Dreamstime
Esmaspäeval langetas Moody’s reitinguagentuur Prantsusmaa riigivõla hinnangu Aaa pealt Aa1 peale, jättes väljavaate negatiivse peale. Moody’sel oli negatiivne väljavaade riigi reitingu suhtes juba veebruarist alates, mistõttu võis antud sammuga juba mõningal määral arvestada. Agentuur tõi reitingu alandamise põhjenduseks suure avatuse Euroopa perifeeriariikidele, kuid lisaks välistele teguritele juhiti tähelepanu ka sisemajanduse nõrkustele.
Seoses reitingualandusega mõlgub ilmselt paljude mõttes küsimus, kas Prantsusmaa on järgmine võlakriisi ohver. Riik on oluliselt kaotanud mõjuvõimu Euroopa kriisiga tegelemisel Saksamaale ja samamoodi on viimase poole nihkunud ka ettevõtete konkurentsivõime, mistõttu on suurenenud ka jooksevkonto defitsiit. Selle põhjuseks tuuakse suuremaid reforme Saksamaal, mida Prantsusmaal kuidagi läbi suruda ei õnnestu. Devalveerimisvõimaluse puudumisel on mindud kulutuste kärpimise teed. Riigi osa sisemajanduse kogutoodangu kujunemisel on äärmiselt kõrge, ca 57% ning kuna aastast 1981 pole ette näidata ühtegi tasakaalus või ülejäägiga eelarvet, siis on riigivõlg kerkinud 22% SKPst 90% SKPst.
Moody’se samm järgneb Standard & Poor’si juba jaanuaris tehtud otsusele jätta riik ilma kõrgeimast reitingust. Ilmselt ootas Moody’s ligikaudu kuus kuud ametis olnud president François Hollande valimislubaduste täitmist. Oli ju Hollande see, kes valmimiste ajal rõhutas, et lisaks oponendi, Nicolas Sarkozy poolt väljakäidud kasinusmeetmetele, tuleb keskenduda ka kasvule. Kuigi Hollande suutis Euroopa partneritega ka plaanitavate reformide osas kokkuleppe saavutada, on riigi majanduslik seisukord märkimisväärselt halvenenud. Seetõttu on valitsus pidanud karmi reaalsusega leppima ning hoolimata pensioniea tõstmisest hoidumisele ja miinimumpalga suurendamisele ning tööandjate tööjõumaksude alandamisele tõstma käibemaksu ning maksu rikastele.
Seega tunnistab suurematest reitinguagentuuridest ainsana veel Fitch Prantsusmaa võla AAA reitingu vääriliseks, kuid tuleb silmas pidada, et ka antud asutusel on alates 16. detsembrist reiting negatiivse väljavaatega, mis tähendab võimalust alandamiseks. Oma tegevuse põhjenduses toob Moody’s välja riigi suure avatuse raskustes Lõuna-Euroopa riikidele läbi pangandussektori. Ühtlasi märgitakse, et perifeeria halvenev olukord muudab hapramaks ka riigi enda finantsid läbi ESM kaudu jagatava abi ning potentsiaalse pankade abistamise vajaduse. Eriti juhib Moody’s tähelepanu Itaalia võlale. Allpool on toodud ka graafik Prantsusmaa avatusele Itaalia võlakirjadele eelmise aasta lõpu seisuga. Olgu öeldud, et Prantsusmaa pangad viimasel ajal tublisti Itaalia võlale avatust vähendanud, sest eelmise aasta lõpu seisuga oli näitajaks $330 miljardit.
Allikas: Bank for International Settlements
Kuid päris tuuakse välja ka probleeme, mille puhul Prantsusmaa ei saa näpuga näidata teiste tegevuse(tuse) peale. Näiteks viidatakse jäikusele riigi tööjõu ja teenuste turul ning ettevõtete konkurentsivõime kahanemisele. Kuigi koondamisest etteteatamise periood ning hüvitiste suurused pole võrreldes teiste Euroopa riikidega oluliselt kõrgemad, leidub siiski seaduslikke tingimusi, mis muudavad töötajate vallandamise keerukaks. Näiteks juunis teatas tööjõuminister Michel Sapin, et vallandamised tuleks teha ettevõtetele nii kalliks, et see poleks enam seda väärt. Tema sõnul ei saa valitsus lihtsalt pealt vaadata protsessi, kus mõned ettevõtted koondavad töölisi ainult seetõttu, et muuta enda tegevus kasumlikumaks ja suurendada dividendimakseid omanikele.
Käesoleva aasta teises kvartalis tõusis Prantsusmaa töötuse määr viimase 13-aasta kõrgeimale tasemele ehk 10,2% peale ning valitsuse hinnangul võib tõusev trend kesta veel aasta jagu. Septembris leppisid ametiühingud ja ettevõtete esindajad kokku, et hakkavad alates 4. oktoobrist kohtuma kord nädalas, et detsembri lõpus välja tulla paindlikuma tööjõuseadusega. Siiski seisab Hollande valitsusel ees suur töö, sest tema eelkäijate pingutused antud valdkonda muuta on viinud tänavaprotestideni ning lõpuks valitsuse taandumiseni.
Kuigi paljude turuosaliste jaoks pole tegu millegi uue ja jahmatavaga, mistõttu tundus paljudele kummaline, et just nüüd otsustati reitingut kärpida, siis Moody’se kriitika finantseesmärkide saavutamise osas leidis pigem poolehoidu. Reitinguagentuur nimetab valitsuse 2013. aasta 0,8% suurust ja 2014. aasta 2% suurust SKP kasvuprognoosi liialt optimistlikuks. Põhjusena tuuakse välja tõusev tööpuudus ja maksutõusud, mis tarbimist vähendavad. Siiski tunnistab Moody’s, et Prantsusmaa majandus on piisavalt mitmekesine, et õigustada riigi võlakirjade väga kõrget reitingut ning tunnustab valitsust reformide suunas liikumise tõttu. Samas pole Moody’se sõnul praegu ette võetud sammud, nagu näiteks €20 miljardi suurune tööjõukulude alandamine, kaugeltki piisav.
Suuremate reformide puudumise tõttu on pihta saanud ka Prantsusmaa ärikliima. Tulenevalt kõrgetest maksudest ja eespool mainitud karmidest tööjõuseadustest, on uued firmad üsna haruldased. Prantsusmaal on vähem väikeettevõtteid kui Saksamaal, Itaalias või Suurbritannias. Ühtlasi pole alates 1987. aastast CAC-40 aktsiaindeksisse lisandunud ühtegi uut ettevõtet.
Muidugi leidub Prantsusmaa puhul ka positiivseid külgesid. Tegu on maailma suuruselt viienda majandusega ja suuruselt kuuenda eksportijaga. Käesoleva aasta esimesel poolel oli Prantsusmaa otseste välisinvesteeringute arvestuses neljandal kohal. Samuti asub Prantsusmaal rohkem Fortune 500 ettevõtteid kui Suurbritannias. Euroopa suuruselt teise majandusega riigist leiab maailmatasemel haridusasutusi, riigi tervishoiusüsteem on eeskujuks paljudele teistele ning erinevalt teistest Euroopa riikidest, on Prantsusmaa demograafiline väljavaade üsna soodne. Alljärgnevalt on toodud ka joonised põhiliste majandusnäitajate kohta võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Allikas: The Economist
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
