Dreamstime
Sel aastal sai Eesti pensionisüsteem kümne aastaseks. Piisav põhjus, et vaadata korraks tagasi ja uurida inimeste meelsust ning hoiakuid, mis on tekkinud viimaste aastate majanduse küllalt keerulisel ajajärgul.
Juba teist aastat järjest tellisime septembris turu-uuringu firmalt Faktum Ariko pensioni II samba kogumist selgitava uuringu (728 vastajaga, vanusevahemikus 18-60 aastat, kõik vastajad olid II sambaga liitunud), millest muu hulgas selgus, et pensioni teema ei ole täna seda koguvale inimesele eriti oluline ning usk pensionisüsteemi on jätkuvalt madal.
Inimesed ei mõtle oma tulevikule ja pensioni kogumisele
Küsisime: „Kui oluliseks te peate pensioni kogumise teemat oma elus?“. Kui pensioni temaatikat peetakse oma elus üldiselt suhteliselt oluliseks, siis pensioni kogumist tähtsustatakse juba märksa vähem (alla poole sihtrühmast pidas seda oluliseks või väga oluliseks). See asjaolu ilmnes kui lisasime eelmise aasta uuringu küsimusse „kogumise“ sõna, mille järel langes pensioni teema olulisus märgatavalt. Seega, kuigi pensioni teema üldiselt on oluline teema, ei olda siiski märkimisväärselt valmis oma pensioni kogumisse ise panustama. See tähendab, et suur osa inimesi ei teadvusta endale, et ees olevas pensionieas sõltub nende heaolu eelkõige enda kogutud vahenditest.
Passiivsusele oma rahaasjade suhtes viitas ka küsimus: „Kui tihti te olete oma pensionihaldajat vahetanud?“ 57% küsitletutest pole fondihaldajat kordagi vahetanud. Ja seda olukorras, kus vaatamata majanduse ja finantsturgude taastumisele on enam kui pooltel (pensionikeskus.ee andmetel 54%) pensionikogujate eelistuseks oleval kahe Eesti suurima panga fondil osakuhinnad täna endiselt madalamad kui kriisi eel ehk viis aastat tagasi. Võiks ju uskuda, et vanemaks saades tekib inimesel elukogemus ja suureneb vara ning ta hakkab oma pensioni suhtes rohkem huvi tundma, kuid küsitluse järgi on aktiivsem vahetaja hoopis noorem rühm, kuigi võiks eeldada, et neil on selleks vähem aega ja huvi. Samuti on mõnevõrra aktiivsem jõukam rühm, kuigi vähem jõukamale on just pensionifond peale oma elukoha suuruselt teine finantsvara.
Ka oma vara kasvu või kahanemise tulemuste jälgimisel on inimesed pigem passiivsed - oma II samba seisu jälgimine on suhteliselt harva esinev tegevus. Kolmandik kogu sihtrühmast vaatab seda harvem kui kord kvartalis ja kolmandik pole üldse kunagi vaadanudki.
Kaubanduskeskustes pensioniga liitujate sõnul on selgitused paremad kui pangakontoris
Juba eelmise aasta uuringus nägime, et kaubanduskeskustes selgitatakse konsultandi poolt olulisi aspekte pigem paremini kui pangakontoris. Sama kinnitas ka käesoleva aasta uuring. See seletub asjaoluga, et kaubanduskeskustes lepingutega tegelevad konsultandid on spetsialiseerunud ainult ühele finantstootele – pensionile. Pangakontorites aga on tihti järjekorrad ning seetõttu ka surve telleritele tempokamalt oma tööd teha. Ka ei ole pangatelleril võimalik nii suure tootevaliku puhul kõiki pensioniteema nüansse peast mäletada. Hoiuseintressid, pangakaardid, valuuta, kindlustus – need on vaid üksikud reeglite ja dokumentide labürindid, milles tellerid peavad detailideni oskama oma kliente juhendada. Kaubanduskeskuste konsultandid on aga sellele teemale spetsialiseerunud. Nad on saanud põhjaliku eelkoolituse, läbinud testimisperioodi ning osalevad iga kuu täienduskoolitustel.
Rahulolu oma fondi haldajaga
Uuringu põhjal selgus ka, et fondihaldaja valiku peamiste valimise tegurite seas on olulisteks aspektideks fondi tootlus ning haldaja soliidsus ja usaldusväärsus.
Märkimisväärne on ka, et aastaga on rahulolu oma fondihaldajaga selgelt paranenud ning võib öelda, et üle poole sihtrühmast on üldiselt oma II samba haldaja ja tulemusega rahul. Samas on ka näha, et rahulolu tõusu põhjuseks võib olla haldaja vahetamine. Kes on fondihaldajat vahetanud, kavatsevad seda edaspidi vähem teha (rahulolu on tõusnud). Madalaim on huvi fondi vahetuse vastu LHV ja Nordea klientide seas, kelle fondidesse on käesoleval aastal kõige enam II samba kliente ümber registreerunud.
Noored on veidi enam rahul kui vanemad ning fondihaldajate võrdluses on kõrgeim rahulolu LHV klientide seas. Samuti selgub, et rahulolu on kõrgeim nende seas, kelle jaoks on oluline fondi tootlus (aktiivsed näitajad). Kõiki finantsteenuseid ühest kohast saada soovijate rahulolu on aga madalaim. Taas saab kinnitust reegel, et kui oled mugav ja ei viitsi oma rahaasjadega tegeleda, pead leppima ka kesiste tulemustega. See kehtib nende 57% II sambaga liitunu puhul, kes pole haldajat kordagi vahetanud ja 74% puhul, kes ei kaalu seda ka edaspidi teha.
Eesti inimesed ei usu jätkuvalt pensionisüsteemi.
72% küsitletutest vastas „kahtlen“ või „ei usu“. See usk pole ka aastataguse uuringu tulemustega märkimisväärselt muutunud, kuigi mõningast paariprotsendilist positiivset nihet võib siiski märgata. Keskmisest veidi enam usuvad Eesti pensionisüsteemi toimimisse LHV kliendid, küsitluses osalenud jõukam rühm ning oma pensioni haldaja ja tema tulemusega rahul olevad inimesed.
Mõned pensionifondid siiski teenivad kogujatele kasumit
Tõele ei vasta ka laialt levinud müüt, et kõik kes II sambasse pensioni koguvad on saanud mööda pükse. Äripäeva arvutused näitavad, et aastatel 2002 kuni 2007 pensionisüsteemiga liitunute seas on kõige tasuvam fond olnud LHV (konservatiivne) Pensionifond S. Võttes aluseks, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses liitumisvoorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond S-i raha aegade jooksul investeeritud kokku 3732 eurot ning see fondiportfell on 10. mai 2012 seisuga väärt 5068 eurot ehk tootluseks on olnud kokku 35,8%. See tähendab, et pensionifond on tootnud tema omanikule 1336 eurot lisa, mis on võrreldav kosutava puhkusepaketiga Indiasse või väga korraliku ja kaasaegse 3D televiisoriga. Seega ei saa väita, et kõik inimesed on oma pensioniinvesteeringutega raha kaotanud. Mõistagi ei saa väita, et selline tootlus ka tulevikus võiks sellises mahus jätkuda, kuid 10 aastat on siiski juba küllalt soliidne aeg näitamaks, et fondihaldajad teevad oma tööd väga erinevalt ning ka tulemused on sellest tulenevalt suurte erinevustega.
Mis on moraal? Tundke huvi oma rahaasjade vastu. Korrast kuus piisab, et saada ülevaade kuidas teie investeeringutel läinud on. Olles kord juba II sambaga liitunud, võiksite te oma huvide eest julgemalt seista ja vajadusel ka sekkuda, kui tulemused teid ei rahulda. Kui teema segane, minge mõne teise haldaja juurde ja las nende konsultandid siis selgitavad, miks üks või teine pension on parem kui teie praegune. Ja kui aru ei saa, minge kolmanda juurde. Numbrid näitavad, et vahetajad on rohkem rahul.
Andres Kask
LHV turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht
Arvamuslugu ilmus 15. oktoobril Delfi Majanduses
Tweet
