Shutterstock
Vaatamata viimastel aastatel nähtud sotsiaalmeedia ja -tehnoloogia triumfimarsile, tõotab ka järgnev kümnend kujuneda, kui mitte Facebooki ja Twitteri, siis vähemalt sarnaste keskkondade poolt kujundatuks. Raadiol kulus 50 miljoni kasutajani jõudmiseks 38 aastat, internetil 3, Facebookil aasta ning Twitteril 9 kuud. 2012. aasta alguses oli maailmas internetikasutajaid umbes 2,3 miljardit inimest (ca kolmandik kogu maailma rahvastikust), kellest 1,5 miljardit kasutavad internetis asuvaid sotsiaalvõrgustikke suhtlemiseks vähemalt korra kuus. Teisalt on interneti juurde- pääsuta siiani kaks kolmandikku maailma populatsioonist.
Rahvusvaheline konsultatsioonifirma McKinsey & Company avaldas hiljuti uuringu sotsiaaltehnoogiast, mis vaatamata kohatisele USA-põhisusele annab aimduse igapäevase suhtlemise globaalsetest arengusuundadest ja -võimalustest. Mis siis leiti? Uuringus osalenud 4200 ettevõttest 70% kasutavad sotsiaaltehnoloogia vahendeid; 90% kasutajatest vastasid, et sotsiaalvõrgustikud on tulnud nende ärile kasuks; ning 28 on tundide arv nädalas, mida töötajad „raiskavad“ emaili lugemisele, teabe otsimisele ja firmasisese suhtlemise peale.
Kui kaks esimest fakti näitavad sotsiaaltehnoloogia levikut ja kasulikkust, siis nimetatutest viimane on sotsiaaltehnoloogias peituva võimaluse heaks näiteks. Kui siiani on sotsiaalmeediat kasutatud eelkõige klientidega lähema kontakti loomiseks, peitub vähemalt kaks korda suurem potentsiaal organisatsioonide jaoks sisemise suhtlemise, teadmiste jagamise ja koostöö parandamises. Töötajate potentsiaalne tootlikkuse kasv läbi sotsiaalmeedia erinevate vahendite võiks jääda 20-25% vahemikku.
Heaks näiteks on siinkohal Pariisi börsil noteeritud IT-firma Atos, kus 2014. aastaks peaks ettevõttesisesel suhtlusel olema e-kiri juba minevikuhõlma vajunud. Asendust loodetakse erinevatelt sotsiaaltehnoloogia vahenditelt. E-kirjadest loobumise põhjus on lihtne – nende maht on muutunud talumatult suureks ja takistab arengut. Statistika kohaselt saab iga Atosi töötaja, keda on kokku 80 000, päevas üle 100 e-kirja, millest ainult 15% osutuvad vajalikeks. Ettevõtte juhtkond loodab, et sotsiaaltehnoloogia kasutamisega peaks info muutuma kiiremini ja täpsemini kättesaadavamaks. Otsus võeti vastu 2011. aasta lõpus ning juba esimesel nädalal pärast ettevõttesisest sotsiaalvõrgustikku loomist vähenes e-kirjade arv viiendiku võrra.
Suure kasvupotentsiaali heaks indikaatoriks võib pidada igapäevases suhtluses toimuvaid muutusi ja trende. Keskmine ameeriklane veedab 11 tundi oma päevast mingis suhtlusvormis (telefon, raadio, internet, trükimeedia, otsesuhtlus jne). Vaatamata Facebooki, Twitteri jt sarnaste keskkondade tohutule populaarsuse kasvule, on sotsiaalvõrgustikke osakaal suhtluses suhteliselt väike – umbes 5%. Viimasel viiel aastal on olnud märgata traditsiooniliste meediavahendite (trükimeedia, raadio, televisioon) olulisuse langust. Ühelt poolt parima märgina suhtlemise kasvavast efektiivsusest, teisalt vahest kõige kurvema näitajana, on viimase kümne aasta jooksul langenud näost näkku suhtlemisele pühendatud aeg kaks korda.
Graafik: Keskmise ameeriklase päevased suhtlemisviisid tundides. Allikas: McKinsey Global Institute.
Valdkond, kus võib sotsiaalmeedial olla tohutult ruumi arenguks, on tarbija eelistuste mõjutamine. McKinsey uuring väidab, et sotsiaalmeedia kasutamine soovituste, nõu saamise ja info kogumise eesmärgil enne ostude tegemist on veel lapsekingades. Kuigi digitaalsed kanalid mõjutavad ostu otsuste tegemist eriti tehnoloogiatoodete puhul (antud tooteid ostetakse enim ka interneti vahendusel, umbes 30% kogu ostudest), siis näiteks riiete ostmisel on digitaalsetel mõjuritel veel palju arenguruumi. Erinevate uuringute järgi võiks umbes kolmandik šoppamisest muutuda sotsiaalseks, ehk sotsiaalmeedia ja -tehnoloogia mõjutaksid otseselt iga kolmandat ostuotsust. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tähendaks see umbes 940 miljardi dollari väärtuses tarbimise mõjutamist.
Graafik: Sotsiaalmeedia potentsiaalne mõju ostude tegemisele valdkondade kaupa. Allikas: McKinsey Global Institute.
Sotsiaaltehnoloogia võimalusi püüavad ära kasutada mitmed sektorid, kas siis tootearenduseks, klientidega suhtlemiseks või sisemise suhtluse ja koostöö hõlbustamiseks. Enim paistavad silma siin tööstusharude lõikes just telekomid ja kõrgtehnoloogiafirmad (86% vastanud firmadest), kellel tarvilik oskusteabe kohe lähedalt võtta. Madalaim sotsiaaltehnoloogiate kasutusmäär ilmnes energia-, finants- ja tootmissektorites (62-64% ettevõtetest).
Levinuimaks sotsiaaltehnoloogia rakendamise valdkonnaks on mitte kõige suurema üllatusena turundus – vastanud ettevõtetest 79% märkisid antud variandi. Pool vastanutest kasutavad sotsiaaltehnoloogiat nii müügis kui ka IT lahendustes. Turunduses on populaarseimate kasutusviiside seas klientide arvamuse välja selgitamine, reklaam ja tootearendus. Müügitegevuses võib sotsiaalvõrgustikest kasu olla näiteks nõudluse prognoosimisel, kus sotsiaalmeedias kogutud tagasisidest võib teha esialgseid järeldusi toote edukuse kohta.
Sotsiaaltehnoloogia suurim potentsiaal võib peituda praeguseks tagaplaanile jäänud valdkonnas, milleks on sisemise töökorralduse efektiivsemaks muutmine. Antud teed läinud ettevõtted on kaasnenud hüvedena välja toonud kiirema ligipääsu oskusteabele, kommunikatsioonikulude alanemise ja organisatsioonisiseselt õigete inimeste kiirema leidmise. Siinkohal tasub meelde tuletada eelpool toodud Atosi näidet.
Graafik: Sotsiaaltehnoloogiaga kaasnevad hüved uuringus osalenute arvates. Allikas: McKinsey Global Institute.
Nagu mainitud, võiksid sotsiaaltehnoloogiad suurendada töötajate tootlikust 20-25% võrra. Järgnevalt graafikult on näha, et suurim panus tootlikkusse võiks tulla e-kirjade, info otsimise ning parema organisatsioonisisese suhtluse arvelt. Antud tootlikuse kasvust tulenevalt on McKinsey analüütikud teinud väga jämeda prognoosi sotsiaalmeedia võimaliku makromajandusliku mõju kohta.
Graafik: Sotsiaaltehnoloogiaga kaasnev tootlikkuse kasv. Allikas: McKinsey Global Institute.
Eeldades, et töönädalast võiks läbi sotsiaaltehnoloogiate parima kasutuse vabastada 25% tööajast, mida saaks kasutada kõige produktiivsemate tegevuste jaoks, oleks materiaalselt mõõdetav kasu USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia majandustele kokku 1,6-1,9 triljoni dollari vahemikus aastas. Antud number on saadud SKP sissetulekute meetodit kasutades, kus tööjõukulu on üks SKP komponentidest. Nimetatud nelja riigi SKP 2011. aastal oli kokku ca 23,7 triljonit dollarit – potentsiaalne kasu sotsiaaltehnoloogiate võiks seega majandustele jääda 7-8% juurde. Arvestades hetkel valitsevat globaalset majandusseisu ja prognoose lähemaks paariks aastaks, ei lükaks ükski arenenud riik antud võimalust arvatavasti tagasi.
Siinkohal on oluline mõista, et ainult sotsiaaltehnoloogia vahendite rakendamisest tootlikkuse kasvu saavutamiseks on vähe. Organisatsioonikultuur ning selle liikmete mõtteviis ja suhtumine innovatsiooni võiks tehnoloogiliste muutustega vähemalt sammu pidada. Idee, et ettevõtte töötajad suhtleksid omavahel nagu sõpradega Facebookis või Twitteris, on kerge vaevaga mõistetav, kuid antud muutuse kinnistamine ei pruugi osutuda lihtsaks ettevõtmiseks. Veel nõuavad vastuseid küsimused nagu, kuidas muuta tööalased sõnumid organisatsioonisiseselt üheselt mõistetavaks ja kasutatavaks, kuidas infot vajavad inimesed saaksid vajaliku teabe suurema vaevata kätte jne.
Paratamatult ei toimu antud muutused üle öö ning tõenäoliselt kulub aastaid sotsiaaltehnoloogias peituva potentsiaali ligilähedaseks ärakasutamiseks. Ajalooliselt on organisatsioonide ja ettevõtete püsiva tootlikkuse kasvule kaasa aidanud olulised muutused juhtimisstiilides, mis on omakorda olnud tingitud tehnoloogiliselt innovatsioonist. Nii kaasnes masstootmise levikuga 20. sajandi alguses teadusliku juhtimise koolkond Frederick W. Taylori eestvedamisel (kesksel kohal tööviljakus, tootlikkus ja efektiivsus), järgmiseks sammuks oli administratiivne juhtimisstiil, kus suurimaks panustajaks oli Henry Fayol (oluline organisatsiooni struktuur), nii tänapäevase õppiva organisatsioonini välja Peter Michael Senge’i juhtimisel. Aeg näitab, kas senisest juhtimisstiilide arengust piisab tehnoloogia viimase sõna potentsiaali ära kasutamiseks, kuid õppiva organisatsiooni põhiideed – innovaatilisus, kiire kohanemine muutustega, väärtuste loomisele orienteeritus – peaksid igati viljaka pinnase selleks pakkuma.
Graafik: Tehnoloogiliste vahendite kasutamine suhtluses. Allikas: McKinsey Global Institute, iConsumer.
Mida rohkem kasutatakse sotsiaalvõrgustikke suhtlemiseks, seda enam ohustatuna end praegused kommunikatsiooni- ja ärimudelid tundma peaksid. 2008. aastast on sotsiaalvõrgustike kasutamine suhtlemise tehnoloogiliste abivahendite seas tõusnud 15% pealt 29% juurde iConsumeri uuringu kohaselt (telefoni kõnede ja SMSide arvelt) ning viimase kümne aastaga on neljasilma vestlusteks pühendatud aeg vähenenud kaks korda. Lihtsaim oleks ehk vaadata sotsiaaltehnoloogiale üleminekut järjekordse loova hävitamisena – austria koolkonna majandusteadlase Joseph Schumpeteri töödest populaarsust kogunud nähtus, mis on iseloomustanud kogu inimkonna ajalugu. Nagu sisepõlemismootor muutis liikumisharjumusi, iPod suretas välja kassetid ja CD-d, on sotsiaaltehnoloogia oluliselt meie suhtlusviise muutnud ja jätkab sama teed tõenäoliselt ka tulevikus, kuid mille arvelt?
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
