Dreamstime
Pärast aastakümnete pikkust ignoreerimist on Venemaa astumas tõsisemaid samme selle suunas, et vähendada oma suurt suitsetajate määra. Venemaa on sigarettide müügi poolest maailmas suuruselt teine riik, mistõttu on hiljuti võetud kursil oma mõju suurtele tubakatootjatele.
1. novembril peaks Venemaa parlamenti jõudma valitsuse heakskiidu saanud eelnõu, millega soovitakse koheselt seaduse jõustumisel keelustada igasugune sigarettide reklaamimine ja müük kioskites. Samuti tuleb sigaretipakkidele lisada hoiatused suitsetamise mõjude kohta tervisele. Lisaks ütleb seadus, et 2015. aastaks on sigaretid kadunud ka väiksemate jaemüüjate lettidelt ning keelatud on ka suitsetamine avalikes kohtades.
Tegu on karmi otsusega maailma nelja suurima tubakatootja jaoks, kes kontrollivad ligikaudu 90% Venemaa turust. Olles aastate jooksul pidanud alla vanduma Lääne võimudele, on Venemaa antud tootjate jaoks jäänud üheks väheseks regulatsioonide poolt puutumata regiooniks ning tänu Vene turu suurusele, on see olnud sellistele globaalsetele tegijatele nagu Philip Morris International ja British American Tobacco oluliseks kasumiallikaks.
Venemaal maksab pakk sigaretti natuke üle dollari, restoranides, baarides ja pubides võib piiranguteta suitsetada ning ligikaudu 40% rahvastikust (60% meestest) on suitsetajad. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) andmetel ulatub vastav näitaja Hiinas 28% ja USAs 27%. Pool Venemaa 44 miljonist suitsetajast tarbib paki või rohkem sigarette päevas ja üleüldiselt suitsetavad venelased 390 miljardit sigaretti aastas, millega jäädakse alla ainult Hiinale. Ühtlasi ületatakse USA näitajat 20%, kuigi viimases on ligi kaks korda rohkem elanikke ja sama arv suitsetajaid. Alates 1998. aastast on sigarettide tarbimise maht kasvanud 51%. Allpool toodud joonisel on kujutatud riikide suitsetatud sigarettide arv per capita ning tubakatootjate turuosad.
Allikas: Wall Street Journal
1990. aastal, mil Nõukogude Liit oli kokkukukkumise äärel, viis sigarettide puudus rahutuste puhkemiseni üle kogu riigi. Kuid tervishoiuametnike sõnul on inimeste tervis sedavõrd halvenenud, et antud probleemi ei saa enam tähelepanuta jätta. Igal aastal sureb suitsetamise tõttu ligikaudu 400 000 venelast, mis läheb riigile tervisekuludena maksma 1,5 triljonit rubla ($48,1 miljardit) ning avaldub ka kaotatud tootlikkuses. Tervishoiuministeeriumi sõnul tapavad suitsetamisega seotud haigused 23% meestest, mis tähendab majanduslikku kahju 6,3% ulatuses SKPst. Uue seaduse abil aga loodetakse päästa 200 000 elu aastas ning vähendada suitsetamist poole võrra.
Tõsisemalt hakkas Venemaa probleemiga tegelema 2008. aastal, kui Vladimir Putin allkirjastas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tubakakontrolli raamlepingu, mis kohustas Venemaad aastaks 2015 vastu võtma rangeid piiranguid. Riigiduuma tervishoiukomitee juht Sergei Kalashnikov on veendunud, et seadus läbib edukalt ka parlamendihääletuse, kuna sellele on toetust avaldanud just Putin ise. President kiitis eelnõu heaks 2010. aastal, lootes antud sammudega suitsetamist 2015. aastaks vähendada 10-15%. Analüütikute sõnul on aga sarnased meetmed esimese aasta jooksul sigarettide tarbimist vähendanud kõigest 3-5% ning pärast esimest aastat olulist langusefekti enam ei järgne.
Kuid halvad uudised tubakatootjatele ei piirdu ainult antud seadusega. British American Tobacco ja Imperial Tobacco aktsiad tegid Londonis läbi viimase kuu aja suurima languse 8. oktoobril, kui ilmnes, et Venemaa terviseametnikud kavatsevad teha ettepaneku tubakamaksude tõstmiseks kaheksa korda. Tervishoiuministeeriumi soovituse kohaselt tahetakse 2015. aasta lõpuks tõsta maksu 1000 sigareti pealt 4000 rublani. Käesoleval aastal on vastav maks 510 rubla. Berenberg Banki analüütiku Erik Bloomquisti hinnangul võib maksu realiseerumisel sigarettide tarbimine väheneda kuni 20%. Samuti kasvavad aktsiisimaksud kuni 2014. aasta lõpuni praeguse valitsuse plaanide kohaselt 40% aastas.
Muidugi ei kavatse suurtootjad ilma võitluseta alla anda ning ka Kalashnikov tunnistab, et tunneb suurt survet tubakatootjate poolt. Japan Tobacco esindaja Anatoli Vereshchagin ütles, et ettevõte ei tee lobitööd, kuid avaldab oma seisukohta antud seadusemuudatuste suhtes. Vereshchagini sõnul ei kahtle keegi, et antud seadusemuudatus läbi läheks, kuid paljud soovivad teha mõningaid muudatusi.
Näiteks on palutud suitsetamise lubamist spetsiaalsetes ruumides kohvikutes ja restoranides ning leebemaid piiranguid reklaamimisele. British American Tobacco Venemaa haru esindaja Alexander Lioutyi ütles, et ettevõte pole otseselt eelnõu ja tervislikema eluviiside propageerimise vastu, kuid meetoid, milledega sinnamaani tahetakse jõuda, võivad tuua kaasa ootamatuid tagajärgi. Näiteks tuuakse välja, et suitsumüügi keelamine väiksemates müügikohtades võib kaasa tuua antud asutuste pankrotistumise ning suitsureklaami keelamine pole teistes riikides soovitud efekti kaasa toonud. Samuti hoitavad tubakatootjad, et kui hinnad võrreldes naabermaadega liialt kõrgele kerkivad, tähendab see suuremat salakaubandust.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
