IMF ja Euroopa Komisjon toovad Eesti ranget eelarvedistsipliini ja avaliku sektori kokkuhoidu finantsturgude usalduse kaotanud riikidele eeskujuks. Siiski on väide, nagu põhineks Eesti kriisist väljumise retsept vaid ennastohverdaval eelarveaukude lappimisel, vaid pooltõde.
Eesti on majanduspoliitikas nutikalt rakendanud korraga nii kasinust kui kasvu toetavad meetmed – sümbioosi, mida enamik euroala riike hetkel otsib. Kasvule keskendumine tähendab, et ühes kulude ohjamisega pannakse rõhku ka kasvule soodsa pinnase rajamisele. Eestis omavahel põimunud kasvu- ja kasinusmeetmetest oleks Euroopal üht-teist õppida.
Eesti stiimulpakett. Eesti kriisiohjamise meetmeid on teravalt rünnanud professor Paul Krugman, kes soovitab kriisieelse SKP taastamiseks suurendada avaliku sektori kulutusi, nagu tegi USA Suure Depressiooni ajal. Tegelikult võib USA Suurt Depressiooni ja Eestit tabanud majanduslangust võrreldes teatud nurga alt leida olulisi sarnasusi. Näiteks Suure Depressiooni algaastatel 1929-1932 oli USA keskmine eelarvedefitsiit koguni väiksem kui Eestil aastatel 2008-2010. Tõsi, pärast president Franklin D. Roosevelti New Deal’i algust suurenes föderaaleelarve defitsiit kordades, jäädes siiski oluliselt väiksemaks kui USAl praegu.
Nagu USA 1930. aastatel ning paljud riigid hilisemas ajaloos, on ka Eesti kasutanud majanduse tervise turgutamiseks mitmesuguseid ravimeid. Näiteks eelmisel aastal moodustasid peamiselt ELi struktuurifondide toetustest ja kvoodimüügi tuludest tehtud investeeringud Eesti SKTst ligi 5% ning käesoleval aastal on investeeringute mahuks planeeritud üle 7% SKTst. Tänu riiklikele infrastruktuuriprojektidele suutis majanduse jahenemist kõige valusamalt tunda saanud ehitusturg kriisi üle elada ning on taastumas. Riik võib küll ajutiselt majandusele õla alla panna, kuid stiimulpakettide lõppemisel haihtub ka näiline majanduskasv, nagu juhtus USAs 1938. Seega ekspordile rõhumiseta ei ole võimalik panna vundamenti pikaajalisele majanduskasvule.
Ettevõtjate pingutus. Balti riike tabanud kriisi üheks positiivseks tulemiks võib tuua Eesti ettevõtete kaupade ja teenuste pakkumise kasvu naaberriikide siseturul. Kui 2007. aastal oli Eesti ekspordi ja SKT suhe veel ligikaudu 70%, siis eelmisel aastal oli suhe kerkinud juba 100%ni. Ekspordi osakaalu poolest majanduses oli Eesti 2011. aastal Luksemburgi ja Iirimaa järel Euroopa Liidus kolmandal kohal. Samal ajal näiteks Kreeka majandusest moodustab eksport vaid veerandi. Tunnustamist väärib ka viimasel viiel aastal toimunud Eesti eksportkaupade ja -teenuste 12%ne rahvusvahelise turuosa kasv.
Eesti edu võtmena tuuakse enamasti ette avaliku sektori märkimisväärseid kulukärpeid, kuid võrdväärse pingutuse on teinud ka ettevõtlussektor. Sisemise devalveerimise mõõtühikuna ei tohiks kasutada vaid palgajõukulude vähenemist, vaid jälgida ka ettevõtte tööjõukulude ja müügitulude suhet ehk tootlikkust töötaja kohta. Viimane iseloomustab suurepäraselt, kui efektiivselt ettevõte tegutseb. Tallinna börsilt on tootlikkuse kasvu hea näide Tallinna Kaubamaja, mille tööjõukulud töötaja kohta olid 2011. aastaks 2007. aastaga võrreldes kahanenud üle 6%, kuid käive töötaja kohta on võrreldaval perioodil tõusnud ligilähedaselt sama palju.
Laenajast investoriks. Tänu ekspordi kiirele kasvule on jooksevkonto liikunud defitsiidist ülejääki, teisisõnu: Eesti on välismaailmalt laenaja rolli asendanud investori omaga. See on võimaldanud ettevõtetel keskenduda laenude tagasimaksmisele ja bilansi tugevdamisele. Rollivahetuse vilju on juba näha: Eesti ettevõtete laenukoormus suhtena SKT-sse on tipust vähenenud ligi kolmandiku jõudes hetkel juba viie aasta madalaimale tasemele. Kirjeldatud protsessiga on Eesti ettevõtted enamikust Euroopa konkurentidest mitu head aastat ees ning mahajääjad peavad teekonna alles nüüd jalge alla võtma.
Eesti on keerulisest majanduskriisist väljunud tugevamana kui langusesse sisenes. Kasinus- ja kasvumeetmete ühitamine on tõstnud kohaliku ettevõtlussektori tootlikkust ja vähendanud laenukoormust, kuid on samal ajal kergitanud Eesti kaupade ja teenuste osatähtsust rahvusvahelisel turul ning suurendanud riigipoolseid investeeringuid.
Kuigi Eesti SKT on 2007. tasemest küll endiselt allpool, siis on ettevõtted ja avalik sektor uute turutingimustega kiirelt kohanenud ning sellevõrra on ka tiputaseme saavutamine kergem ning majanduskasv kokkuvõttes tunduvalt jätkusuutlikum.
Artikkel ilmus 9. juuli Äripäeva arvamusrubriigis
Tweet
