Dreamstime
2013. aasta 1. jaanuaril aeguvad kunagise presidendi George W. Bushi poolt kehtestatud maksusoodustused keskmise ja madala sissetulekuga perekondadele ning lõppeb töötu abirahade väljamaksmine pikaajalistele töötutele. Lisaks maksumäärade kõrgenemisele tabab valitsust automaatne ja märkimisväärse $600 miljardi suurune kulude kärbe, mis vähendaks drastiliselt USA eelarvedefitsiiti. Juhul kui Kongress ei ole suuteline enne aasta lõppu välja tulema alternatiivseid lahendusi pakkuvate meetmetega, vajub USA majandus analüütikute hinnangul taas langusesse.
Järgnev joonis kujutab USA Kongressi projekteeritud eelarve defitsiidi suurust SKT-st senise fiskaalpoliitika jätkumisel (sinine joon) ja maksusoodustuste kadumise puhul (sinine ala).
Kuigi eelarve defitsiidi vähenemine $600 miljardi mahus oleks USA valitsusele vajalik ja positiivne samm, arvavad majandusteadlased, et nii suures mahus maksumäärade tõstmine ja valitsuse kulutuste kärpimine mõjuks laastavalt SKT kasvule. Suurima löögi saaks kaitse-eelarve, mida plaanitakse järgmise 10 aasta jooksul vähendada $500 miljardi võrra, millest $55 miljardit kaotatakse esimesel aastal. Uurimuste kohaselt kaoks aasta jooksul ära enam kui miljon töökohta, mis tõstaks töötuse määra ligi ühe protsendipunkti võrra. CBO (Congressional Budget Office) prognoosib 2013. aasta esimeseks pooleks SKT 1.3% langust ja teiseks aasta pooleks 2.3% taastumist. Inflatsiooniga kohandatud SKT kasv 2013. aastal oleks seetõttu vaid kesised 0.5%. Küll aga oodatakse alates 2014. aastast SKT kasvu kiiret jätkumist ja 2015. aastaks on prognoositav kasv 6.40%
CBO tehtud oletused tunduvad esmapilgul mõistlikud, kuid hetke turusituatsiooni arvestades ehk liiga optimistlikud. Esiteks eeldatakse, et maksusoodustuste kadumise mõju majandusele on kohene ja kaob ruttu, kuigi majapidamised võivad teatud muutustele reageerida alles 2014. aasta maksude tagastamise ajal. Lisaks survestavale Euroopa võlakriisile ja Hiina majanduse kiirele jahtumisele, ei arvestata veel sisse turgude ootusi ja võimalikku ebakindlust seoses USA üldise fiskaalpoliitika muutumisega, mis võib tagajärjena piirata oluliselt tarbijate kulutusi ka järgnevatel aastatel ja tuua kaasa USA krediidireitingu langetamise. Esimesi tundemärke turgude osas peaks näha olema käesoleva aasta lõpupoole, kui tarbijad muudavad vastavalt ootustele oma kulutamisharjumusi.
Juhul kui poliitikud otsustavad fiskaalset kuristikku edasi lükata maksusoodustusi pikendades, nagu Obama seda juba korra 2010. aasta detsembris tegi ja eelarve defitsiit ei vähene, peab USA taaskord laenulage tõstma. Kokku on laenulage tõstetud aastast 1962 alates 74 korda, millest viimased 3 korda Obama käe all, kui tõsteti laenumahu ülempiir $16.4 triljonini. Prognooside kohaselt peaks laenulagi kätte jõudma selle aasta lõpus.
Mõlema stsenaariumi puhul ootab ees USAd tõenäoliselt reitingukärbe suurte agentuuride poolt, mis võib USA pikemaajalise fiskaalpoliitika jätkusuutlikkuse tõsisesse ohtu panna, seda eelkõige hirmuäratavalt suure võla ja SKT suhte tõttu. USA on ainukene maailma neljast suurimast majandusest, kelle võla ja SKT suhe jätkuvalt kasvab ning konkreetset plaani sellega toimetulemiseks pole silmapiiril näha. Järgnev pilt illustreeribki USA võla ja SKT suhet maksusoodustuste jätkumisel (oranž ala) ja kadumisel (roheline ala).
Olukorra teeb eriti keeruliseks fakt, et novembrikuus toimuvad Ühendriikides presidendivalimised. Mõlemad kandidaadid on tunnistanud olukorra tõsidust, kuid ei soovi detailsemalt probleemi lahenduskäiku arutada, kartuses muutuda rahva silmis ebapopulaarseks. Niipalju võib aga öelda, et vabariiklased eesotsas Mitt Romneyga pooldavad suuremaid kärpeid kui demokraatide Barack Obama. Kui enne valimisi ei soovita probleemi süveneda ja lahenduste osas üksmeelele jõuda, siis valimisjärgselt on Kongressil konsensuseni jõudmiseks aega vaid üks kuu, mis teeb maksusoodustuste jätkumise veelgi tõenäolisemaks.
Abi pole oodata ka Föderaalreservilt, mille esimees Ben Bernanke, on selgelt välja öelnud, et nii järskude fiskaalpoliitika kasinusmeetmete rakendumine ohustaks tõsiselt majandustaastumist ning Föderaalreservi arsenalis pole ühtegi relva, millega seda mõju leevendada, sest ka võlakirjade tagasiostmise operatsioon „Operation Twist“ peaks planeeritult lõppema 31. detsembril 2012. Kuigi Föderaalreserv ei sõltu Kongressist majandusstiimulitega välja tulemiseks, rõhus Bernanke, et nüüd on poliitikute kord midagi ette võtta.
Võimalike, aga poliitiliste kokkupõrgete tõttu ebatõenäoliste lahendustena soovitavad Deutsche Bank ja IMF struktuursed muudatused fiskaalpoliitikas läbi viia järk-järguliselt, et SKT kasvu liigset pidurdust vältida. Alustada tuleks SKT kasvule vähem mõju avaldavate komponentide kaotamisega nagu eraisikute ja keskmise sissetulekuga majapidamiste maksusoodustused. Samuti soovitatakse valitsuse esialgselt plaanitud kulukärpeid tagasihoidlikumaks muuta, sest nende mõju majanduskasvule on juba tähelepanuväärsem.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et järgnevatel kuudel ja aastatel seisab USA silmitsi tõsise ohuga, mis võib majanduse taas pikale langusele saata. Valimiseelsel perioodil ei julge poliitikuid äärmuslikke ja ebapopulaarseid lahendusi teha ning valimisjärgselt napib aega. Poliitikute suutmatus asjaliku lahenduseni jõuda aga seab kahtluse alla USA majanduse jätkusuutlikkuse ja muudab omakorda ebakindlaks kogu globaalse majandussüsteemi.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
