Venemaa president Vladimir Putin ütles juunis Peterburi majandusfoorumil kõneledes, et majandusreform on Venemaa suurim prioriteet ning tõotas muuta Venemaa välisinvestoritele atraktiivsemaks ja kasvatada välisinvesteeringute osakaalu Vene majanduses. Putin ütles ka, et kolme aasta jooksul jõuab Venemaa maailma viie suurema SKP hulka (hetkel ollakse kuuendad, sisemajanduse koguprodukti mahuga $2,8 trl ning viiendast ehk Saksamaast jäädakse maha $0,3 trl).
Tegu on kiiduväärt eesmärkidega, kuid välisinvestoritel tasub jääda ettevaatlikuks, sest Putin tegi analoogseid avaldusi ka kahel eelneval ametiajal, kuid tulemusi sellest suurt ei sündinud. Lisaks on Putin alati võtnud sotsiaal- ja majandussektori reforme käsile mõningase ettevaatlikkusega ning kunagi pole olnud tegu lühikeste ja kiirete protsessidega. Samas on ajad praegu teistsugused ning stiimuleid, mis viiks Venemaa valitsuse reaalsete ja nähtavate reformideni, jätkub.
Esiteks põhjustavad rohked valitsusevastased miitingud Putinile ebakindlust ning üks parimaid võimalusi opositsiooni pooldajate maharahustamiseks oleks majandusreform, mis on ka üks opositsiooni nõudmistest. Ühtlasi tõstaks majandusreform Putini usaldusväärsust ka muu maailma silmis. Teiseks on Venemaa aktsiaindeks MICEX üks enim eurotsooni võlakriisi all kannatanud börsiindekseid väljaspool euroala. Kolmandaks on Venemaa liialt sõltuv nafta- ja gaasiekspordist, mis on praeguseks kujunenud Vene majanduse Achilleuse kannaks. Allolevad graafikud näitavad, kuivõrd on Venemaa aktsiad ja valuuta sõltuvuses naftahindade kõikumistega maailmaturul.
Venemaa teenis viimase 12 aasta jooksul ligikaudu $1,7 trl nafta- ning gaasiekspordist, 12 aastat tagasi algas ka president Putini esimene ametiaeg. Ekspordimahtude suurus annab mõista, et Putinil ei ole kiiret föderatsiooni majanduse naftasõltuvuse vähendamisega. Venemaa valitsus poeb majanduskriisi tagajärgede taha ning väidab, et neil puuduvad ressursid efektiivseks reformiks. Samas mingeid reforme siiski läbi viiakse.
Kui Putin alustaks Vene majanduses aktiivsemaid ning käegakatsutavamaid moderniseerimis- ning erastamisprotsesse, muudaks see paremaks ka välisinvestorite meelestatust Vene turgude osas. Venemaa turg on piisavalt atraktiivne ning paljud investorid hoiavad ka tänasel päeval Vene turgudel silma peal, kuid reaalseteks investeeringuteks oleks neil vaja suuremat kindlustunnet.
Vene turud muudab atraktiivseks asjaolu, et Vene valitsus alles ehitab kapitalistlikku majandust üles ning arenevate turgude kasvumäär võib olla müstiliselt kõrge, seda eriti Venemaal, kus siiani on areng olnud aeglane ning väga suur osa turupotentsiaalist on föderatsioonis kasutamata. Lisaks on paljud ettevõtted alles erastamisjärgus ning avatud investeeringutele. Olukord Venemaal sarnaneb mõningal määral värskelt taasiseseisvunud Eestiga, kus massiline erastamistelaine põhjustas plahvatusliku majanduskasvu.
Viimaste kvartalite jooksul on Vene valitsus kiirendanud erastamisprotsesse ning teinud märkimisväärseid jõupingutusi parandamaks finantsturgude infrastruktuuri ning esimesed tulemused on juba tuntavad. Valimisjärgne lõdvendusperiood annab hea võimaluse ka mõningate raskemoelisemate reformide läbisurumiseks.
Käimasolevat perioodi on Venemaal palju varjutanud ebakindel poliitiline seisukord föderatsioonis, samuti raske globaalne majandussituatsioon. Siiani leiavad aset valitsusvastaste avalikud protestimarsid, mis seavad Venemaa valimissüsteemi õiguspärasuse kahtluse alla. Rahutused ei ole samas olnud suurimaks välisinvestorite sentimendi langetajaks Vene turgude osas. Venemaa börsiindeks RTS tõusis käesoleva aasta algusest märtsi alguseni tervelt 25%, seejärel kukkus RTS aga koheselt 23% juuni lõpuks. Languse põhjustas toornafta hinnalangus, mis tulenes maailmamajanduse jahtumisest ja sellest, et Saudi Araabia suurendas naftatarneid rahustamaks globaalset naftaturgu. Brenti toornafta futuuri hind langes hinnatasemelt $130 barrel märtsis hinnatasemeni $90 juuni lõpus ning võrdeliselt naftaga kukkus ka RTS.
Venemaa aktsiaturg kaupleb tänasel päeval umbes 35% ettevaatava P/E diskontoga võrreldes analoogsete arenevate aktsiaturgudega ning seda olenemata sellest, et on oluliselt paremas makromajanduslikus situatsioonis. Investorid on siiski jätkuvalt ettevaatlikud ning kardavad 2008. aasta toornafta hinna kokkuvarisemise kordumist. 2008. aasta teises pooles põhjustas globaalne toornafta hinnakollaps alates 2008. aasta maist kuni 2009. aasta jaanuarini RTS indeksi rohkem kui 80% kukkumise. Investorite kartused on seetõttu põhjendatud ka tänases situatsioonis, mil Vene majandus tundub üha enam sõltuvat toornaftast.
Joonisel olev valge kõver näitab RTS indeksi hinda ning oranžiga on märgitud 12 kuu oodataval aktsiakasumil põhinev P/E.
Samas on naftasõltuvusel ka positiivsem külg. Paljude Venemaa naftaettevõtete valuatsioonid ja dividenditootlused on vägagi atraktiivsed. Koos majandusliku ebaefektiivsuse ning kõikide muude puudustega on Gazpromi dividenditootlus 7% lähedal ning P/E suhe on samas väiksem kui 3, mis on Venemaa investeerimispanga Troika naftale spetsialiseerunud analüütiku sõnul vägagi atraktiivne, kuid seda vaid seniks, kuni ettevõte püsib laiema finantsüldsuse silmis alahinnatuna.
Venemaa robustsed kasvulood võivad anda põhjust ettevaatlikuseks, sest Venemaal on kõrge tarbimine põhjustatud eelkõige kergekäeliselt antavate laenude tõttu. Venemaa suutis näidata esimeses kvartalis SKT 4,9% kasvu võrreldes aasta varasemaga, mis pani paljud analüütikud muretsema liiga suurte laenude liiga kiire väljastamise tõttu.
Venemaa panga VTB Capitali analüütik Mihhail Shlemov, kes valiti ka Venemaa aasta analüütikuks finantsvaldkonnas, väidab et massiline laenude väljastamine on siiani olnud kasumlik ning nii kaua kui mittetootlike laenude kasv on loomulik, peaksid ka laenuvõtjate tagasimaksed olema korrapärasemad, kui 2004-2008 väljastatud laenudel. Samas jääb Shlemov pangandussektori osas neutraalseks, sest makromajanduslik ebakindlus alandab Vene ettevõtete valuatsioone ning naftahindu ka üldises plaanis.
Venemaa aktsiaturud on ühest küljest atraktiivsete valuatsioonidega ning riigil on väga madal võlatase, teisalt on Venemaa majandus ning börs väga tundlikud väliste riskide suhtes. Võrreldes minevikuga ning teiste analoogsete aktsiaturgudega, on Vene aktsiate valuatsioonid tänasel päeval majandussurutise põhjade lähedal ning suudavad samal ajal näidata teiste analoogsete arenevate turgude ettevõtetest oluliselt suuremat kasumlikkust ning kõrgemaid dividenditootluseid. Ka omakapitali tootlikkuse määr on Venemaal ligikaudu 15% kõrgem, kui teistel arenevatel turgudel.
Venemaa suure majandusliku potentsiaali realiseerumist pärsivad eelkõige poliitilisel maastikul aset leidvad ettearvamatud või siis just liiga ettearvatavad käigud, mis muudavad ka välisinvestorid investeeringute osas ebakindlaks. Venemaa juhtivatel analüütikutel on üldiselt seisukoht, et alates hetkest, mil globaalne makromajanduslik olukord paraneb ning eurotsooniga seonduvad riskid on alla surutud ja Vene võimud annavad oma tegevusega mõista investorisõbralikkusest, suudavad ka Vene aktsiaturud näidata märkimisväärset tõusutrendi.
Reimo Rattur
Tweet
