Shutterstock
Kui paljud peavad kõige hinnalisemaks tooraineks mõnd väärismetalli, siis kiiresti kasvav maailma rahvaarv suurendab nõudlust hoopis inimeste igapäevaeluks hädavajaliku nagu näiteks toidu ning puhta joogivee järele. On erinevaid mooduseid, kuidas vee-sektorisse saab investeerida.
Nagu on teada, siis suurem osa ehk 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid väga väike osa ehk umbes 1% sellest kõlbab joogiveeks. Samal ajal aga kasvab vee tarbimine kaks korda kiiremini kui rahvastik, kuna vee tarbimine maailmas kahekordistub iga kahekümne aasta järel. 2025. aastaks prognoositakse, et nõudlus vee järele ületab pakkumist 56% võrra. Nõudlust vee järele suurendavateks teguriteks on rahvastiku kasv, põud ning keskkonnaalased probleemid. ÜRO hinnangul kasvab maailma rahvaarv aastaks 2050 kümne miljardi inimeseni praeguse seitsme miljardi pealt. Kui viimase viiekümne aasta jooksul kasvas rahvastiku arv 3 miljardi pealt 6.5 miljardi peale ning vee tarbimine ligikaudu kolmekordistus, siis inimeste arvu kasv 2 miljardi võrra 2025. aastaks ning veel 3 miljardi võrra 2050. aastaks suurendavad nõudlust märkimisväärselt. Nõudlust suurendab ka elatustaseme kasv, kuna arenenud riikides kulub inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades vaid 3 liitrit. Seega muutub üha olulisemaks see, kuidas suudetakse lahendada olukord, kus pakkumine väheneb ning nõudlus kasvab hüppeliselt.
Nagu allolevalt jooniselt näha, siis 97.5% Maal asuvast veest asub ookeanides ning ülejäänud 2.5% on magevesi. Suur osa sellest ehk 70% mageveest asub aga jäises olekus liustikes või polaaraladel ning on raskesti kättesaadav. Seega on inimeste kasutada vaid 0.75% kogu maailma mageveest, mis näitab, et vesi on väga piiratud ressurss. Põhimõtteliselt on ka ookeaniveest võimalik soola eemaldada, kuid see on kallis ning nõuab palju energiat.
Allikas: The Economist
Suurimateks magevee kasutajateks on põllumajandus (67%) ning peamiselt saadakse kasutatav vesi pinna- ning põhjaveest (30%). Põllumajanduses kasutatava vee hulk sõltub sademete hulgast ning seetõttu kasutatakse näiteks Suurbritannias põllumajanduses vaid 3% kogu tarbitud veest, Ameerika Ühendriikides 41%, Hiinas 70% ning Indias peaaegu 90%. ÜRO hinnangul peab põllumajandussaaduste tootmine suurenema 50%, et 2025. aastal vastata rahvastiku kasvule ning Maailmapanga hinnangul suureneb 2030. aastaks globaalne vee nõudlus põllumajanduses 30-45% võrreldes praegusega. Seejuures ei sõltu vee tarbimise kasv põllumajanduses mitte ainult rahvastiku suurenemisest, vaid sellest, et sissetulekute kasvades suureneb nõudlus joogivee, paremate söögi ning hügieenitingimuste järele. Ehk keskklassi suurenemine kahe miljardi inimese võrra suurendab vee tarbimist põllumajanduses isegi siis, kui rahvaarvu kasv peatub. Teiseks suurimaks vee tarbijaks on tööstus, kus kasutatakse umbes 22% mageveest ning sellele järgnevad 8 protsendiga majapidamised.
Iga inimene vajab päevas joogi või toiduna minimaalselt kaks liitrit vett. Kui praegu puudub ÜRO hinnangul umbes 1.1 miljardil inimesel joogiveele ligipääs, siis 2025. aastaks puudub ligipääs umbes kahel kolmandikul maailma elanikkonnast. Vesi ei ole maailmas ühtlaselt jaotunud- näiteks kiiresti kasvava rahvaarvuga Hiinas, kus elab umbes 20% kogu maailma inimestest, asub ainult 6% maailma magevee varudest. Prognooside kohaselt kasvab Indias vee tarbimine järgmise 20 aasta jooksul umbes 100%, kuigi riigis on juba praegu mitmetes piirkondades veepuudus. Oluline osa veega varustamisel tulevikus on ka piisava jaotusvõrgustiku loomisel ning infrastruktuuri probleemide lahendamisel.
Üheks võimaluseks, kuidas vee-sektorisse saab investeerida, on läbi Prantsusmaa vee-ettevõtete Veolia Environment (VIE) ning Suez Environnement (SEV). Veolia on maailmas juhtiv vee-teenuste pakkuja (nii joogi kui heitveega seotud teenused) ning ettevõtte turuväärtus on 4.45 miljardit eurot. Veolial on ka üle saja aasta merevee magestamise kogemust. Suez Environnement tegutseb joogivee tootmise, jaotuse ning heitvee puhastamisega. Ettevõtte turuväärtus on 4.1 miljardit eurot. Ettevõtete aktsiate ühe aasta tootlus on näha graafikul. Võrdluseks, CAC 40 indeks on ühe aasta jooksul langenud umbes 16%.
Allikas: Bloomberg
Teiseks võimaluseks on osta vee villimisega tegelevate ettevõtete, nagu näiteks Coca-Cola (KO), PepsiCo (PEP), Nestle (NESN) ning Danone (BN) aktsiaid. Ajakirja Fortune hinnangul genegeeriti 2010. aastal globaalselt vee-sektoris 508 miljardit dollarit, sellest 58 miljardit tuli kiiresti kasvavast pudelivee müügist. Maailma suurim pudelivee turg on USAs, järgnevad Mehhiko, Hiina ning Brasiilia. Rahvusvahelise Pudelivee Liidu andmetel kasvas eelmisel aastal pudelivee tarbimine USAs 4.1% ehk 34.5 miljardi liitrini eelmise aasta 33.1 miljardi liitri pealt. Pudelivee tarbimine elaniku kohta kasvas samal ajal 3.2% ehk 111 liitrini. Veel 2000. aastal jõi iga ameeriklane aastas keskmiselt 60.5 liitrit vett. Euromonitori hinnangul on 2016. aastaks oodata pudelivee turu kasvu Aasia ja Vaikse-Ookeani piirkonnas 34 miljardi dollarini 2011. aasta 24 miljardi pealt. Prognooside kohaselt jääb Euroopa turu suurus samaks ning Põhja-Ameerika turg kasvab 17%. Samas survestab pudelivee müüjate tegevust nii kraanivee eelistamine pudeliveele kui ka plastikpudelite ja transpordiks kasutatava energiaga seotud keskkonnaalased probleemid.
Allikas: Yahoo! Finance
Lisaks nendele ettevõtetele, on veel teisigi vee-sektoriga seotud ettevõtteid, mis pakuvad lahendusi joogivee kättesaadavuse parandamiseks. Nendeks on näiteks maailma juhtiv merevee magestamise süsteemide pakkuja General Electric (GE), mis omab antud valdkonnas 20-aastast kogemust. Samu süsteeme pakub ka Siemens (SIE) ning ettevõttel on suurim vee korduvkasutamise süsteemide tehnoloogiate ning lahenduste portfell.
Kolmandaks võimaluseks vee-sektorisse investeerimisel on börsil kaubeldavad fondid, mis koosnevad veega seotud teenuseid pakkuvatest börsil noteeritud ettevõtetest. Neljast suurimast vee-sektoriga seotud fondist on suurim PowerShares Water Resources (PHO) (varade maht 766 miljonit dollarit), mis koosneb USA ettevõtetest. Teisteks börsilkaubeldavateks fondideks on PowerShares Global Water (PIO) (varade maht 219 miljonit dollarit), Guggenheim S&P Global Water Index (CGW) (varade maht 194 miljonit dollarit), mis on vähem USA ettevõtete põhised ning First Trust ISE Water Index (FIW) (varade maht 62 miljonit dollarit). Alates selle aasta algusest on nende fondide tootlused (USA dollarites) jäänud vahemikku 3.22%-7.3%. Võrdluseks, S&P 500 on samal ajal näidanud 6.5 protsendilist tõusu.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
