Dreamstime
Hoolimata globaalse majanduse jahtumisest ja nõrgenevast makrokeskkonnast jätkavad Hiina tööliste palgad kiiret kasvamist ning paljud suured ettevõtted on raskustes töökohtade täitmisega. Kuigi Hiina SKT kasv on 2007. aasta esimese kvartali 14.8% tipust tulnud alla 7.6% peale, on selle negatiivne mõju tööturule olnud olematu. Aasta esimeses kvartalis Hiina statistikaameti poolt 91 linnas läbiviidud uuringu andmetel ületas tööpakkumiste arv rekordiliselt nõudlust ning riigi ametlikuks töötuse määraks kuulutati 4.1%, võrdluseks oli vastav number USA-s juunikuus 8.2% ning eurotsoonis tervelt 11.1%. Tööturu head seisu kirjeldab ka fakt, et linnades elavate leibkondade palk kasvas aasta esimesel poolel 13% (YoY) ja võõrtöötajate kuutasu tõusis tervelt 14.9 protsendipunkti võrra (YoY).
2009. aasta globaalse majanduskriisi ajal pidid Hiina tehased läbi viima hiiglaslikud kulukärped ja ligi 20 miljonit inimest olid sunnitud töökaotuse tõttu sisemaale tagasi kolima, mis omakorda andis Hiina valitsusele initsiatiivi infrastruktuuri kulutusi suurendada, et riigi kasvule hoogu juurde anda ja tööturgudel rahutusi vältida. Hetkel positiivses olukorras olev tööturg võib tähendada, et hoolimata negatiivsest globaalsest majanduspildist ei pea Hiina majandusstiimulite välja tulemisega kiirustama. Konsulteerimisfirma Manpower Groupi poolt aprillikuus küsitletud 4242 Hiina ettevõttest plaanivad valdav enamik tööjõudu säilitada või aasta lõpus isegi suurendada ning vaid 3% firmadest kavatsevad mingil määral koondada. Koondamisplaane aitavad ettevõtetel matta ka valitsuse poolt sätestatud äärmiselt kõrged lahkumishüvitised, et tagada koondamised vaid selleks puhuks, kui äril läheb tõesti väga halvasti.
Graafik: Hiina SKT kasvu YoY muutus, tööpakkumiste suhe tööotsijatega ja 15-19 aastaste elanike arv
Hiina palgatasemed on globaalses mastaabis veel madalad - hetkel kõigub igakuine miinimumpalk sõltuvalt piirkonnast $130 ja $240 vahel. Valitsuse soov aga tõsta miinimumpalgad aastaks 2015 ca 40% suuruseni piirkonna keskmisest, tähendaks iga-aastaseks kasvuks 13%. Sellise tempo juures kahekordistuksid erasektori palgad juba 2015. aastaks ja kolmekordistuksid 2017. aastaks. Boston Consulting Group hinnangul võivad Hiina palgad selle aasta jooksul mööduda juba Mehhiko omadest. Kõrgemad palgad võivad riigile tähendada nii konkurentsivõime vähenemist kui ka ekspordi langust.
Graafik: Hiina erasektori tootmisettevõtete keskmine aastapalk dollarites ja YoY kasv
Palgatasemete tõus kajastub otseloomulikult ka tootmiskuludes ning see on põhjustanud vastakaid emotsioone. Kui Hon Hai Precision Industry, kes toodab Apple'i iPade kasvatas 2011. aastal tööjõudu tervelt 82 000 isiku võrra, siis tuntud naiste riiete jaemüüja New York & Co. liigutas kulude säästmise eesmärgil suure osa oma tootmisest Vietnami. Sama käigu tegi ka meeste rõivaste jaemüüja Jos. A. Banks Clothiers ja pluss suuruses riiete tootja Charming Shoppes, kui tootmine viidi üle Indoneesiasse. Uute tootmissihtkohtade seast paistavad veel silma Tai, Jordaania, Egiptus ning isegi Kesk-Ameerika riigid, sealhulgas ka Haiti. Kasvavad tootmiskulud mõjuvad laastavalt kasumimarginaalidele ning võivad peagi Hiinast välja kolima sundida ka teised tuntud masstootjad või nende varustajad nagu Nike, Adidas ja Dell.
Graafik: Inflatsiooniga kohandatud palgakasv Aasias, arenenud riikides, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas
Valitsuse sekkumine majandusse palgatõusude näol on arusaadav, seda tehakse tihtipeale valimiseelsel perioodil häälte võitmiseks ning aitab turgutada nii riigisisest tarbimist kui ka importi, sest nõudlus välismaiste kaupade järele on suur ja kasvab jätkuvalt. Vähendamaks pidevalt laienevat vahet rikaste ja vaeste vahel ja tekitamaks keskklassi, on sarnaseid meetmeid võtnud kasutusele peale Hiina ka muud Aasia riigid. Märtsis võeti Malaisias vastu otsus kehtestada esimest korda riigi ajaloos miinimumpalk ja aprillikuus tõsteti Tais miinimumpalka, mis on ca 40% suurune tõus seniselt tasemelt. Hetkel pukil olevad poliitikud usuvad, et need on vajalikud sammud saamaks kõrge sissetulekuga riigiks. Malaisia endine peaminister Mahathir Mohamad on aga öelnud, et see viib Kagu-Aasia elektroonikakeskusena tuntud Malaisia pankrotti. Üsna negatiivne on ka Malaisia Töötajate Ametiühing, kelle prognooside kohaselt kaotab miinimumpalga sätestamine 200 000 ettevõtet ja ligi 4 miljonit töökohta.
Tugev surve, mis tuleneb riikide majanduspoliitikast palkade jätkuvaks kasvuks Aasias ei ole lähiajal kuskile kadumas ning see, kuidas ja millised otsused langetatakse, saab olema oluliseks verstapostiks nii riikidele endile, kui ka paljudele rahvusvahelistele ettevõtetele.
Tweet
