Shutterstock
Kuld on viimase 12 kuu liikumistega näidanud, et nõrga närvikavaga inimestel ei tasu igapäev uurida, kui palju nende igavese rikkuse sümboliks peetavast metallist sõrmused, kaelakeed ning muud perekonna reliikviad on väärtuses kasvanud või vähenenud. Viimase aasta jooksul on kulla untsihind hoogsalt kord kukkunud, seejärel tõusnud. Kui üldiselt kiputakse kulda tajuma kestvuse ja stabiilsuse võrdkujuna, siis kullahinna suhteliselt suur volatiilsus lähiminevikus annab alust pigem vastupidisteks mõteteks ning paratamatult tekib küsimus, et millised jõud suunavad kulla hinda?
Esmalt tuleb kasuks teadmine, kuidas kulla hetke turuhind ehk spot gold price üldse saadakse. Hetke turuhind tuletatakse futuuride lepingute hinna kaudu, millega kaubeldakse futuuriturgudel. Näiteks on COMEX (Commodity Exchange) New Yorkis, NYMEXi (New York Mercantile Exchange) allüksus, üks tähtsamaid toorainete börse metallidega kauplemiseks ning kulla hetke turuhinna määramise täpne meetod on kindlaks määratud NYMEX reglementides. Kulla (jt toorainete futuuridega) kaubeldakse lisaks New Yorkile veel paljudes teistes linnades üle maailma (nt Chicagos, Londonis, Istanbulis, Shanghais, Sydneys jne) ning erinevatelt toorainete börsidelt kokku tuleva teabe põhjal tuletatakse kulla hetke turuhind. Seega on kulla turuhind pidevas liikumises, sest kuskil on turg peaaegu alati avatud.
Graafik: Kullauntsi hind viimase 12 kuu jooksul (lilla joon on 200 päeva libisev keskmine). Allikas: Bloomberg.
Eelmise nädala esmaspäeval, 18. juunil, leidis lõpu viimase 11 kuu kulla kõige pikem tõus (päevaste hindade põhjal), mis kestis 7 kauplemispäeva ning hinnatõusu kogunes kesised 2,44%. Teisalt leidub perioode, kus kuld kukub päevaga 4,9% (veebruari lõpp) ning tõuseb kuuga 12,4% (jaanuar). Tehnilise poole pealt kaupleb praegu kullaunts allpool 200 päeva libisevat keskmist, mis asub $1663 juures. Antud 200 päeva libiseva keskmise taset peeti 2011. aasta lõpus oluliseks toetuspiiriks, millest allapoole langemise korral usuti veel täiendava korrektsiooni tulekusse, mida aga ei juhtunud. Scotiabanki analüütikud usuvad, et hetkel asub kulla toetuspiir $1526 juures, vastupanu piir on $1641. Peaks kuld langema allapoole esimest nimetatud tähist, võib oodata suuremat edaspidist langust, vastupanu taseme ületamine peaks kaasa tooma rohkem huvilisi.
Fundamentaalselt võib kulla hinna liikumise taandada nõudlusele ja pakkumisele. Nõudlus jaguneb kolmeks: investeerimine, tehnoloogia ning nõudlus ehete järgi. Investeerimisalase nõudluse all mõistetakse indiviidide, institutsioonide, avaliku sektori (keskpankade) nõudlust, mis võib esineda meenemüntide, kullakangide, börsil kaubeldavate fondide kujul. World Gold Council (WGC) hinnagul ostsid keskpangad eelmine aasta kulda kokku 456,4 tonni* ulatuses, mida on enim viimase 50 aasta jooksul. Sõltumatu väärtmetallide konsultatsiooniettevõte GFMSi hinnangul jäi keskpankade poolt kokku ostetud kogus 430 tonni juurde, mis on kõrgeim tase 1964. aastast. Tuginedes WGC andmetele, on märkimisväärselt viimase kolme aasta jooksul oma positsioone täiendanud Mehhiko (5 tonnilt 122 tonnile), Lõuna-Korea (14 tonnilt 54 tonnile), Türgi (116 tonnilt 209 tonnile), Hiina (600 tonnilt 1054 tonnile), Venemaa (531 tonnilt 896 tonnile), Filipiinide (154 tonnilt 194 tonnile) jt eelkõige arenevate riikide keskpangad. Kasahtsan on teatanud, et kavatseb käesoleval aastal suurendada kullavarusid veel lisaks 24,5 tonni võrra, kui esimeses kvartalis soetati juba 14 tonni kulda. Türgi keskpank hakkas eelmisel aastal aktsepteerima kommertspankadelt tagatisena ka kulda, mistõttu arvatakse, et Türgi keskpank kulda juurde ostnud siiski ei ole, vaid tegu on ainult lisandunud pankade reservidega.
Tehnoloogia vallas leiab kuld kasutamist meditsiinis, elektroonikas ning teistes spetsiifilistes valdkondades (nt peegeldab kuld elektromagneetilist kiirgust). Juveelide nõudluse poolest paistavad eelkõige silma idapoolkera riigid, nt India, kus kuld on traditsiooniliselt erinevates religioonides kesksel kohal. WGC hinnangul moodustab juveelide nõudlus umbes 50% aastasest kulla nõudlusest, investeerimisalane 40% ning ülejäänud 10% läheb tööstuslikuks kasutamiseks. Selle aasta esimeses kvartalis moodustas kuldehete nõudlus Hiinast ja Indiast 29% (317 tonni) kogu kvartali jooksul nõutud kulla kogusest.
Kuigi selle aasta esimeses kvartalis WGC andmetel kulla nõutav kogus alanes aasta baasil 1150,7-lt tonnilt 1097,6-le, oli antud langus oodatud turul valitsevate kõrgemate hindade ja Indias rakendatud kullale kehtestatud maksu tõttu, mille valitsus oli siiski sunnitud tühistama tänu juveliiride survele. Kvartali keskmine kullahind oli esimeses kvartalis 22% kõrgem kui aasta eest, mistõttu kvartali jooksul nõutud kulla koguse väärtus kasvas aastaga 16%, ulatudes $59,7 miljardini. Käesolevas kvartalis võib India nõudlusele tugevat mõju avaldada valuutarisk – India ruupia on viimase aastaga USA dollari suhtes veerandi võrra odavnenud.
Graafik: Kulla nõudlus ning kullauntsi hind. Allikad: LBMA, Thomson Reuters GFMS, World Gold Council.
Kulla pakkumispool tuleb kullakaevandajatelt ja olemasolevate varude müüjatelt. Kullakaevandajad lisavad aastas umbes 1,5% olemasolevatele varudele, mis tähendab, et teatud mõttes on inflatsioon kulda sisse ehitatud. Uue kullakaevanduse rajamine on samas ressursikulukas ja ajaliselt pikk ettevõtmine, mille venimine isegi kümne aasta peale ei ole välistatud. Olemasolevate varude müüjana võivad esineda keskpangad, börsil kaubeldavad fondid, eraisikud ja erinevad institutsioonid. WGC hinnangul moodustab pakkumisest umbes 60% uue kulla kaevandamine.
Igapäevaselt omavad kulla hinnale suurimat mõju ehk keskpankade majanduse elavdamiseks välja mõeldavad stiimulprogrammid ning intressimäärade otsused – rohkem valitsusepoolset sekkumist majandusse viib üldiselt kullahinda kõrgemale (nt kunstlikult madalad intressimäärad, kvantitatiivsed lõdvendamised). Nii tõusis kullaunts veebruari viimasel nädalal $1800 lähistele pärast USA keskpanga teadet jätta intressimäärad rekordmadalateks 2014. aastani, kuid kukkus märtsi alguses järsult allapoole $1700 piiri, kui Föderaalresserv teatas oodatust paremast majandusolukorrast ning intressimäärade võimalikust tõstmisest juba enne 2014. aastat. 20. juunil enne Föderaalreservi juhatuse esimehe Ben Bernanke’i pressikonverentsi loodeti uue rahatrükiprogrammi teatavaks tegemist, mis tugines Föderaalreservi avaldustele oodatust kehvema USA majanduse kohta, ning kuld liikus päris suures vahemikus suhteliselt väikese aja jooksul pressikonverentsile eelnevatel tundidel, kuid pärast pressikonverentsi langes juba allapoole $1600 piiri, mis oli selge märk palju suurematest ootustest kui väljakuulutatud operation twist-i jätkamine aasta lõpuni.
Graafik: Kulla hetke turuhinna liikumine enne ja pärast Fedi pressikonverentsi (algusaeg 20. juunil 14:15). Allikas: Bloomberg.
Kõige enam paistavadki kulla turuhinna liikumist mõjutama Ben Bernanke’i ja Föderaalreservi teadaanded ning nendega seotud spekulatsioonid. Ben Bernanke’i viimase, 20. juuni, esinemise järgselt, on kulla untsihind langenud praeguseks juba $1550 lähistele, mis kinnitab veelkord, et kulla hinda on sisse arvestatud üsnagi tugevad inflatsioonilised ootused, mis on tingitud baasraha pakkumise M0 (ringluses sularaha ja pankade hoiused keskpangas) märgatavast suurenemisest viimase viie aasta jooksul eelkõige USAs. Société Générale’i analüütikute hinnangul peaks kuld tõusma $1900, tegemaks tasa Föderaalreservi poolne baasraha pakkumise M0 kasv alates 2007. aasta juulist, eeldades täielikku baasraha pakkumise M0 kasvu ülekannet kullahinda. Kui kuld peaks järele jõudma baasraha pakkumise M0 kasvule 1920. aastast, võiks kullauntsi hind tõusta $8500 lähistele.
Graafik: Kulla hinna, USA baasraha pakkumise ja tarbijahinnaindeks alates 1920. aastast logaritmilisel skaalal. Allikas: Société Générale.
Võib julgelt öelda, et kulla sära ei ole tegelikult kuskile kadunud tänu omadustele, mis eristavad teda paberrahast - peamiseks just piiratud pakkumine. Kuid seni kuni jätkuvad spekulatsioonid tulevaste stiimulprogrammide ümber ning keskpangad saavad praktiliselt ühe nupu vajutusega raha ringlusesse juurde tekitada, jätkab ka kullauntsi hind maailmaturul suure tõenäosusega sõitu ameerikamägedel.
*1 tonn = ca 32 150,75 troiuntsi; 1 troiunts = ca 31,1 grammi.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
