Dreamstime
„Buy and hold“ ehk „osta ja hoia“ on pikaajalise kestvusega investeerimisstrateegia, mis põhineb ideel, et lühiajalistest langustest hoolimata turud pikemas perspektiivis tõusevad. Sama vaatenurk väidab, et lühikesel perioodil turul spekuleerimine ei ole enamikel juhtudel kasumlik ning spekulatsioonid annavad negatiivseid tulemusi, vähemalt väikestele või kogenematutele investoritele, kelle jaoks oleks pikaajaline hoidmine väga suure tõenäosusega riskivabam ning tootlikum. „Buy and holdi“ vastand on päevakauplemine, kus ostetakse madalseisudes ning müüakse tippudes, mis suurendab ka riski ning nõuab palju aega ja kogemusi.
Palju spekuleeritakse teemal, et „buy and hold“ tänastes turutingimustes enam ei toimi. Ameerika ajakirjanik, kolumnist ja kirjanik Richard Bernstein arutles teema üle sügavalt ning jõudis järgneva huvitava järelduseni. Kui guugeldada „Does buy-and-hold work?“ (Kas „osta ja hoia“ töötab?), annab Google 531 mln vastet. Proovides aga otsida „Is buy-and-hold dead?“ (Kas „osta ja hoia“ on surnud?), ilmub umbes 86mln vastet. Otsides „Successful buy-and-hold strategies“ (Edukad „osta ja hoia“ strateegiad), annab Google vastuseks vaid 4 mln vastet. Guugeldades saab üsna kiiresti selgeks, et finantsmaailma jaoks on „buy and hold“ sama hästi kui ajalugu.
Väikeinvestori jaoks üks lihtsamaid ja riskivabamaid võimalusi investeeringu tootluse suurendamiseks on ajahorisondi pikendamine. Seda teooriat põhjendab ka mitu majanduslikku aspekti. Muudatused majandussfääris on üldjuhul järkjärgulised ning märkimisväärselt suuri muutuseid juhtub lühikese perioodi jooksul üldiselt väga harva. Kahtlemata on majandusruumis igapäevaselt liikumas palju uudiseid, mis kõik mõjutavad aktsiahindu, kuid enamjaolt tulenevad kõikumised päevakauplejate emotsioonidest ning sentimendist.
Enamik börsiteadetest kajastab ettevõtete majandustulemusi või muid korporatiivseid sündmusi, mis mõjutavad konkreetse ettevõtte aktsiaid või mõningal määral tegevussektorit, kuid turgu tervikuna väikesed uudised üldjuhul ei mõjuta. Makromajanduslikud uudised küll mõjutavad turge tervikuna, kuid pikas perspektiivis on turud siiski kasvava loomuga. Olgugi et tänane globaalne majandussituatsioon on ebakindel, on Dow Jonesi börsiindeks jõudnud väga lähedale kriisieelsetele tippudele, mis näitab samuti turgude kasvutrendi pikas perspektiivis ja isegi jaheda majanduskeskkonna tingimustes.
Graafikul on näha raha kaotamise võimalus S&P 500 indeksiga erinevatel ajaperioodidel. Päevakauplejatel on peaaegu 50% risk kaotada raha ehk sama hea kui visata münti, samal ajal kui kümneaastase investeeringuga on risk vaid 11%.
Pikaajaliste investeeringute taktika töötab väga paljude erinevate investeerimisvõimalustega ja finantsvaradega, kuid ei tööta väärismetallide ja toorainete puhul.
Analoogne tabel näitab, et investeerides kulda ei vähene risk pikemaajalise investeeringu korral samas joones, kui aktsiate puhul.
Toorainete puhul risk küll väheneb pikemaajaliste investeeringute korral, kuid mitte sama korrapäraselt nagu aktsiaturul. Samas on kümneaastane investeering juba nullilähedase riskiastmega.
Pikaajalised kinnisvarainvesteeringud on vähimriskantseimad. Kümneaastase kinnisvarainvesteeringuga raha kaotamise tõenäosus on suhteliselt nullilähedane.
Seega tuleb pikaajaliste investeeringute strateegia alusel investeerides jälgida, et soetatava vara klass oleks riskivaba ja kasumlik ka pikas perspektiivis. Pikaajalised investeeringud olid pigem 1990. lõpu ja 21. sajandi esimeste aastate trend ning investorid hoidsid julgelt aktsiaid pikaajaliselt. Aktsiate pikaajaline perspektiiv oli loomulikult ainuõige viis pärast ühte edukamatest dekaadidest börside ajaloos. Edukaimaks kujunes Ühendriikide börs ning enamik investoreid koostasidki oma portfellid Ühendriikide aktsiatest.
Graafikul on näha maailma suuremate börside tootlused üheksakümnendatel.
Eelnevalt graafikult on näha põhjus, miks hakati spekuleerima, et „buy and hold“ on surnud. Võrreldes üheksakümnendatega lõpetasid börsid globaalselt eelmisel dekaadil oluliselt madalamate tootlustega. Samas oleks investor, kes ostnuks Ühendriikide aktsiate asemel arenevate turgude aktsiaid 2000. aastal ning hoidnud neid 2009.a lõpuni, tänaseks väga palju rikkam. Samuti oleks seda investor, kes ostnuks Brasiilia, Venemaa, India või Hiina aktsiaid. „Buy and hold“ on olnud elujõuline tänase päevani, strateegia edukaks kasutamiseks on vaja vaid õigetele turgudele ning aktsiatele kontsentreeruda. Siiski keskenduvad paljud investorid siiani samale strateegiale, millega eelmisel dekaadil kaotati ning investeerivad jätkuvalt „dekaadi võitjate“ peale ja võivad taaskord osutuda kaotajateks. Käesolev dekaad on alanud globaalsetele aktsiaturgudele veelgi halvemini kui lõppes eelmine.
Käesolev dekaad ei ole maailma turgudele samuti kuigi positiivselt alanud.
Kokkuvõtlikult on pikaajalise hoidmise strateegia siiski siiani üks riskivabamaid viise investeerimiseks. Igapäevaselt liiguvad uudised ja kõlakad, mis panevad aktsiahinnad kõikuma ning hirmutavad ära ka väikeinvestorid, kes võivad sattuda paanikasse. Selle asemel, et aktsiaid pikaajaliselt hoida, hakatakse mõjutatuna päevauudistest spekuleerima. Pikaajalise strateegia kasutamisel tuleb meeles pidada, et kõik aktsiaturud on jätkuvalt positiivse loomuga ja näitavad pikas perspektiivis kasvutrendi ning väikeinvestorid ei tohiks lasta end liialt heidutada lühiajalistest turukõikumistest ega oletustest, vaid peaksid hajutama riske pikaajaliste investeeringute näol.
Reimo Rattur
Tweet
