Dreamstime
Samal ajal, kui Kreeka parlamendis võetakse streikide kiuste vastu järjekordseid kärpekavu, on euroala võlaprobleemide keskmest mõnevõrra eemale jäänud Itaalia jõudmas aina lähemale oma riigieelarve tasakaalu viimiseni.
2011. aasta augustis tutvustas nüüdseks Itaalia ekspeaministri Silvio Berlusconi valitsus kärpemeetmeid riigieelarve tasakaalu viimiseks 2013. aastaks läbi 45 miljardi euro avaliku sektori kulutuste vähendamise ning maksude tõstmise. Täpsemalt plaaniti kulusid kärpida 2012. aastal 20 miljardi euro ning 2013. aastal 25 miljardi euro võrra. Nüüdseks on aga ilmnenud, et 2012. aastal kujuneb eelarvepuudujääk majanduskasvu prognoosi allapoole korrigeerimise tõttu oodatust suuremaks. Kuid vaatamata sellele ei plaanita täiendavaid kärpeid ning 2013. aastal loodetakse saavutada majandustsükliga korrigeeritud eelarve tasakaal nii nagu Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank eelmise aasta suvel, kui riigi võlakirjade tulusused tõusid järsult, nõudsid. Samal ajal aga nominaalne defitsiit väheneb. Valitsus prognoosib nominaalseks eelarvepuudujäägi suuruseks 1.6% SKT-st sellel aastal, 0.5% järgmisel ning 0.1% 2014. aastal.
Hoolimata enamikust arenenud riikidest paremas olukorras olevast riigieelarvest, survestab Itaalia majandust negatiivne turusentiment. Laenamise kallinemine ning globaalse majanduskasvu aeglustumine on viinud euroala suuruselt kolmanda majanduse oodatust suuremasse majanduslangusesse. Itaalia valitsus prognoosib majanduslanguseks sellel aastal 2.4% ja 2013. aastal 0.2%. Võrdluseks, varasemalt prognoositi sellel aastal 1.2 protsendilist majanduslangust ning järgmise aastal 0.5 protsendilist majanduskasvu. Majanduslanguse põhi loodetakse saavutada 2013. aasta esimeses kvartalis ning pärast seda peaks jätkuma tagasihoidlikus tempos kasv, mida toetavad eksport ning investeeringud. Järgnevate aastate prognoosid on vastavalt: 2014. aastal 1.1% ning 2015. aastal 1.3%.
Selle aasta teises kvartalis osutus riigi majanduslangus esialgsest hinnangust suuremaks, ulatudes 2.6 protsendini esialgse 2.5% asemel. Kuigi riigi statistikaamet ISTAT ei anna enam esialgseid SKT prognoose, kardetakse, et neljas majanduslangus alates 2001. aastast süveneb. Selle aasta kolmanda kvartali SKP muutuse esialgset tulemust on oodata 15. novembril.
Allikas: Trading Economics
Itaalia majanduslanguse süvenemine aga suurendaks taas riigi võlakirjade müügilainet, mis omakorda viiks võlakirjade intressi ülespoole ning riiki rahvusvahelise abi palumise poole. Nagu allolevalt jooniselt näha, siis hetkel püsib Itaalia valitsuse 10-aastase võlakirjade intressimäär 5% juures, kus see on püsinud alates sellest ajast, kui Euroopa Keskpanga president Mario Draghi teatas, et keskpank võib euroala päästefondide kõrval osta riikide võlakirju. Lubaduse juurde käis aga klausel, mille kohaselt võetakse see meede kasutusele vaid juhul, kui probleemsed riigid lubavad parandada oma majanduse ja rahanduse olukorda. Enne Draghi sõnavõttu rallisid võlakirjade intressid selle aasta juulis, kuna valitsuse poolt vastu võetud kärpepakett tekitas investorites pettumuse.
Itaalia valitsuse 10a võlakirja tulusus
Allikas: Bloomberg
Selle aasta oktoobris müüs Itaalia rekordkoguses ehk €18 mld eest valitsuse võlakirju ning tegemist on seni suurima ühe oksjoniga kaasatud rahahulgaga Euroopa turul. Seejuures ostsid jaeinvestorid 65% võlakirjadest ning ülejäänud osa institutsionaalsed kliendid. Itaalia eraisikute varad ulatuvad üle 8 triljoni euro, ületades avaliku sektori võlga neli korda. Eraisikutel on hoiuseid riigi pankades 870 miljardi euro eest. Valitsusel on kokku võlakirju €1.7 triljoni eest.
Tulenevalt sisemajanduse kogutoodangu (SKT) prognooside korrigeerimisest ootab valitsus nüüd 2012. aasta majandustsükliga korrigeeritult eelarvedefitsiidi suuruseks 0.9% SKT-st. 2013. aastaks loodetakse eelarve tasakaalu saada. Märkimisväärne on see, et see saavutatakse vaatamata selle, et kärpemeetmed on vähendanud siseturu nõudlust ning majandus on languses, lisaks ei toeta globaalse majanduse nõrkus riigi eksporti. Arvestamata intressimakseid (primary surplus) on Itaalial sellel aastal tõenäoliselt võimalik saavutada 3 protsendini SKT-st ulatuv eelarve ülejääk, mis peaks 2015. aastaks kasvama 5% peale.
Allikas: IMF
Majanduskasvu toetamiseks plaanib valitsus mitmesuguseid struktuurireforme, mis hõlmavad näiteks pensionisüsteemi, tööturu, teadus- ja arendustegevuse, haridus- ja avaliku sektori reformimist. OECD hinnangul peaksid need reformid järgmise kümne aasta jooksul toetama majanduskasvu 4 protsendipunkti võrra. Lisaks peaks järgmisel aastal Itaalia valituse võla suhe SKT-sse hakkama vähenema, kuigi erakorraliste euroala päästefondi maksete arvesse võtmisel võib näitaja suureneda. Kui riigi majandus hakkab taas kasvama, siis võimaldab avaliku sektori võla vähendamise plaan langetada avaliku sektori võla suhet SKT-sse 20 protsendipunkti võrra viie aasta jooksul. Selle aasta teise kvartali andmetel ulatus näitaja 126.1 protsendini SKT-st, mis andis riigile euroala riikide seas Kreeka (150.3%) järel teise koha.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
