Starbucks laieneb jõudsalt

Dreamstime

1971. aastal Seattle’is asutatud Starbucks Corporation (SBUX) on kohvi, teed, mahlu ning kergeid eineid müüv rahvusvaheline kett, millel on üle 17 000 kohviku (50% nendest kuuluvad ettevõttele ning ülejäänud on litsentseeritud) 58 erinevas riigis. Võrdluseks, kümme aastat tagasi oli kohvikute arv umbes kolm korda väiksem, ulatudes vaid 5900-ni. Nädalas teenindatakse umbes 60 miljonit klienti. Umbes kolm neljandikku (ehk üle 12 000) kogu kohvikute arvust asub Ameerika Ühendriikides, millest omakorda kaks kolmandikku kuuluvad ettevõttele ning ülejäänud on litsentseeritud. Väljaspool USA (kohvikute jaotus väljaspool koduturgu on riikide lõikes toodud alloleval joonisel) on aga olukord teine- vaid üks kolmandik kohvikutest kuulub ettevõttele ning ülejäänud on litsentseeritud. 2011. aastal teeniti 82% kogu 11.7 miljardi dollari suurusest käibest ettevõttele kuuluvatest kohvikutest. Tootegruppide lõikes genereeriti 75% jaemüügi käibest jookide, 19% toidu ning ülejäänud paar protsenti muude toodete müügist.

Allikas: WSJ

Kuna globaalse finantskriisi ajal suleti USAs sadu kohvikuid, siis enamiku kasumist koduturult teeniva ettevõtte jaoks tähendab see tugevamat konkurentsi teiste suurettevõtetega (nagu näiteks McDonald’s), millel on juba suur globaalne haare. Ühe konkurendina teatas eelmisel aastal ka näiteks Dunkin’ Brands, et nad alustavad koostööd India ettevõttega, et avada riigis 30 Dunkin’ Donutsi müügikohta järgmise kolme aasta jooksul.

Müügi langus arenenud turgudel on pannud lisaks teistele globaalsetele ettevõtetele ka maailma suurimat kohvikute ketti vaatama kasvu suurendamise nimel arenevate turgude suunas. Ettevõttel on hetkel käsil laienemine Hiina turul, kus 2011. aastal avati viiesajas kohvik ning 2015. aastaks on plaanis kohvikute arvu kolmekordistada 1 500 peale. Samuti plaanitakse sellel aastal siseneda ka India turule ning selle jaoks on loodud Tata Groupiga ühisettevõte. Kuigi India on tuntud tee joomise poolest, siis kohvi tarbimine muutub riigis järjest populaarsemaks ning esimese Starbucksi kohviku avamist on oodata selle aasta augustis kas Delhis või Mumbais. 2012. aasta lõpuks peaks kohvikuid olema juba 50. Kokku on ettevõttel sellel aastal plaanis avada 800 uut kohvikut üle maailma.

Viimastel aastatel on Starbucks hakanud aktiivsemalt tegelema ka oma tegevuse mitmekesistamisega, et muuta oma kohvikud vähem traditsiooniliste USA kohvikute sarnaseks. Näiteks on osades kohvikutes õhtusel ajal võimalik osta alkoholi. Lisaks suurendab ettevõte pidevalt ka toidupoodides müüdavate toodete valikut. Eelmisel aastal muudeti ka ettevõtte logo, kust eemaldati sõnad "Starbucks coffee", mis viitab sellele, et ettevõtte tegevus ei ole seotud vaid kohviga.

2011. aastal hakati koostöös Green Mountain Coffee Roastersiga müüma K-cup ühe tassi kohvikapsleid ning 2012. aasta lõpus on plaan turule tuua koostöös Saksamaa ettevõttega Krüger ka ühe tassi kohvimasinad. Hinnanguliselt võib ühe tassi kohviäri 2013. aasta lõpuks käivet suurendada 400 miljoni ning kasumit 60 miljoni dollari võrra aastas. 2011. aasta lõpus laieneti mahlaärisse ning osteti 30 miljoni dollari eest värskelt pressitud mahlade tootja Evolution Fresh. Hinnanguliselt on ettevõttel võimalik saavutada 50 miljardi dollari suurusel tervisliku toidu turul 2015. aasta lõpuks umbes 10 protsendiline turuosa, mis kokkuvõttes suurendab käivet 5 miljardi ning kasumit 500 miljoni dollari võrra.

Selle aasta juuni alguses teatas Starbucks ka oma seni aja suurimast ostust, milleks osutus pagaritööstus Bay Bread. La Boulange kaubamärgi emaettevõtte eest maksti 100 miljonit dollarit. Kuigi võib eeldada, et ettevõte ei ostnud pagaritööstust ainult paremate saiade pakkumise nimel, vaid tulevikus konkurendi Panera Breadi omandamise eesmärgil. Lisaks võimaldab kvaliteetsete pagaritoodete pakkumine muuta menüüd mitmekülgsemaks, suurendada käivet ning muuta ettevõtet konkurentsivõimelisemaks teiste kiirtoiduettevõtete suhtes.

Selle aasta juuni keskel teatas Starbucks, et avab oktoobris Tazo Tea kaubamärgi all esimese vaid teed pakkuva kohviku, kus hakatakse pakkuma üle 80 erineva lahtise tee valiku. Kuigi spetsiaalselt teed pakkuvates kohvikutes tulevad müügile ka kondiitri-, pagari- ning pakendatud tooted, siis on nende avamise eesmärgiks võita uusi kliente ning kiirendada müügi kasvu. Lisaks avab see võimaluse siseneda 95 miljardi dollari väärtusele globaalsele teeturule. Kui Starbucks ostis Tazo Tea 1999. aastal 8.1 miljoni dollari eest, siis nüüd on kaubamärgi väärtuseks 1.4 miljardit dollarit.

Ettevõte kiire kasv väljendub ka finantstulemustes. Starbucksi käive on viimasel seitsmel aastal kasvanud keskmiselt 12% aastas ning vaba rahavoog 15%. 2011. aastal genereeriti umbes 1.1 miljardit dollarit vaba rahavoogu. Kasum aktsia kohta on seitsme aasta jooksul kasvanud keskmiselt 19% aastas. Võrreldes Starbucksi tegevust konkurentidega, siis McDonalds’i ja Yum Brandsi käive on viimasel viiel aastal keskmisel kasvanud vastavalt 5.3% ja 5.7% aastas, samal ajal, kui maailma suurima kohvikute keti käive on kasvanud keskmiselt 8.5%. Kui Starbucksi turunduskulud ulatusid eelmisel majandusaastal 141 miljoni dollarini, siis McDonald’si ning Yum Brandsi kulud olid vastavalt 769 miljonit ning 593 miljonit dollarit.

Allikas: Seeking Alpha

Lisaks on ettevõtte bilansis 2.2 miljardit dollarit vaba raha ning vaid 0.55 miljardit dollarit pikaajalisi kohustusi. 2010. aastal maksti ka esmakordselt dividende ning dividendimäär on 1.23%. Aktsia hinna ja kasumi suhe on 30. Kuid nagu ka teisi toorainest sõltuvaid ettevõtteid, mõjutavad ka Starbucksi kasumit toorainekulud. Ettevõtte tegevjuhi Troy Alsteadi sõnul on toorainete hinnad langustrendis, kuid need vähendavad kasumit 2012. aastal poole miljardi dollari võrra.

Kohvikute keti aktsia on alates 2009. aasta algusest järjepidevalt ülespoole liikunud ning viimase aasta jooksul on aktsia kallinenud üle 25%. Starbucksi aktsia ühe aasta graafik:

Allikas: BigCharts.com

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

Tweet