Fundamentaalanalüüs valuutakauplemisel - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Fundamentaalanalüüs valuutakauplemisel

LHV Pank

28.09.2012 14:38

Valuutapaaride liikumine johtub üldiselt vastavate riikide või piirkondade makromajanduslikust ja poliitilisest eripärast. Fundamentaalanalüüs valuutaturgudel tähendab nende tegurite vaatlemist ja selle alusel valuutakursi suuna prognoosimist.

Kaubavood

Kaubavoogude all peetakse silmas riikidevahelist kaupade ja teenuste liikumist. Kaubavood mõõdavad kaubandusbilanssi ehk eksporditavate ja imporditavate kaubakoguste vahet. Selle arvutuse alla käivad kõik rahvusvahelised kaubatehingud ja see esindabki kaubandusbilanssi.

Netoeksportijateks nimetatakse neid riike, kelle ekspordimahud ületavad impordimahte. Sellises olukorras on riigi kaubandusbilanss ülejäägis. See tuleneb sellest, et nad müüvad oma kaupasid teistele rohkem kui nad ise sisse ostavad. Nõudlus selle riigi valuuta järele suureneb, sest teistel on vaja just seda valuutat, et ostetud kaupade eest maksta. Suurenenud nõudlus omakorda tõstab selle riigi valuuta suhtelist väärtust.

Netoimportijad on need riigid, kelle kaubandusbilanss on puudujäägis ehk nad ostavad rohkem kaupasid sisse kui müüvad teistele. Et teiste riikide kaupasid osta, peavad nad oma valuutat müüma ja ostma teise riigi valuutat, mis põhjustab netoimportija riigi valuuta suhtelise väärtuse langust.

Kaubandusbilanssi on lihtne valesti mõista. Nimelt usuvad paljud, et kaubandusbilansi puudujääk on ilmtingimata halb nähtus. Tegelikult sõltub see suuresti riigi majandusest ja selle tsüklifaasist. Majanduslanguse ajal soovivad riigid rohkem eksportida, luues töökohti ja nõudlust oma kaupade järele. Tugeva majanduskasvu perioodil eelistavad riigid pigem importida, tekitades siseturul hinnakonkurentsi, mis omakorda piirab inflatsiooni ja aitab ilma hinnatõusuta rahuldada koduriigi turunõudlust. Seega kaubandusbilansi puudujääk pole majanduslanguse ajal hea, kuid omab positiivseid mõjusid kasvuperioodil.

Võtame näiteks Jaapani, mille majandus on ekspordile orienteeritud ja nende kaubandusbilanss püsib seetõttu üldiselt ülejäägis. Tänu positiivsele kaubandusbilansile pole Jaapani jeen vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale järsult odavnenud, kuna riigi toodete ja teenuste ostmiseks on rahvusvahelistel klientidel vaja osta Jaapani jeeni.

Kapitalivood

Üsna oluline osa fundamentaalanalüüsis on kapitalivoo analüüsimisel. Raha voolab eesmärgiga seda kuhugi investeerida ning saab ühe ettevõtte või riigi jaoks olla kas positiivne või negatiivne.

Positiivne kapitalivoog viitab olukorrale, kus riiki saabuva väliskapitali maht ületab investeeringuid, mida antud riik ise väljaspool oma kodumaad teeb. Kui kapitali sissevool ületab väljavoolu, tähendab see nõudlust riigi valuuta järele, mis omakorda põhjustab selle kallinemist, kuna välisinvestoril tuleb raha paigutamiseks konverteerida oma kapital vastava riigi valuutasse.

Negatiivse kapitalivoo puhul lahkuvad investeeringud riigist suuremas mahus, kui neid välisallikatest laekub. Sellisel juhul nõudlus riigi valuuta järele väheneb, tingides omakorda selle väärtuse langust mõne teise valuuta suhtes.

Eelkõige meelitavad investorite kapitali need riigid ja piirkonnad, kus intressimäärad ja majanduskasv on kõrgemad, aidates neil saavutada sellega kapitalikonto ülejääki. Juhul kui antud riikides läheb aktsiaturgudel hästi ning deposiitide eest pakutakse atraktiivset intressi, põhjustab sisse voolav raha suurenevat nõudlust selle valuuta järele ja ühtlasi tingib ka viimase kallinemise.

Võtame näiteks Rootsi, kelle majanduskasv on 2012.a esimesel poolaastal olnud suhteliselt tugev ning riigi fiskaalpoliitika distsiplineeritud. Vastukaaluks valime Ameerika Ühendriigid, kus keskpanga intressimäär on nullilähedane, SKP kasv väga nõrgapoolne ja lisaks maadeldakse kõrge eelarvepuudujäägi ning võlakoormaga. Sellises olukorras võivad Ühendriikide investorid eelistada Rootsisse investeerimist, mis omakorda suurendab nõudlust Rootsi krooni järele ning tõstab ka selle väärtust dollari suhtes.

Inflatsioon ja tarbijahinnaindeks

Tarbijahinnaindeks on kõige levinum vahend inflatsiooni mõõtmiseks ning seda vaadeldakse tihti valitsuse rahapoliitika efektiivsuse indikaatorina. Indeks mõõdab teatud kindlal perioodil majapidamiste poolt ostetud kindlate kaupade ja teenuste hindade muutumist, millega üritatakse anda edasi võimalikult täpne hinnang hindade kallinemisele terves majanduses. Tarbijahinnaindeksi muutust kajastatakse protsentuaalselt peamiselt kas kuu või aasta baasil ning sellele viidatakse tihti ka kui inflatsioonimäärale.

Valuutakauplejate jaoks annab tarbijahinnaindeks vihjeid intressimäärade võimalike liikumiste kohta tulevikus. Intressimäärad ei oma mõju mitte ainult kapitalivoole, vaid kõneleb palju ka carry trade’i kohta (strateegia, mille raames investor müüb madalama intressiga valuutat ja kasutab seda kapitali kõrgema intressiga valuuta ostmiseks, et lõigata kasu kahe riigi intressimäärade erinevusest). Kui inflatsioonimäär kujuneb oodatust kõrgemaks, suurendab see kauplejate silmis tõenäosust, et keskpank hakkab intressimäära tõstma. Prognoositust madalam inflatsiooninäit aga võib sundida kauplejaid äraootavale seisukohale, kuniks intresside osas on otsus langetatud. Siit tulenevalt võib öelda, et valuutakauplemine oodatust madalama inflatsiooni korral on oma loomult keerulisem kui tegutsemine keskkonnas, kus hinnad kallinevad arvatust kiiremini.

Uudiste põhine kauplemine

Erinevate uudiste puhul on oluline selle mõju turgudele. Aimata aitavad seda ökonomistide ja analüütikute ootused. Juhul kui näiteks riigi sisemajanduse kogutoodang kujuneb sama suureks nagu prognoosis analüütikute konsensus, võib eeldada, et turud on uudist oma liikumistes juba sisse hinnanud ning reaktsioon saab olema minimaalne.

Juhul kui tegelikud numbrid ei ühti ootustega, võivad turul aset leida oluliselt drastilisemad liikumised, kuna seejärel üritatakse oma valesid eelduseid korrigeerida ning viia kooskõlla sellega, mida näitab avaldatud statistika.

Geopoliitilised sündmused

Uudised võivad olla planeeritud (nagu näiteks SKP muutuse avaldamine), ent need võivad tulla ka ootamatult. Viimaste alla lähevad peamiselt poliitilist laadi sündmused, nagu näiteks sõjad, konfliktid, valimised, terroristide rünnakud. Kuid sinna sekka mahuvad ka ilmastiku ja loodusega seotud õnnetused: orkaanid, maavärinad, tsunamid. Mõlemal juhul võib tagajärg valuutapaaride liikumistele olla küllaltki tugev.




Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon