Shutterstock
Hispaania pangad teatasid esmaspäeval, et kavatsevad lõpetada majade ja korterite sundvõõrandamise kaheks aastaks majapidamiste puhul, mis on äärmuslikes rahalistes raskustes, võimaldades niimoodi suurtes võlgades olevatel isikutel oma kodudes edasi elada. Poliitikud lubasid omalt poolt asuda muutma finantsasutustele soodsaid seadusi, millest mõned pärinevad eelmise sajandi algusest.
Antud muudatuste põhjenduseks toodi „inimlikud tingimused“, mis tuleneb viimasel ajal sagenenud enesetappudest just nimelt seoses kodu sundvõõrandamisega. Viimatine juhtum pärineb reedest, kui kohalikud kohtuametnikud ilmusid 53-aastase Amaya Egaña ukse taha, et ta oma kodust välja tõsta. Kuna uksekellale ja koputamisele vastust ei järgnenud, muukisid kaasas olnud lukksepad ukse lahti ning seejärel hüppas naine kuuenda korruse rõdult alla. Arstidel tema elu päästa ei õnnestunud. Kõigest kaks nädalat varem, mõni tund enne sundvõõrandajate kohalejõudmist leiti oma korterist pooduna 53-aastane mees, kes alates 2009. aastast ei tulnud toime intressimaksetega €240 000 suuruselt kodulaenult. Laupäeval proovis enesetappu enne ametnike saabumist samuti üks mees, kes hüppas Valencia korteri aknast alla, kuid parameedikutel õnnestus mehe elu päästa.
Hispaania Pankade Liidu (EBA) otsusele järgnes ka Hispaania Hoiupankade Konföderatsioon (CECA), kelle esindajad väitsid, et kodude sundvõõrandamine lükatakse majanduslikult haavatavate majapidamiste puhul edasi, kuni uued seadused vastu võetakse. Samas ei täpsustanud kumbki organisatsioon, kust jookseb piir rahalistes raskustes majapidamiste puhul, mistõttu on raske ka aimata, paljud kümnetest tuhandetest potentsiaalsetest väljatõstmise kandidaatidest antud otsusest kasu saavad. Hispaania kodulaenude omanikud polnud aga otsusega rahul, öeldes, et valitsus peaks seadusega keelama kõik sundvõõrandamised.
Nagu allolevalt jooniselt näha, on sundvõõrandamiste arv alates 2007. aastast ligikaudu neljakordistunud. 2012. aasta esimesel poolel jäi kodust ilma 45 500 omanikku, kui mullu samal ajal oli vastav näitaja 42 250. Enamik väljatõstmisi leiab aset Vahemere-äärsetes regioonides nagu näiteks Andaluusias, Kataloonias ja Valencias, kus töötuse määr ning majade hinna langus on olnud ka suurem kui teistes regioonides. Samuti hakkab eraldi silma pealinn Madrid. Juuni lõpu seisuga oli Hispaania Keskpanga andmetel €603,74 miljardist hüpoteeklaenudest €19,12 maksejõuetud. Ühtlasi on buumi ajal keskmiselt 12-18 kuu pikkune sundvõõrandamise protsess veninud 24-30 kuu pikkuseks.
Allikas: Consejo General del Poder Judicial
Hispaania seadused on tõepoolest vägagi pankade sõbralikud. Pärast sundvõõrandamist ei kao koduomanikul kohustus laenu edasi teenindada. Kui USAs lõppeksid kodu kaotamisega omaniku piinad, siis hispaanlaste jaoks on see alles algus. Näiteks 59-aastane Manolo Marban, kes jäi oma eluasemest ilma, on pangale endiselt võlgu $140 000 ning suure tõenäosusega töötab ta laenu tagasimaksmiseks ülejäänud elu, olles samal ajal omandita. Hispaania seaduste järgi võib pank sisse nõuda olemasoleva laenu ja sundvõõrandatud kinnisvara müügihinna vahe, kui viimane peaks väiksemaks osutuma. Peale selle lisanduvad endiste majaomanike kohustuste hulka ka trahvid maksete hilinemise eest ning kümnete tuhandete dollariteni küündivad kohtukulud.
Sarnaselt USA õppelaenudele pole lahenduseks ka eraisiku pankrot, mis tähendab, et põhimõtteliselt on laenukohustusest pea võimatu vabaneda. Suvel avaldas opositsioon võimuerakondadele survet sundvõõrandamisseaduse muutmiseks nii, et koduomanikelt kaoks väljatõstmisel laenukohustus panga ees. Samuti sooviti anda koduomanikele teatud tingimustel õigus maksepuhkusele ning võimalus laenu osaliselt maha kirjutada. Valitsus aga keeldus muudatusi tegemast. Juba 2010. aastal õigustas valitsus käesolevat süsteemi Hispaania pankade parema stabiilsusega võrreldes USA finantsasutustega.
Käesoleva aasta esimesel poolel seadis valitsus pankadele juhised sundvõõrandamiste kohta, mille järgimine on aga vabatahtlik. Antud juhiste mõte on pakkuda leevendust majapidamistele, kelle kõik liikmed on töötud ja otsivad aktiivselt tööd ning kelle kodulaenu maksed moodustavad üle 60% majapidamise sissetulekutest. Samas möönis ka grupp Hispaania kohtunikke, et antud tingimused on liialt karmid, et peatada väljatõstmiste lainet. Ka analüütikud on seda meelt, et majapidamiste arv, kes sellistele tingimustele vastab, on äärmiselt väike.
Ilmselt on aga valitsus viimase aja arengute valguses muudatuste peale vähemalt mõtlema. 8. juunil teatati spetsiaalse komitee loomisest, mis peaks välja selgitama kas praegune seadusandlus võib lubab ahistavat käitumist. Komiteel on aega raporti esitlemiseks detsembrini. Novembri esimestel päevadel kinnitas ka asepeaminister Santamaria, et seadust tahetakse muuta nii kiiresti kui võimalik. Omaette küsimus on, mis oleks selle mõju Hispaania pankadele, kui koduomanikud vabastatakse laenukohustusest pärast sundvõõrandamist. Analüütikute sõnul saaksid pihta pankade bilansid, mistõttu peavad pangad tõstma hüpoteeklaenude intressi ning kindlustama ennast maksejõuetuste vastu.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
