Dreamstime
Praegu ei möödu päevagi, kui jälle ei räägitaks meedias, kui tume tulevik ootab lähenevatel aastatel Euroopat, USA, Hiinat, Hispaaniat või Kreekat. Et asjast selgemat ülevaadet saada, on Kanada varahaldajad IceCap Asset Managementis loonud lihtsa mõõtesüsteemi hindamaks maailma juhtivate riikide ning majanduste väljavaadet: otsetõlkes on tegu lesta arvestiga (inglise keeles The Flounder Meter).
Kust siis selline nimi? Lestakala võib tinglikult pidada mere tõeliseks kuningaks. Ta liigub rahulikult, tema liigutused on graatsilised ning tal on võime sulanduda ümbritseva keskkonnaga muutes oma pealmise poole värvust vastavalt vajadusele, ning seetõttu on tema elupäevad enamasti rahulikud ja aeglased, kuid samas piisavalt külluslikud, kuni nad seda enam ühel hetkel ei ole. Alates hetkest, mil lesta segatakse keset tema idüllide rohket elu ning paraku on lesta ainsaks kaitsemehhanismiks edaspidi üks suur siblimine, rabelemine ja tõmblemine ilma sihita. Kuigi valu esmapilgul taandub, on lõpp paratamatu. Lesta elu oli ilus, nii kaua kuniks seda jätkus, kuid mitte kauemaks.
Sama teed on paratamatult läinud ajaloos külade, linnade ja riikidega, mis on sarnaselt lestale algselt nautinud ilusat elu ning seejärel sattunud rabelemise ja siplemise ohvriks, mille tagajärjed pole olnud parimate killast. Ajaloos on paljude kogukondade rabelemise tinginud sõjad ja epideemiad, kuid tänasel päeval on arenenud ühiskondade probleemide allikaks vana hea raha, mille tõttu on kunagi elujõulisena paistnud majandused lesta kujul käituma asunud. Arvestades, et hetkel mõjuvõimsamad majandused põhimõtteliselt prindivad hoolimatult raha, on hea teada, millised nendest rabelevad nagu lestad, kelle idülli on segatud, ning millised naudivad idülli.
"Lesta arvesti" koosneb 5 valdkonnast: raha trükkimine, hädasolevate pankade välja aitamine, riigi võlatase, valitsuse kulutused ning riigi laenamiskulud. Lesta arvesti peaks aitama näha läbi suitsu ja vine ning aitama otsustada igal ühel endal, milline riik on hea tervise juures ja milline mitte. Tulemused on näha allpool ning vahest just mitte kõige suurema üllatusena, on suurimaks „lestaliseks“ Euroopa. Samas ainus erinevus Euroopa ja teiste võlgades suplevate riikide vahel on nende laenukulud. Kui USA, Jaapani ja Suurbritannia pikaajalised intressimäärad peaksid tõusma, poleks enam Euroopa ainus suur lest.
Graafik: "Lesta arvesti". Allikas: IceCap Asset Management.
Kuigi Euroopas on täieliku lesta staatuse saanud juba Iirimaa, Portugal, Kreeka ja Küpros, siis Hispaania on alles alustamas. Eelpool mainitud esimese nelja riigi välja päästmiseks kulub ca 260 miljardit eurot, Hispaanial üksi on IceCapi hinnangul 900 miljardi euro ulatuses võlakohustusi. Tõsi, ELi juhid on põhimõtteliselt leppinud kokku, et Hispaania pankadele laenatakse 100 miljardit eurot, kuid see raha ainult asendab Hispaania pankadest väljavõetud hoiused.
Graafik: Hispaania pankade deposiitide muutus. Allikas: Hispaania Keskpank, Euroopa Keskpank, Goldman Sachs Research.
Paratamatult saavad hispaanlased ise ka aru, et parim koht nende rahale on Hispaaniast väljaspool – risk, et eurod konverteeritakse üle peseetadeks on piisav viimaks oma raha pigem näiteks Šveitsi panka. Kuid ka Šveits ei pruugi olla lahendus, sest Šveitsi keskpank püüab hoida euroga stabiilset vahetuskurssi ning uut raha kasutab Šveitsi keskpank omakorda eurode omandamiseks.
Hispaania jaoks on järele jäänud ainult halvad lahendused. Esimene halb valik oleks suur kaubandusbilansi ülejääk ehk Hispaania peaks rohkem müüma teistesse riikidesse, kui nad ise sisse endale kaupa toovad. Kiiremas korras oleks see mõeldav ainult läbi tööjõukulude dramaatilise langetamise, mille tagajärjel Hispaania kaubad oleksid maailmaturul konkureerivate riikide toodetest tunduvalt odavamad. Kuid juba poliitikute eksistentsi tõttu on antud tee majandusvabadusse suure tõenäosusega välistatud.
Graafik: Hispaania kaubandusbilanss alates 1991. aastast. Allikas: Bloomberg.
Teine lahendus, mida IceCap näeb Hispaania jaoks, on lahkuda eurotsoonist ja võtta kasutusele peseeta – sama on ka Kreeka kohta räägitud. Kuid lähiperspektiivis kogetava valu tõttu vaevalt see variant isegi kaalumisele tuleb, isegi kui pikemas perspektiivis oleks see Hispaaniale kasulikum kui eurotsooni jäämine. Kui siiani pole Hispaania kellelegi väga korda läinud, siis võib arvata, et lähikuudel hakkab maailm hulga rohkem hoolima. Ja siis on Itaalia, maailma suuruselt 10. majandus on võla edetabelis 3. kohal (absoluutnumbrite arvestuses).
IceCap Asset Management pole oma arvamust Euroopast muutnud: esiteks, ei luba EL ühelgi riigil oma võlakohustustest lahti öelda; teiseks, usub EL, et raha juurde trükkimine ja teised monetaartrikid päästavad päeva. Kuid matemaatiliselt ja majanduslikult see lõppude lõpuks ei toimi.
Suurbritannia, USA ja Jaapan on omakorda praegu praktiliselt nullkasvuga keskkonnas, mida „toetavad“ kasvav võlg, kasvavad defitsiidid ja kasvav rahatrükk, et hoida poliit- ja finantsmaastiku kuidagi vee peal. Ainuke vahe nende kolme riigi ja ELi vahel on laenamiskulud – matemaatiliselt peaks elu olema ilus kuni majanduskasv on suurem laenudelt makstavast intressimäärast. Hetkest, mil laenukulud tõusevad, ollakse probleemi ees. Jaapan, erinevalt Kreekast, on saanud laenata raha väga odavalt enda kodanikelt, kuid kahjuks on demograafilised trendid Jaapani vastu. Tulevikus peab Jaapan hakkama rohkem toetuma välisinvestoritele ning küsimus on, kas nad on rahul pikaajaliste võlakirjade alla 1%-lise tootlusega? Tõenäoliselt mitte. Arvestades, et Jaapani valitsuse eelarvest läheb praegu laias laastus pool intresside maksmiseks, oleks intressimäärade kasv 1%-lt 2% peale karm löök.
September toob endaga kaasa palju tähtsaid sündmusi Euroopas: Saksamaa ülemkohtu otsus ESMi kohta, Euroopa Keskpanga võimalikud trikid, Kreeka edasine saatus ning jätkub Hispaania saaga. Ja see on ainult Euroopa ühe kuu jooksul. Vaadates viimast aktsiaturgude rallit ning eesootavaid sündmusi, usuvad IceCapi varahaldajad, et tõusupotentsiaal on küllaltki limiteeritud samal ajal, kui kukkumisruumi tekib iga päevaga rohkem juurde.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
