Dreamstime
Läinud reedel avaldati USAs septembris loodud töökohtade numbrid, mis vastasid enam-vähem analüütikute ootustele. Üllatuse pakkus aga töötuse määra kiire alanemine alla 8% piiri, mida paljud on tituleerinud psühholoogiliselt tähtsaks tasemeks. Tööpuuduse järsk alanemine vahetult enne presidendivalimisi koos kesiste uute töökohanumbritega tundus vägagi kahtlane arvestades ka seda, et üle 8%-lise tööpuuduse puhul pole veel kunagi ametisolevat presidenti tagasi valitud.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel loodi USA majanduses septembris 114 000 uut töökohta vs ootused 120 000 töökoha loomiseks. Erasektoris leidis tööd 104 000 inimest. Ühtlasi tehti ka päris suuri korrigeerimisi augusti ja juuli andmetes, kui augustis loodud töökohtade arv kergitati 96 000 pealt 142 000 peale ja juuli vastav näitaja kujunes varasemalt väljakuulutatud 141 000 asemel 181 000 suuruseks. Mõnevõrra tulenes töökohtade kasv osaajaga tööliste suurenemise arvelt, kuna tööandjad ei pakkunud eriti palju täisajaga töökohti, mis näitab, et majanduse väljavaade jääb veel paljude firmade jaoks ebakindlaks.
Allikas: Wall Street Journal
Kuid antud tööjõuraporti puhul polnud tegu ainult igakuise ülevaatega USA tööturul toimuvast, vaid arvestades presidendivalimiste kampaaniat, oli sellel ka märkimisväärne poliitiline kaal. Olgugi, et enamus hääletajaid ei tee oma otsust pelgalt töötuse määra arvelt, oli see siiski heaks uudiseks Obamale, sest töötuse määr on nüüdseks samal tasemel kui ajal, mil ta ametisse astus, olles vahepeal saavutanud tipu 10% juures.
Pärast kolmapäeval toimunud debatti majandusteemadel, millest võitjana väljus Romney, võivad nii mõnedki veel kindla eelistuseta hääletajad pöörata vabariiklaste kandidaadi usku. Seega on töötuse määra alanemine Obamale üks võimalus valijaid tagasi võita, eriti arvestades, et Romney on toonud Obama majanduspoliitika ebaõnnestumise tõestusena välja just üle 8% piiri püsiva töötuse. Sellise uudise valguses ei raisanud praegune president aega ja pani antud fakti kohe ka enda jaoks tööle, kiideldes George Mason Universitys toimunud valimisürituse ajal, et töötuse määr on langenud tema ametiaja madalaimale tasemele.
Arvestades ajastust ja raporti tulemust, mis kujunes Obamale võib-olla just kõige sobivamal ajal soodsaks, leidsid mitmed, et asi on liiga ilus, et tõsi olla ning tööjõuraportis nähti pigem tellimustööd ja andmetega manipuleerimist. Nagu allolevalt jooniselt näha, siis Intrade.com andmetel kahanes Obama tagisvalituks saamise tõenäosus debatieelsest 75% pealt 65% peale ning tööjõuraporti peale tegi jõnksu ülespoole.
Allikas: Intrade.com
Ilmselt kõige suuremat kriitikat võis kosta endise General Electricu tegevjuhi Jack Welchi suust. Nimelt kommenteeris mees pärast raporti avaldamist Twitteris, et tööjõunumbrid on uskumatud ning Chicago (Chicagos asub raportit avaldava BLS peakorter) tüübid teevad, mida iganes neilt palutakse. Kui väidelda ei osata, muudetakse numbreid. Pärastises intervjuus kinnitas Welch, et ta ei teinud antud avaldusega nalja, vaid mõtles igat sõna tõsiselt.
Welchile vaidles vastu perioodil 2008-2012 BLS (Bureau Labor Statistics) ülem olnud Keith Hall, kes praegu töötab Rahandusministeeriumis. Hall väitis, et täiesti kindlalt pole ühelgi ametnikul võimalik muuta kahe küsitluse andmeid, mida iga kuu kogutakse. Pigem on töötuse määra märkimisväärse paranemise taga statistilised vead varasemates raportites, kuid kindlasti pole tegu manipulatsiooniga.
Selgituseks olgu öeldud, et iga kuu viib BLS läbi kaks küsitlust – ühe majapidamiste seas ja teise ettevõtete ning valitsusasutuste hulgas. Töötuse määr tuletatakse majapidamiste uuringust, kus küsitletakse 50 000 leibkonda, olles sellega pea 8 korda väiksema vastajate arvuga kui ettevõtete ja valitsusasutuste hulgas läbiviidav küsitlus. Halli sõnul tingibki väiksem valim selle, et töötuse määra arvutamises võib esineda statistilisi vigu. Tema arvates ei ole välistatud, et töötuse määr paari kuu pärast taas ülespoole tiksub. Kuid presidendivalimised on selleks ajaks juba läbi. Halli seisukohta kinnitab ka Goldman Sachs, kes leiab, et avaldatud numbrid on igati õiged.
Teadupärast on käibel selline fraas: „On olemas väikesed valed, suured valed ja statistika.“ Ning seda viimast annab painutada ja enda kasuks rääkima panna. Kui me vaatame president Obama ametiajal loodud töökohti, siis antud perioodil on kadunud 5,135 miljonit töökohta ja loodud 4,256 miljonit töökohta. See annab meile netos 0,879 miljonit kaotatud töökohta. Kuidas on siis võimalik, et kui meil on perioodi lõpus ligikaudu miljon töötut rohkem, siis töötuse määr on samal tasemel või isegi madalamal kui Obama ametiaja alguses? Vastuse leiab allolevalt graafikult, millel on kujutatud tööjõus osalemise määra.
Allikas: Bloomberg
Nagu näha, siis see näitaja on pidevalt allapoole tulnud (Obama asus ametisse 20. jaanuar 2009). Põhimõtteliselt näitab see osakaalu rahvastikust, kes otsivad tööd või töötavad ning kuna tööturul aktiivsete inimeste hulk on allapoole tulnud (eelkõige tööotsijate arvelt), on see madalamale toonud ka töötuse määra. Sellele juhtis pärast reedest tööjõuraportit tähelepanu ka Romney, kes ütles, et kui tööjõus osaleks sama palju inimesi kui Obama ametisse valimise ajal, oleks töötuse määr 11% kandis. Ilmselt ei saa aga keegi kunagi päris täpselt teada, kas Obamal lihtsalt oli õnne statistikaga või oli antud olukorras tegu juhtumiga, kus igaüks on ise oma õnne sepp. Ja võib-olla tähtsustatakse üldsegi tööjõuraporti mõju valimistulemustele üle.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
