Shutterstock
Finantskriisiga seoses sai nähtavaks kuivõrd seotud erinevate riikide majandused üksteisega on, mistõttu mõjutavad sündmused ühed regioonis tugevasti ka tuhandeid kilomeetreid eemalasetsevate riikide majandusi. Ilmekas näide siinkohal on Hiina, kelle väliskaubandusele on mõju avaldanud üleüldine nõrk majanduskasv kogu maailmas.
Paar nädalat tagasi avalikustati maailma suuruselt teise majanduse juulikuu impordi-ekspordi numbrid, mis pakkusid analüütikutele negatiivse üllatuse. Nimelt oodati, ekspordi kasvamist 8%, kuid tegelikkuses kasvasid saadetised välismaale võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõigest 1%. Ei saa ka öelda, et turuosalised oleksid olnud oma prognoosides ebarealistlikult positiivsed, sest juunis oli ekspordikasvuks 11%.
Allikas: Morgan Stanley
Oodatust halvema ekspordi taga olid Euroopa Liidu suunal liikunud saadetised. Antud regioonis valitsev võlakriis ning selle piirkonna riikide kärpemeetmete mõju ning halvenev majanduslik olukord on jätmas oma jälge, kui eksport Euroopa Liitu kahanes võrreldes aastatagusega 16,2%. Erilist kasvu ei näidanud ka saadetiste väärtus suuruselt teisele kaubanduspartnerile, USAle, kuhu eksport kasvas 0,6% mullu sama ajaga võrreldes. Pikemas perspektiivis ehk käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on eksport Ühendriikidesse kasvanud 7,8%. Seoses nõrga ekspordiga langes Hiina väliskaubanduse ülejääk 16,8%, ulatudes 25,2 miljardi dollarini.
Samas ei saa ekspordi langust ainuüksi Euroopa võlakriisi kraesse ajada. Lisaks viimasele võib madalat ekspordikasvu seletada kõrge võrdlusbaasiga, sest eelmise aasta juulis näitas Hiina eksport 20% suurust tõusu. Sellesse nimekirja võib lisada ka kiratseva USA majanduskasvu, tõusvad tootmiskulud ning halvenevad kaubandussuhted. Ühtlasi arvatakse, et tõusvad tööjõukulud ning sünge väljavaade maailmamajanduse jaoks mõjutavad negatiivselt ka augusti ekspordinumbreid.
Vaadates numbritesse rohkem sisse, võib märgata, et ekspordi langus oli üsna laiapõhjaline. Nõudlus Hiina kaupade järele oli väiksem nii arenenud kui ka arengumaades. Lisaks Euroopa Liidule langes eksport ka Jaapanisse protsendi jagu. Ekspordikasv arengumaadesse (Hongkong, Lõuna-Korea ja ASEANi riigid) aeglustus eelneva kuu 17,1% pealt 7,7% peale juulis. Ühtlasi võis märgata ekspordi aeglustumist pea kõikide kaubagruppide lõikes. Kapitalimahukate kaubagruppide lõikes tõusis mikrosüsteemide eksport 64,5%, jäädes siiski madalamaks 70,7% suurusest näitajast juunis ning masinate ja elektriseadmete eksport 1,9%, mis juunis näitas 13,3% suurust tõusu. Kiiremat langust näitasid aga tööjõumahukad kaubad. Näiteks jalanõude eksport kasvas 8%, kuigi juunis oli see näitaja 14%, rõivaste eksport aga kukkus koguni 8,1% (juunis oli languseks 0,4%) ning tekstiilikaupu saadeti välismaale 8% vähem.
Allikas: Morgan Stanley
Kuigi väliskaubanduse andmed on mõnikord üsna volatiilsed ning tegu võis olla kõigest ühekordse langusega, tegi see siiski ilmselt paljud turuosalised lähiaja arengute osas ärevaks. Ekspordi panus Hiina SKPsse on aga ca 10-20%, mistõttu ei ole ekspordikasvu aeglustumine Hiinale veel kõige halvem uudis. Pigem on välismaise nõudluse langus riigi üks väiksemaid muresid, kui samaaegselt on tulnud isegi negatiivsemaid sõnumeid peamise kasvumootori, sisetarbimise koha pealt. Näiteks uute laenude maht oli juulis madalaim alates 2011. aasta septembrist, kuigi keskpank on soovinud laenuturgu elavdada. Samuti liiguvad teated nö lattu tootmisest, kuna Hiina laovarude kasv on viimase 8 aasta kiireim ning kohalike omavalitsuste täbarast finantsolukorrast. Seetõttu oodataksegi, et Hiina keskpank tegutseks agressiivsemalt majanduse elavdamise nimel.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
