Dreamstime
Inimene teeb enamiku otsustest emotsioonide alusel ja alles hiljem hakkab neid enda jaoks ratsionaalselt põhjendama. Investeerimine on ala, kus on eelkõige vaja säilitada kainet mõistust ja analüüsivõimet. Ennatlikud emotsionaalsed otsused võivad investor käekäiku drastiliselt mõjutada. Emotsioone otseselt eemaldada ei saa, küll aga saab nende tekkimisest teadlik olla, tutvuda neid esile kutsuvate olukordadega ja olla valmis nende tekkimiseks.
Millest tuleneb emotsionaalne käitumine?
Lihtsaim seletus - evolutsioonist. Inimese spontaanseid ja emotsionaalseid otsuseid võtab vastu aju osa, mis on seotud inimese alateadvusega. See osa ajust, nimetagem seda ürgmeheks, on talletanud miljonite aastate vältel saadud kogemused ja heas usus kasutab inimene ürgmehe kogemusi kiiret tegutsemist nõudvates olukordades. Kuid viimaste sajanditega on maailm ja eluviisid nii drastiliselt muutunud, et igapäevaolukordades ei ole miljonite aastate vanuse kogemusega midagi peale hakata. Inimesel ei ole enam igapäevaselt vaja kiskjate eest põgeneda.
Tänapäeva mitte-füüsiliste ohtudega pole ürgmees jõudnud kohaneda ja spontaanselt tehtavad otsused ei ole otseteed parima võimaliku lahenduseni. Käesoleval ajastul läheb üha enam vaja loogilist- ja ratsionaalset mõtlemist ning kainet analüüsi. Sedalaadi mõtlemist juhib täiesti teine aju osa. Järelikult tuleks investoril tuvastada kohad, kus ta annab liialt voli ürgmehele, ja võtta nendes olukordades korraks aeg maha, et toimuvat mõista.
Mis mõjutab investorit?
Toon järgnevates lõikudes konkreetselt välja mõned olukorrad ja nendes olukordades laialdaselt tehtavad irratsionaalsed käitumismaneerid. Ma olen kindel, et iga investor tunneb ära vähemalt ühe, kui mitte kõik, need tendentsid. Tähtis on see, et endale teadvustataks – mitte ainult teised ei tee selliseid vigu, vaid ka mina ise. Eranditult sedasi saab oma käitumist tõhusamaks muuta.
Tänapäeva investeerimismaailmas valitseb informatsiooni ja arvamuste üleküllus. Pealtnäha pole selles midagi hullu. „Mida rohkem, seda uhkem,“ ütleb ürgmees. Aga mida rohkem, seda suurem võimalus info ülekülluses tähtis info kaotsi lasta. Lisaks sellele on eksperimentides kindlaks tehtud, et võrreldes baasinfo analüüsimisega, ei suurene otsuste kvaliteet informatsiooni külluses olulisel määral. Mis muudab olukorra ohtlikuks, on inimese tendents info rohkuses end üha kindlamalt tunda. Mida rohkem infot saadaval on, seda enesekindlamaks muutub inimene oma otsuste õigsuses. Viimase kriisi põhjal saab päris hea ettekujutuse, kui ohtlik on info üleküllus ja liigne enesekindlus.
Evolutsiooniliselt on optimism olnud ellujäämiseks vajalik. Ilma selleta ei oleks ürgmees julgenud koopastki välja astuda, räägimata karude ja pullide küttimisest. Sellepärast on optimism meile alateadlikult nii meelepärane. Meile on palju meeldivam uskuda optimistlikku olukorrakirjeldust ja mida optimistlikum on analüütiku jutt, seda usutavam see tundub ning seda autoriteetsem tundub analüütik. Milgrami eksperimendid on enamikule tuttavad – inimesed kalduvad pimedalt uskuma autoriteetide ütlusi. Võta hetk kahelda - ajalooliselt on analüütikud suutnud seletada ainult eilset.
Konformism on üks peamiseid ellujäämismehhanisme, mis inimest tänapäeval oluliselt mõjutab. Mida rohkem inimesi sarnaselt käitub, seda raskem on sellele vastupidiselt käituda. Uuringutes on isegi täheldatud, et vastuvoolu käitumine aktiveerib ajus samasid piirkondi, mida aktiveerib füüsiline valu. Kahjuks on investoril üldises müügilaines tõsiselt hilja, et oma olukorda päästa. Samuti on selleks ajaks, kui kõik ostavad, parim ostuhetk möödas. Enam ei ole kõige parem ellujäämisviis karjaga kaasa minna.
Loomadel on peamisteks enesekaitseviisideks tardumine, põgenemine ja rünnak – täpselt sellises järjekorras. Sama kehtib ka ürgmehe kohta. Aga investori jaoks võivad sellised automaatsed instinktid turgude või investeerimisobjekti languses väga palju segadust ja kahju tekitada.Selle asemel, et olukord ja objekt rahulikult üle või ümber hinnata, ta kas automaatselt tardub, põgeneb või ründab. Psühholoogiliselt omandavad inimesed asjadele suuremat väärtust siis, kui need on nende omandis. Sellise tundega on segaduses investori esimene reaktsioon tardumine – irratsionaalselt oma positsiooni klammerdumine. Konformismi mõjul unustab investor kergesti iseenda arvamuse ja põgeneb. Ta paneb oma positsioonid kergemini müüki olukorras, kus kõik juba müüvad. Kui langus on juba ohtlik, otsustab investor viimases hädas rünnata. Ta hakkab oma kaotatud varadele kiiresti ja hulgi alternatiive otsima ja ostma, unustades rahuliku analüüsimise ja usaldades intuitsiooni.
Liigne aktiivsus toob ajalooliselt investoritele palju kahju. See tuleneb inimeste kaotusele orjenteeritusest. Enamik inimesi elab kaotusi raskemini üle kui võite. Siin mängib rolli ka inimeste tendents mõista kaotust alles siis, kui see "realiseerunud" ehk välja võetud on – languses ei taheta kaotust realiseerida, vaid pigem oodatakse uut tõusu. Selle tulemusena realiseerivad investorid võitvaid aktsiaid palju enam ja varem, kui kaotavaid aktsiaid. Järelikult on ilma tugeva analüüsita ja enesekontrollita kauplejatel pikaajaline tendents kauplemisel raha kaotada - kui sa oled selle kord juba ostnud, siis järelikult peab see olema hea. Kellelegi ei meeldi eksida. Aga keegi ei tee alati õigeid otsuseid.
Mida pikemaks kujuneb inimese eluiga, seda pikemaajaliselt peaks ta ka mõtlema. Ürgmehe eluiga oli lühike ja tänu sellele keskendub ta pigem lühiajalisele. Mida lühemaajalisem plaan, seda rohkem keskendutakse tulemusele. Wall Street armastab pigem häid lugusid, kui fakte ja tänu sellele kipub lühiajaline olukord väga palju muutuma. Mida lühiajalisem perspektiiv, seda rohkem antakse voli ürgmehele. Pikaajaliselt mõeldes keskendutakse rohkem protsessile ning oma tegevustele antakse õiglasemat hinnangut. Lühiajaliselt võib ekslikult tõlgendada ka head õnne teenitud eduna. Nii võib valedel alustel tehtud vigaseid otsuseid jääda tegema ka tulevikus.
Mida teha?
Inglise keeles ja kergesti meeldejäävalt öeldes: prepare, plan and pre-commit. Valmistu, planeeri ette ja pühendu enne.
Lihtne. Ei? Eks eeltööga saab samuti puusse panna ja turud ei käitu ju alati ratsionaalselt või efektiivselt. Aga kõikide olukordade jaoks on võimalik valmistuda, seada eesmärgid ja piirid ning siis neist kinni hoida. Panusta natuke rohkem aega, et uurida firma tegevusi, et mõista, kust see firma raha saab, kas on kasvu oodata, kuidas ajalooliselt läinud on – panusta protsessi. Alusta vähesest, aga olulisest informatsioonist.
Püüa olla erapooletu. Tea, et sul on tendents arvestada rohkem optimistlikke ennustusi. Sea endale hinnasihid ja –piirid ning hoia neist kinni, vältides ennatlikku või hilist käitumist. Käitu nende piiride järgi, olles valmis olukorraks, kus sinu arvamus ei ühti enamuse arvamusega. Keskendu pikaajalisele perspektiivile.
Alati ei pruugi tulemus olla selline nagu oodasid. Sel puhul pööra tähelepanu ülal toodud tabelile ja mõtle, millisesse lahtrisse see olukord kuulub. Kas tegid halva analüüsi või oli tegemist ettenägematu olukorraga. Tee seda sama ka edu korral, et vältida tuleviku suuri kaotusi. Kui tuleb juurde fakte, mida peaks arvestama, siis tuleb ka oma seisukohta muuta. Aga hoia enda ürgmehel silm peal!
Pane ürgmees enne vangi, kui ta suudab kuriteo teha. Mida väiksem on ajalimiit otsustamiseks, seda rohkem tuleb mängu kiireid otsuseid tegev ürgmees. Suurenda seda limiiti ja tee otsused enne ära. Kui sa oled need enne teinud, on sul psühholoogiliselt ka palju kergem neist hiljem kinni pidada.
Artikkel on kirjutatud James Montier’i raamatu „The Little Book of Behavioral Investing“ põhjal. Raamat on saadaval LHV raamatukogus.
Tweet
