10 põhjust LHV Pärsia Lahe Fondi investeerimiseks

Shutterstock

LHV Pärsia Lahe Fond on mõeldud keskmisest riskialtimale investorile, kes on valmis pikaajaliselt investeerima ühelt poolt geopoliitiliselt keerulisse regiooni, kuid teisalt piirkonda, kus asuvad maailma suurimad nafta- ja gaasivarud. LHV Pärsia Lahe Fond (www.lhv.ee/lahefond ja www.persiangulffund.com) investeerib fondi varad Lähis-Ida koostöö nõukogu ehk GCC liikmesriikide – Araabia Ühendemiraadid, Katar, Omaan, Saudi Araabia, Kuveit ja Bahrein – aktsiaturgudel kaubeldavatesse ettevõtetesse. Just nendes riikides arvatakse olevat vähemalt 45% maailma naftast ja 20% maagaasist, mida kasutatakse oma majandustesse investeerimiseks, majanduste mitmekesistamiseks ja vajadusel majanduskasvu kiirendamiseks ning elanike elukvaliteedi tõstmiseks. Ainuüksi nafta müügist teenisid GCC riigid 2009. aastal $400 miljardit, 2010. aastal $465 miljardit, 2011. aastal $540 miljardit ja kohe lõppeva 2012. aasta numbriks prognoositakse ca $570 miljardit tulu.

Võimalikeks mustadeks päevadeks on sealsed riigid loonud ka ühed maailma suurimad globaalselt investeerivad riiklikud investeerimisfondid, mille mahud panevad kadestama ka maailma rikkamaid riike. Näiteks Araabia Ühendemiraatide Abu Dhabi Investment Authority fondi maht on ca $630 miljardit, Saudi Araabia Monetary Agency Foreign Holdingsi maht $530 miljardit, Kuveidi Investment Authority maht $300 miljardit, Katari Investment Authority fondi maht $115 miljardit, Dubai Investment Corporationi maht $70 miljardit, Abu Dhabi International Petroleum Investment Company maht $65 miljardit, Abu Dhabi Mubadala Development Company maht $50 miljardit, Bahreini Mumtalak Holdingu maht $9 miljardit ja Omaani State General Reserve Fundi maht $8 miljardit. GCC riikide agregeeritud riiklike investeerimisfondide maht on kokku ca $1,8 triljonit.

• GCC riikides on 3. kvartali lõpu seisuga kas juba käimas või oma järge ootamas heaks kiidetud investeerimisprojekte kogumahus $2,5 triljonit. Kuna GCC riikide SKP kokku on ca $1,1 triljonit, siis saab öelda, et heaks kiidetud investeerimisprojektid ületavad riikide SKP'sid juba enam kui kahekordselt. Avaliku sektori kulutuste eestvedamisel on GCC-riikide majanduskasvu näitajad kõrged. Näiteks Barclay Capital prognoosib GCC-riikide majanduskasvuks 2012. aastal +5,5% ja 2013. aastal +3,9% - väljaspool energiasektorit peaks kasv olema veelgi suurem, vastavalt +6,2% ja +5,4%.
  
  
• GCC-riikides elab üle 40 miljoni inimese, kuid paljud ettevõtted müüvad oma tooteid ja teenuseid lisaks GCC-riikidele ka teistes Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) riikides, kus elab kokku üle 400 miljoni inimese. Samas ei tohiks ära unustada, et maailmas elab tegelikult üle 1,6 miljardi moslemi (http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Muslim_population). Sisuliselt tähendab see seda, et iga neljas inimene on islamiusku. Kuid vastupidiselt Euroopale ja iibekasvu piiravale Hiinale kasvab nende riikide elanikkond endiselt jõudsalt. GCC energiarikastes riikides kogutud kapitali on sealsed ettevõtted üha julgemalt ära kasutamas ka teistesse moslemiriikidesse sisenemiseks. Seetõttu on paljud GCC- ettevõtted tegutsemas ka näiteks sellistes kiiresti kasvavates riikides nagu Indoneesia, Pakistan, Nigeeria, Egiptus, Iraak, Türgi, Maroko, Malaisia jne. Sarnane maailmavaade, religioon, arusaam ärikultuurist ja kohati ka keel võimaldab GCC ettevõtetel teistes moslemiriikides paremini hakkama saada, kui näiteks Euroopa, USA või Aasia konkureerivatel suurettevõtetel.

• Riiklike investeeringute toel on majanduskasv GCC-riikides tugev, tulevikku vaadatakse optimistlikes toonides ning tarbijate kindlustunne on kõrge.
  
  Kui näiteks 2008. aastal tehti Dubais sarnaselt Eestile läbi tugev kinnisvarahindade langus, siis nüüd on nõudlus turul tagasi ning Dubai kinnisvarahinnad on jõudnud viimase 2,5 aasta tippudele. Ainuüksi sel aastal on Dubai kvaliteetkinnisvara hinnad tõusnud ligi 20% ning Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabia tarbijausalduse näitajad on nüüd kerkinud maailma juhtivate riikide hulka. Dubai majandusarengu osakond avaldab kord kvartalis tarbijausaldusindeksi, mille keskmine väärtus on 100 punkti. Selle aasta teise kvartali lõpus oli see näitaja aga 122 punkti ning 3. kvartali lõpus 129 punkti. Küsitluse järgi tundsid 77% tarbijatest end positiivselt meelestatuna oma praegust finantsolukorda hinnates ning 86% tarbijatest hindas, et järgmise 12 kuu peale ette vaadates muutub nende olukord praegusega võrreldes veelgi paremaks.
  
  Qatar National Bank, kes teeb lõviosa oma ärist Katari avaliku sektoriga (nii sissevõetavate deposiitide kui väljastavate laenude osas), prognoosib Katari avaliku sektori suurte investeerimisprogrammide toel 2012. aastaks laenumahtude 26%list kasvamist ning 2013. aastal täiendavalt ca 15%list kasvamist. Võrdluseks - USA pankade laenukasv peaks 2012. aastal jääma 5% juurde ning eurotsoonis tervikuna peaks väljasolevate laenude maht jääma samale tasemele, Lõuna-Euroopa riikides on laenumahud koomale tõmbumas.

• Iraak arvab, et neil on vaja riigi ülesehitamiseks teha järgmise 10 aasta jooksul investeeringuid $600 miljardi kuni $1 triljoni eest. Selle areneva turu muudab võrreldes teiste arenevate turgudega naabruses olevate GCC-riikide ettevõtete jaoks huvitavaks just tõik, et Iraagi kasvavad nafta ekspordimahud tähendavad, et tegu on maksevõimelise kliendiga ja lähiaastatel väga kiiresti areneva riigiga.
  
  
• Araabia Ühendemiraatide ja maailma ühe suurima areneva turu – India – vahelised suhted on muutumas üha soojemaks. 2011. aastal olid vastastikuselt India suurimaks ekspordituruks AÜE ja AÜE suurimaks ekspordituruks India. 2011. aasta lõppedes nimetati AÜE kogunisti India suurimaks kaubanduspartneriks, kuid hiljem numbreid veidi korrigeeriti, nii et suurimaks India kaubanduspartneriks tõusis napilt Hiina, kelle järel oli teisel kohal AÜE.

• Kui täna on maailma parimate riigibrändide nimekirja eesotsas traditsiooniliselt Šveits, Kanada, Jaapan, Rootsi, Uus-Meremaa jt, siis kaugemale tulevikku vaadates võib pilt olla hoopis teistsugune. FutureBrand pani oktoobris kokku nimekirja (link - http://www.fastcoexist.com/1680768/the-15-leading-country-brands-of-the-future) võimalikest maailma tuleviku parimatest riigibrändidest. Hinnati kuute erinevat kategooriat – valitsemistava (tuge ja läbipaistev seadusandlik raamistik); investeeringuid; inimkapitali (kvaliteet, tootlikkus, tervis, õnnelikkus); kasvu; jätkusuutlikkust (pikaajaline tulude ja kulude vastavus, ressurssidest sõltuvust, rahvusvahelistest normidest kinnipidamist); mõjuvõimu (majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist). Esikoha võttis Araabia Ühendemiraadid, Katar oli neljas ning Eesti väga kõrgel viiendal kohal.
  
  1. Araabia Ühendemiraadid
  2. Tšiili
  3. Malaisia
  4. Katar
  5. Eesti
  6. Hiina
  7. Island
  8. Mehhiko
  9. Brasiilia
  10. Türgi
  
  
• Kui sisuliselt terve aasta on raha GCC turgudelt välja liikunud (eelkõige geopoliitiliste pingete kartuses seoses Iraani ja Iisraeliga), siis novembri alguses hakkas raha GCC turgudele tagasi liikuma. Novembri esimese nädalaga liikus GCC-riikidesse investeerivatesse fondidesse rohkem raha kui ühelgi teisel nädalal viimase aasta jooksul.
  
  Panen siia ka ühe graafiku GCC-suunaliste viimase aasta nädalaste rahavoogude illustreerimiseks, mis on EFG poolt kokku pandud 8. novembril:

• Kogu LHV Pärsia Lahe fondiportfell kaupleb pikaajaliselt väga soodsatel hinnatasemetel ja seda hoolimata sellest, et alates aasta algusest on fond euros mõõdetuna tõusnud ca 10% ning viimase kolme aastaga ca 25%. Finantsmaailmas enam kasutatud suhtarvude näitajad kogu fondi investeeringute lõikes on 2011. aasta ajaloolisi näitajaid kasutades 27.11.12 seisuga järgmised:
  
  Investeeringute harmooniline kaalutud keskmine P/E on 9.77.
  Investeeringute harmooniline kaalutud keskmine P/B on 1.20.
  Investeeringute aritmeetiline kaalutud keskmine ROE on 17.01%.
  Investeeringute aritmeetiline kaalutud keskmine dividendimäär on 4.54%.
  
  Kui siinkohal kasutada prognoositavaid kohe lõppeva 2012. aasta näitajaid, tuleksid need näitajad veelgi soodsamad.

• Fondijuhina näen fondi investeerimisportfelli pikaajalist atraktiivsust ja olen oktoobrikuust alates suurendanud oma isiklikke investeeringuid fondis 35% võrra. Lähikuudel plaanin oma investeeringut veelgi kasvatada.
  
  
• Ja lõpetuseks - miks kasutada energiarikaste Lähis-Ida koostöönõukogu riikidesse investeerimiseks LHV Pärsia Lahe Fondi? Alloleval graafikul on ära toodud LHV Pärsia Lahe Fondi ja mitteametliku võrdlusindeksi (MSCI GCC riigid, v.a. Saudi Araabia, netos) netotulemuste hinnaliikumised viimasel kahel aastal. LHV Pärsia Lahe Fond (joonisel valge joon) on 27.11.12 seisuga viimase kahe aasta jooksul võrdlusindeksit (joonisel oranž) edestanud 15,8% võrra:
  
  

Samuti tahaks veel meelde tuletada, et alates septembri keskpaigast on sisenemistasud LHV Pärsia Lahe Fondi, LHV Maailma Aktsiad Fondi ja LHV Täiendavasse Pensionifondi ära kaotatud ehk langetatud 0% peale (link vastavale uudisele - https://fp.lhv.ee/news/4642755).

Lingid LHV Pärsia Lahe Fondi lehtedele: www.lhv.ee/lahefond ja www.persiangulffund.com

 

Joel Kukemelk
LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht

* Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena. Tutvu fondi prospekti ja lihtsustatud prospektiga ning küsi lisainfot www.lhv.ee/lahefond.

Tweet