Mis on valuutaturg?

Dreamstime

Miks valuutavahetus eksisteerib?

Kõige elementaarsemal tasandil genereerivad turistid üle maailma arvestatava osa valuutaturu tehingutest. Need üksikud tehingud moodustavad summeeritult väga olulise rahavoo. Samuti kui tarbija ostab mõne arvuti või mobiili, siis suurima tõenäosusega on need tehnikad valmistatud ja komplekteeritud erinevates riikides, millest lähtuvalt on ühel hetkel tootmisahelas läinud vaja valuutaturu abi. Ja loomulikult on ettevõtetel vaja välisriikides teenitud kasumeid konverteerida oma kohalikku valuutasse ja lisaks otsivad investorid pidevalt võimalusi investeerida erinevates maailmajagudes.

Mis mõjutab valuutaturgu?

Üks olulisem tegur, mis valuutaturgu mõjutavad, on seotud makromajanduslike näitajatega, mis omakorda mõjutavad valuuta suhtelist tugevust ja seeläbi valuutade vahetuskursse. Üleilmne konkurents sunnib ettevõtteid otsima pidevalt soodsamaid materjalide ja tööjõu allikaid. Nii rahvusvahelise integreerituse aste kui ka kodumaise majanduse kasv mõjutavad intressimäärade muutusi, mis omakorda mõjutavad valuutakursse. Lisaks mängib oma rolli ka riigi poliitiline olukord.

Kui suur on valuutaturg?

Kui valuutainstrumentide hinnainfo on adekvaatne ja pidevalt uuenev, siis kauplemisaktiivsuse koha pealt täit informatsiooni järjepidevalt saada ei ole võimalik. See tuleneb sellest, et valuutatehinguid tehakse over-the-counter põhimõttel ehk börsiväliselt. Bank of International Settlementsi (BIS) andmetel on valuutaturgude päevane käive kasvanud jõudsalt. Kui 1977. aastal oli päevane käive umbes viis miljardit dollarit, siis 2010. aasta aprillis küündis päevasisene käive juba nelja triljoni dollarini. Alltoodud graafikutel on näha, kuidas valuutaturu päeva käive jaguneb valuutapaariti:

Allikas: BIS

Kuidas valuutaturgudel kaubeldakse?

Valuutaturud erinevad teistest traditsioonilistest finantsturgudest mitmes aspektis. Kaubeldava valuutapaari valik võib alguses olla segadust tekitav, sest valuutatehingus avatakse samaaegselt positsioon kahes valuutas korraga: nimelt müüakse ühte ja ostetakse teist valuutat. Sel põhjusel kuvatakse valuutapaari sümbolis alati kahte valuutat: esimene neist on „baasvaluuta“ ja teine „muutuvvaluuta“. Näiteks EURUSD valuutapaari puhul kaubeldakse samaaegselt nii eurot kui ka USA dollarit.

Antud näite puhul toodud tingimuste korral oleks võimalik minna valuutapaaris „pikaks“ ehk osta valuutapaari, laenates iga ostetava euro eest 1,2429 dollarit. Ja kui vastupidiselt minna valuutapaaris „lühikeseks“ ehk müüa valuutapaari, siis on vaja laenata 1 euro, et osta 1,2429 dollarit. Kui positsioon on juba avatud, siis oleks pikk positsioon võimalik sulgeda, müües iga euro „bid“ hinnaga ja lühikese positsiooni saab katta „ask“ hinnaga.

Lot

„Lot“ on valuutakauplemisel standardne tehingumaht. Reeglina võrdub 1 lot 100 000 baasvaluuta ühikuga. Tavaliselt võimaldavad maaklerid kaubelda ka väiksemates ühikutes ja tihti on kauplemisplatvormis asendatud „lot“ sõnaga „amount“ ehk tehingumaht või -kogus. Olenemata sellest, kuidas seda nimetatakse, on tehingumaht oluline, et arvutada positsiooni kasumit või kahjumit.

Pips

Valuutaturud on kasumi ja kahjumi arvestuse aluseks „pip“ ehk väikseim valuutakursi ühik. Kõikides Jaapani jeeni sisaldavates valuutapaarides on väikseimaks valuutakursi ühikuks teine komakoht. Kõikides ülejäänud valuutapaarides on selleks neljas komakoht. Tihti kuvatakse valuutapaare ka viie komakoha täpsusega, kuid sellisel juhul on tegemist ühe pipsi murdosaga, et pakkuda võimalikult täpset hinda. Alltoodud näites on pipsi asukoht tähistatud alajoonega:

EURUSD             1.22805                1.22825

Pipsi väärtus iga valuutatehingu puhul on leitav, kui korrutada tehingu maht läbi 0,0001-ga (jeeniga seotud paaride korral 0,01-ga). Tulemuseks on ühe pipsi väärtus muutuvvaluutas.

Kasumid ja kahjumid on arvutatavad, kui korrutada tehingust saadud pipside arv ühe pipsi väärtusega. Pipside arvuks on positsiooni avamis- ja sulgemishinna vahe.

Spread

Spread ehk ostu- ja müüginoteeringu vahe on erinevus bid ja ask hinnas. Ülaltoodud EURUSD paari näite puhul on spreadiks kaks pipsi. Et oma valuutatehinguga ainuüksi nulli jääda, peab positsioon liikuma õiges suunas minimaalselt spreadi võrra.

Võimendus ja tagatisnõuded

Võimendus ja tagatis viitavad valuutaturul samale põhimõttele, lihtsalt veidi erinevate nurkade alt. Võimendus ehk leverage lubab kauplejal avada suuremat positsiooni, kui tal selleks reaalselt vahendeid kontol jagub. Näiteks kui kaupleja soovib avada positsiooni, mille koguväärtus on 100 000 EUR, siis ei pea ta selleks ise reaalselt seda summat omama. Selle asemel võib ta näiteks kasutada 100-kordset võimendust, mis tähendab, et tal peab kontol olema tagatisena kõigest 1000 EUR, et seda positsiooni avada. Selguse huvides tuleb lisada, tagatise olemasolu on eeldus positsiooni avamiseks, mitte ei ole tehingu tegemisega kaasnev kulu.

Iga kaupleja peaks alati meeles pidama, et võimendus on justkui kahe teraga mõõk: kui võimenduse kasutamine võib tuua kiirelt suuri kasumeid, siis samamoodi võib see ka tuua kiirelt suure kahjumi, kui positsioon peaks liikuma soovitule vastupidises suunas. Lisaks ei ole tagatis maksimaalne summa, mille sa võid kaotada, vaid see on summa, mille maakler tahab, et sa paneksid omalt poolt, et positsiooni avada. Alati tuleb meeles pidada ka seda, et oluline on meeles pidada oma positsiooni mahtu, sest kasumi ja kahjumi arvestamine põhineb positsiooni suurusel, mitte tagatisena nõutaval summal.

Valuutaturgudel saab kaubelda erinevate instrumentidega: spot, forwards, swaps ja optsioonid. Alloleval joonisel on ära toodud valuutaturgude käibed instrumentide lõikes:

Erinevus forex swapi ja valuutaswapi vahel seisneb selles, et esimese puhul toimub ühe valuuta vahetamine teise valuuta vastu kindlaksmääratud ajal ja hinnaga ning vastupidine tehing samuti kindlaksmääratud ajal ja hinnaga kaugemas tulevikus; viimase puhul on tegemist fikseeritud või muutuva maksega kahes erinevas valuutas kogu lepinguperioodi vältel.

Jaekauplejale mõeldud instrumentide valiku hulka kuulub spot, forward ja optsioonid. Selles artiklite seerias keskendume ainult spot ehk koheselt turuhinnaga tehtavatele tehingutele.

Järgmises artiklis tutvustame rollover ja carry trade põhimõtteid.

Tweet