ole ja võiksime justkui öelda, et erand kinnitab reeglit. Selline tarbimiskasv ei ole jätkusuutlik ja pärast sellist õitsengut oleme ajaloos alati näinud krahhi, sest soodsate majandustingimuste puhul investeeritakse liigselt tootmisesse, mis tingib kasutamata tootmisvõimsust ning tihedat konkurentsi majanduse jahtumise ajal. Allolev pilt näitab USA, Jaapani ja Hiina ajaloolist ja järgneva kümnendi kumulatiivset tarbimist, juhul kui senine tarbimine peaks jätkuma.
Esimesed majanduse jahtumismärgid on Hiinas justkui juba näha ja kinnisvara sektori indikaatorid viitavad selgelt sellele, et praegune terase tootmise tase ületab nõudlust pika puuga ning on allapoole tulemas. Aasta esimese nelja kuu kinnisvara müük on langenud 13.4% (YoY) ning aprillikuus müüdi tervelt 27% vähem kui märtsis. Lisaks on uute ehitusprojektidega alustamine 4.2% allpool (YoY), mis on viimase kaheteist aasta jooksul ainult teine kord kui see number on negatiivne (viimane kord oli jaanuar – september perioodil 2009 aastal). Kuid miks investeeritakse kinnisvarasse jätkuvalt nii palju, hoolimata sellest, et hinnad on languses? Põhjuseks võib olla kinnisvara arendajate tung lõpetada pooleliolevad projektid, selle asemel, et alustada uusi. Lõpuniviidud projektide arv on koguni 30.2% kõrgemal (YoY). Järgnev joonis näitab muutust kinnisvara investeeringutes (hall ala), uute projektide alustamistes (punane joon) ja lõpuleviimistes (must joon).
Nagu mainitud sai on kinnisvara müük olnud langevas trendis ning suur kogus valmis ehitatud majasid ja linnakuid seisavad lihtsalt tühjana. Seega võib oodata, et uute projektide arv on ka edaspidi olematu või väga madal. Müümata kinnisvara varude pidev kasv on terasetööstuse suurim vaenlane, sest just uute projektide alustamine või olemasolevate lõpetamine on see, mis terasetööstust toidab. Hiina terasetööstuse allakäiguks polegi midagi muud vaja, kui senisest vähem ehitusprojekte. Hiina ise hakkab ilmselt stiimulite näol nägema ränka vaeva, et terase nõudlust ka edaspidi kõrgel hoida – kas see õnnestub, saame näha.
Viimane joonis näitab müümata jäänud ruutmeetrite arvu Hiina 35 linnas (miljonit m2)
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
