Õppelaenude kogumaht on Ameerika Ühendriikides tänaseks ületanud 1 triljoni dollari piiri ja ületab nüüd nii auto- kui krediitlaenu koguvõlga. Tõusu on põhjustanud nii laenajate arvu kasv kui ka keskmise laenumahu tõus inimese kohta, mis tähendab et üha enam inimesi võtab õppelaenu Ühendriikide kõrgharidust soosiva poliitika järelmõjuna.
Ühendriikide hariduspoliitika soosib igas vanuses kolledžisse tagasi astumist ning osariikide tasandil isegi keskealiste ja vanemate kodanike õpingute subsideerimist, mis annab ühtlasi võimaluse ka vanematele inimestele õppelaenude taotlemiseks. Aastatel 2002-2010 kasvas keskmine laenusumma 13% samal ajal kui föderaalne laenude kogusumma kasvas tervelt 174%. Õppelaenude kasvu aeglustumist on selliste näitajate alusel raske prognoosida, pigem võib kasv tänu valitsuse õppelaene soosivale poliitikale veelgi kiireneda. Seda soosib ka õppemaksude pidev kasv, sest halbades makromajanduslikes tingimustes on valitsus ka koolide subsideerimist vähendanud
Allolevast tabelist on näha, et tarbijahinnaindeks küll kasvab, kuid võrreldes tarbijahinnaindeksiga, mis on viimase kümne aastaga ca 50% tõusnud, on õppemaksud koguni kahekordistunud ja olgugi et üha enam inimesi läheb kõrgharidust omandama, on õppemaksud siiski läbi teinud oluliselt suurema hinnatõusu, kui üldine tarbijahinnaindeks.
Ühendriikides on õppelaenu saada üldjuhul üsna kerge. Föderaalse õppelaenu taotleja kohta ei tehta isegi krediidiriski kontrolli. Valitsus üritab leevendada krediidiriske sellega, et ei vabasta isegi eraisiku pankroti korral isikut laenuvõlast ning saab minna isiku ükskõik milliste positiivsete rahavoogude kallale ja seda isegi eraisiku pankroti korral, andes samas sissetulekupõhise maksegraafikuga hulgaliselt võimalusi laenumaksete tegemisest pääseda. Allolevas tabelis on näidatud sissetulekupõhise maksegraafiku laenumaksete suurused ning tingimused. Tagasimakse suurused sõltuvad nii aastasest sissetulekust kui ka leibkonna suurusest.
Barclays usub, et analoogse poliitikaga edasi minnes jätkub ka maksejõuetuse määra kasv sama hoogsalt kui seni, sest õppelaenu taotleval isikul ei pruugi olla alternatiive laenu tagasi maksmiseks. Maksetähtajast rohkem kui 90 päeva viibinud laenumakseid oli 2012. aasta esimeses kvartalis juba veidi vähem, kui 2011. aasta esimeses kvartalis ehk makseraskustes laenukandjate arv on vähenemas vaatamata suurenevale laenuvõtjate arvule. Siiski ei ole olukord paranenud piisavalt, et Moody’s oleks hakanud 2012. aasta maksejõuetuse prognoose vähendama.
Maksejõuetus jääb kõrgeks, kuid stabiilseks kõrge töötuse määra (8%-9%) tõttu. Vastavalt Moody’s eraõppelaenude indeksile oli maksejõuetuse määr Ameerika Ühendriikides 2012. aasta esimeses kvartalis 4,9% ehk peaaegu muutuseta võrreldes 2011. aasta esimese kvartaliga, kui maksejõuetuse määr oli täpselt 5%. Maksejõuetuse määr on viie protsendi taseme ümber hõljunud alates 2010. aasta keskpaigast. Olgugi et maksejõuetuse tase on püsinud stabiilsena, on see siiski kaks korda suurem, kui oli enne globaalset majanduskriisi.
Töötuse määr on õppelaenude puhul suurim maksejõuetuse põhjustaja. Kõrge töötuse määr ja suur õppelaenuvõlg tähendavad, et eriti hiljutiste kõrgkooli lõpetanute ja vähemal määral ka laenu käendajate jaoks valmistab õppelaenude tagasimaksmine praeguses majanduslikus keskkonnas ja rasketes tööturutingimustes jätkuvalt probleeme. Maksejõuetus ei parane enne, kui töötuse määr jõuab tagasi kriisieelsesse aega. Moody’s ennustab töötusemäära taseme alanemist kriisieelsele tasemele aastateks 2015-2016. Alloleval graafikul on kujutatud töötuse määra muutust, kust on ka näha, et kraadi omavate kodanike töötuse tase on ca 3 protsendipunkti madalam, kui üldine töötuse määr.
Aastatel 2006-2010 lõpetanud tudengid, kes sisenesid halvimas olukorras tööturule on siiani oluliselt maksejõuetumad, kui varasematel aastatel lõpetanud üliõpilased. Tänased lõpetajad trotsivad siiani halbasid tööturu tingimusi ja peavad tööturul rinda pistma ligikaudu 3,5 miljoni endast vanema töötu inimesega, kellel on neist ka oluliselt suurem kogemustepagas.
Üha enam tekib maksevõlgasid isikutel, kes ei kasuta ära kõrgharidusega seotud võimalusi tööturul ja neil, kes ei saa kraadi kätte ning katkestavad õpingud. Andmed näitavad, et väljalangevuse määr suureneb aasta-aastalt, mis omakorda suurendab maksejõuetuse määra kasvu tõenäosust. Kolledžist või ülikoolist väljalangenute töötuse määr, olgugi et madalam kui ainult keskkooli kraadi omajatel, on oluliselt suurem kui kõrgharidust omavatel kodanikel. Väljalangenute maksejõuetuse määr on ligikaudu 4 korda suurem, kui kõrghariduse omandanuil. Järgneval graafikul on toodud töötuse määr haridustaseme lõikes.
Ühtlasi on teada, et pensionärid ja teised vanemad laenuvõtjad omavad märkimisväärset osa välja antud õppelaenudest. Peaaegu 17% tähtaja ületanud maksevõlglastest on üle 50 aasta vanad ning 5% laenuvõtjatest on 60-aastased ja vanemad. Keskmine õppelaenu võlg, mida omavad pensionile läinud isikud, kasvas aastatel 2007-2009 tervelt 62%. Barclays usub tulenevalt vanemate inimeste osakaalu kiirest kasvust laenuvõtjate hulgas, võtavad mõned inimesed suure tõenäosusega laenu spetsiaalselt pensionieaks välja, käies reaalselt kõrgkoolis nii vähe kui võimalik ja katkestades õpingud üsna pea. Järgneval graafikul on toodud laenuvõlgnikud vanuste lõikes.
Õppelaenude maksmisel tekkinud maksejõuetus kujuneb tõenäoliselt Ühendriikide valitsuse jaoks raskeks fiskaalseks koormaks. Ühendriikide valitsus on väljastanud ligikaudu 90% Ühendriikides antud õppelaenudest.
Barclays prognoosib ka seda, et valitsuse prognoositud aastani 2020 välja antavate õppelaenude kogusummat on tugevalt alahinnatud ning kasvav väljalangevuse protsent kasvatab ka maksejõuetuse määra, samal ajal kui valitsuse poliitika meelitab laenuvõtjaid sissetulekupõhise tagasimaksegraafikuga.
Napilt pooled laenuvõtjad tegid laenumakseid 2011. aasta kolmandas kvartalis (suur osa vabastatud teatud põhjustel), mis tähendab, et enamik, kes hakkavad tulevikus laenumakseid tegema, sisenevad maksegraafikusse väga nõrga tööturu tingimustes. Sissetulekupõhine maksegraafik annab kõikvõimalikke variante pääsemaks laenumaksete tegemisest, isegi kui maksegraafik ei anna mingeid maksevabastusi. Sissetulekupõhisest maksegraafikust saavad kasu ka avaliku sektori teenistujad ja ühe tööl käiva isikuga majapidamised, kes ei ole kohustatud laenumakseid sooritama. Barclays prognoosib sissetulekupõhiste maksegraafikutega kaasnevat kulu ulatuvat aastaks 2020 ligikaudu 160 mld dollarini. Barclay soovitab Ühendriikide valitsusel õppelaenudega seonduva süsteemi ümber töötada, mis on poliitiliselt küll äärmiselt ebapopulaarne, kuid vähendaks maksejõuetusest tingitud riske ning raskendaks õppelaenu saamise tingimusi ehk ei annaks näiteks pensionäridele võimalust õppelaenu pensionirahana kasutada.
Reimo Rattur
Tweet
