USAs loodi kolmandat kuud arvatust vähem töökohti

Ühendriikides oli reedel fookuses juunikuu tööturu statistika, mis kujunes kolmandat kuud oodatust nõrgemaks ning muutis turuosalised skeptilisemaks riigi majandusväljavaate paranemise suhtes.  Ehkki indeksid käisid sessiooni keskel üle protsendi jagu miinuses, siis päeva lõpus saabunud ostjad muutsid pilti veidi paremaks. S&P 500 indeks sulgus -0.94% kaotusega ning jäi nädala lõikes samuti kergesse miinusesse (-0.55%).

Väljaspool põllumajandussektorit palgati juunis kokku 80 tuhat inimest, mis oli vaevu parem maikuu 77 tuhandest ning osutus oodatud 90-100 tuhandest kesisemaks. Kokku loodi eelneva kolme kuu jooksul 225 tuhat töökohta, mis on aeglaseima kasvuga kvartal alates 2010. aastast. Juunikuu töötuse määr püsis ootuspäraselt 8,2% peal.

Tööturu raportist jooksis läbi nii positiivseid kui negatiivseid elemente. Tervitatav oli keskmise töönädala pikkuse kasv 34,5 tunni peale (oodati samaks jäämist maikuu 34,4 võrreldes) ning ka keskmise tunnitasu suurenemine 0,3% võrra maikuu baasil (prognoositi 0,2% ning lisaks korrigeeriti ka mai numbrit 0,1% pealt 0,2% peale), mis ühest küljest on soodsaks näitajaks tuleviku tarbimise seisukohast ning lisaks annab aimu, et ettevõtted ei karda hetkel nõudluse võimalikku jahtumist. Viimast kinnitas ka fakt, et juunis palgati 25 000 ajutist töötajat, mis on suurim arv alates veebruarist ning tõlgendatav töökäte nõudluse potentsiaalse kasvuna lähemas tulevikus.

Negatiivsest küljest aga kinnitas tööturu raport, et viimaste kuude tagasilöök uute töökohtade loomisel pole tulenenud puhtalt soojemast talveperioodist (töökohtasid, mida tavaliselt hakatakse looma kevadel soojemate ilmade saabudes, tekitati tänavu varem ning selle võrra kannatas tööturg kevadel ja suve hakul), vaid selle taga on olnud ka fundamentaalsed makromajanduslikud tegurid.  Näiteks kaotasid jaemüüjad juunis hoopis 5400 töökohta, mis maalib üsna nõrga pildi USA majanduse jaoks väga olulisest sektorist. Ehituses lisandus vaid 2000 töökohta, mida on suhteliselt vähe võttes arvesse kinnisvarasektori viimaste kuude paranenud näitajaid.  Tervishoiusektori töökohtade arv kerkis juunis 11 000 võrra, mis on ligi 20 aastase perioodi jooksul vahemiku alumises ääres.

Kokkuvõttes  oli number investori jaoks kõige halvem variant, kuna ei osutunud piisavalt nõrgaks, et garanteerida FEDi täiendavat rahapoliitilist sekkumist ning teisest küljest jäi ka alla ca 125 000, mida läheks vaja tööealise elanikkonna loomuliku kasvu rahuldamiseks.

Joonis: USAs loodud töökohtade arv (tuhandetes, hooajaliselt korrigeeritud), allikas Briefing

Kuna paralleelselt USA prognoositust kehvema statistikaga tõdes reedel IMFi president Christine Lagarde, et nad toovad 16. juulil avaldatavas maailmajanduse analüüsis globaalseid kasvuprognoose allapoole, kannatasid ettevõtetest enim need, kes on antud teema suhtes kõige haavatavamad. Tööstustlike masinate tootja Caterpillari aktsia odavnes -2.50%, globaalselt üks juhtivaid alumiiniumi tootjaid Alcoa aga taganes -2.20%.  Viimane avab 9. juulil mitteametlikult ka tulemustehooaja raporteerides oma lõppenud kvartali majandustulemused pärast USA turgude sulgumist. Algaval nädalal on suurematest ettevõtetest oodata veel Google’i (neljapäeval) ja JPMorgani (reede) tulemusi.

Pangandussektoris küttis kirge edasi Libori skandaal, kui Reutersi kohaselt hakkas Saksamaa finantsjärelvalveamet pankadevahelise laenumäära manipuleerimises uurima Deutsche Bank’i (-5.05%). Kokku on järelvalveasutused Euroopas, USAs ja Jaapanis uurimise alla võtnud üle 12 panga, kellest siiani on 450 miljoni dollariga trahvitud vaid Briti Barclay’s panka. Deutsche Bank’i osas peaksid uurimistulemused selguma juuli keskpaigaks.

Nafta lähima aegumisega futuur sulgus reedel -3.18% madalamal, tuues WTI barreli hinna 84.45 dollarile. Kuna tööturu raportiga kustutati teatud määral uue rahatrüki lootust, odavnes kulla unts -1.9% 1578.9 dollarile.

Erko Rebane