Dreamstime
Pärast finantskriisi toimumist on ameeriklased muutunud üha ettevaatlikumaks laenude võtmisel ning pigem soovitakse vabaneda olemasolevatest võlgadest. Sarnane trend jätkus ka möödunud suvel ning on tegelikult ka paljude majandusteadlaste arvates soovitav areng, kuigi sellel on negatiivne mõju tarbimisele ning majanduskasvule.
Möödunud esmaspäeval avaldas USA Keskpanga New Yorki haru majapidamiste kolmanda kvartali krediidiraporti. Selgub, et USA elanikud on vähendanud maja-, auto, õppe-, krediitkaardi- ja muid tarbimislaene perioodil juuli-september $74 miljardi võrra, jätkates niimoodi ligikaudu neli aastat kestnud langustrendi. See tähendab, et septembri lõpu seisuga on kodumajapidamiste koguvõlg $11,31 triljonit ehk $1.37 triljonit vähem kui 2008. aasta kolmandas kvartalis saavutatud tipus.
Kui vaadata numbritesse sisse, siis langust veab eelkõige hüpoteeklaenude, kodumajapidamiste võla suurima komponendi, vähendamine. See tulenes mõningal määral ka sundvõõrandamistest. Antud võlaliik kõigi majapidamiste peale kokku ulatub ca $8 triljonini. Samas näitasid aga kasvu muud võlaliigid, mida loetakse tarbimislaenude alla, mis näitasid kolmandas kvartalis 2,3% suurust tõusu, jõudes $2,7 triljonini. Näiteks autolaenude maht kasvas kvartaliga $18 miljardi võrra ning krediitkaardivõlg $2 miljardi jagu. Suure hüppe tegi aga läbi õppelaenude hulk, mis kasvas kogunisti $42 miljardi võrra, olles pikaajaliselt näidanud põhimõtteliselt sirgjoonelist kasvutrendi. Alljärgnevalt on toodud ka joonis erinevate tarbimislaenude liikide lõikes.
Allikas: New York Fed
Kui me vaatame USA majapidamiste laenuportfelli kvaliteeti, mõõdetuna maksegraafikujärgse tasumisena, siis 8,9% laenudest, $1 triljon oli maksetega hilinenud. Antud laenudest $740 on maksetegraafikust oluliselt ehk üle kolme kuu maas. Vaadates maksegraafikust mahajäämise trende, siis hüpoteeklaenude puhul erilist muutust kolmandas kvartalis ei toimunud, kui graafikus olevatest laenudest 1,9% jäid maksegraafikust maha. Kuid 30-60 päeva graafikust maas olnud hüpoteeklaenude üleminek enam kui 90 päeva ehk tõsistes makseraskustes laenudeks, kasvas võrreldes Q2 2012 2,8 protsendipunkti ehk 26,3%-ni. Teistpidi trend ehk 30-60 päeva makseraskustes olevate laenude jõudmine tagasi graafikusse vähenes 26,4%-ni. Ligikaudu 350 000 tarbija puhul oli nende krediidiraporti kohta lisatud pankrotimärgis ehk 16,3% vähem kui aasta tagasi. Tegu on ühtlasi seitsmenda järjestikuse kvartaliga kui see näitaja on langenud aastases võrdluses.
Eriti ärevaks teeb investoreid aga just õppelaenude puhul valitsev olukord. Nimelt suurenes tõsistes makseraskustes olevate õppelaenude osakaal kolmandas kvartalis 11%-ni, mis on märkimisväärne tõus eelmise kvartali 8,9% pealt. Ühtlasi teeb see antud laenudest kõige probleemsema laenuliigi. Kui varasemalt oli antud tiitel krediitkaardilaenude käes, siis kolmanda kvartali 10,5% tõsistes makseraskuste olevate laenude osakaaluga antud laenuliik õppelaenudele vastu ei saa. Järgnevalt on toodud tõsistes makseraksustes (graafikust enam kui 90 päeva maas) laenude osakaalud.
Allikas: New York Fed
Tõsi, nii suur kasv tulenes osaliselt sellest, et $42 miljardilisest õppelaenude suurenemisest $23 miljardit olid uued laenud ning ülejäänud $19 miljardit lisandus laenudest, mis varasemalt olid loetud maksejõuetuks, kuid nüüd uuendati nende staatust, mistõttu on need tõsistes makseraskustes, kuid mitte täiesti lootusetud. Muidugi ei muuda see fakti, et kõikidest õppelaenudest 11% on makseraskustes. Õigupoolest on New York Fedi analüütikud mures, et makseraskuste statistika alahindab probleemsete õppelaenude tõelist ulatust, kuna osad laenuvõtjad ei pea laenumakseid tegema, sest nad alles käivad koolis, või neile on antud maksepuhkust.
Miks aga antakse siis õppelaene nii kergekäeliselt? USAs finantseerib õppimist suures osas valitsus otse. Näiteks eelmisel aastal tulid 93% antud õppelaenudest valitsuselt. Tegelikult on see suhteliselt hiljutine uuendus, et valitsus maksab otse laenuvõtjatele, sest varasemalt andis laene ikkagi finantsasutused, valitsus lihtsalt garanteeris laenu. 2010. aastal aga eemaldas Obama kulude kokkuhoiu mõttes selle vahelüli. Valitsus aga ei uuri kuigi palju inimeste võime kohta laenu teenindada, ega isegi seda, millist haridust laenu eest kavatsetakse omandada. Selle põhjuseks on Obama retoorika, et kõrgharidus peaks kättesaadavam olema kõigile inimestele, ka vaesematest perekondadest pärit kodanikele. Seetõttu muudaks krediidiskooride hindamine laenud kättesaadavaks ainult jõukamatele inimestele ja see läheks vastuollu valitsuse eesmärgiga. Seetõttu ongi õppelaen väga lihtsalt kättesaadav krediidiallikas.
Lõpetuseks toome välja ka USA majapidamiste laenuteenindusmaksete taseme suhtena majapidamise vabalt kasutatavasse sissetulekusse.
Allikas: Board of Governors of the Federal Reserve System
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
