Shutterstock
Euroopa Liidu ukselävel seisva Türgi majandus on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud ning ajal, mil Euroopa maadleb rahanduskriisiga, saavutas Türgi 2011. fiskaalaastal 8.5% suuruse SKP kasvu, mis on oluliselt suurem eurotsooni riikidest ja jääb alla vaid Hiinale. Goldman Sachsi prognooside kohaselt kasvab Türgi 2050. aastaks Euroopa (v.a Venemaa) suuruselt teiseks majanduseks.
1990ndatel paistis Türgi silma ebastabiilse majanduse, suure kaubandusbilansi defitsiidi, madala majanduskasvu ning ülikõrge inflatsiooniga, kuid 2000. aasta majandurkriisi järgsel perioodil läbiviidud reformid viisid riigi õigele teele. Nüüdseks on 80 miljoni elanikuga riik, kelle keskmiseks vanuseks on 26, paljude investorite tähelepanu köitnud kui ühe kiireima kasvuga majandus arenevate riikide seas ning Türgi XU100 börsiindeks on aasta algusest teinud enam kui 50% suuruse tõusu. Kuid kuidas läheb Türgil võrreldes eurotsooni riikidega?
Kümne aasta keskmine reaalne SKP kasv ulatus 2011. aasta lõpus Türgil 5.4 protsendipunktini, mis on rohkem kui ühelgi eurotsooni riigil. Ainukesena küündib sellele arvule lähedale Slovakkia, kelle kasvunumbriteks oli 4.9%. 10-aasta SKP kasvu volatiilsus oli Türgis eurotsooni riikide keskmisega võrreldes kõrgem, kuid jäi siiski alla Balti riikidele ja Rumeeniale. Türgi tugev SKP kasv sai tuge säästude vähenemisest ning investeeringute kasvamisest. Vastaval perioodil vähenes säästude maht SKPst 17% pealt 13% peale ning investeeringute maht osakaaluna SKPst kasvas 20 protsendini.
Türgi elanike ostujõud on majanduskasvu toel märgatavalt paranenud. Kui 1995. aastal oli Türgis ostujõud inimese kohta vaid 30% Euroopa Liidu keskmisest, siis nüüdseks on see number €13 400 ehk veidi üle poole EL keskmisest, edestades juba Rumeenia ja Bulgaaria näitajaid ning jäädes Poolale alla vaid 15 protsendipunktiga.
Graafik: Reaalne SKP kasv 2002-2011 perioodil ning ostujõud aastal 2011
Allikas: Eurostat
Vähenevatest säästudest ning kasvavatest investeeringutest tulenevalt on Türgil aga tekkinud üsna suur jooksevkonto defitsiit, ulatudes 2011. aastal 10 protsendipunktini SKPst ning 8 protsendipunktini sel aastal, mis on kõigist eurotsooni riikidest kõrgeim (k.a Kreeka). Ka eurotsooni riikidel olid kriisieelsel perioodil sarnased jooksevkonto defitsiidid, kuid nüüdseks on need oluliselt madalamale tulnud. Türgi jätkuvalt kõrge jooksevkonto defitsiit koos väheste otseinvesteeringutega (20% SKPst vs eurotsooni keskmine 60%) muudab Türgi majanduse euroriikidest haavatavamaks ning suurendab sõltuvust välisvõlast.
Türgi majandus sõltub ka suurel määral põllumajandusest, mille osakaal SKPst on äärmiselt kõrge, vastutades umbes 10% suurusest osast kogu SKPst. Võrdluseks võib tuua eurotsooni riikidest suurima põllumajanduse osakaaluga majandused; Bulgaaria ja Rumeenia, kelle vastavad numbrid jäävad alla 5 protsendipunkti. Huvitaval kombel on aga tööstustoodangu osakaal Türgi SKPst üsna lähedal eurotsooni riikide keskmisele ehk 20-le protsendile. Nagu paljudes Euroopa riikideski, on ka Türgis viimase kümnendi jooksul tööstustoodangu osakaal vähenenud kunagise 25% pealt praeguseks 20% peale. Samal perioodil on põllumajanduse toodang vähenenud vaid 1% võrra. Teenindussektoris on transpordi, ehitusteenuste, kommunikatsiooni ning finantsteenuste osakaal hoogsalt kasvanud ning vastutavad kokku nüüdseks ca 35% eest SKPst.
Graafik: Keskmine säästude ja investeeringute osakaal SKPst 2005-2011 perioodil ning otseinvesteeringute maht SKPst 2011. aastal
Allikas: Eurostat
Üks väga positiivne näitaja Türgi puhul on madal valitsuse võlakoormus, mis hetkel ulatub 40 protsendini SKPst ja langeb prognooside kohaselt 2015. aastaks alla 30 protsendi. Võrdluseks oli 2011. aasta eurotsooni riikide keskmine võla ja SKP suhe 82.5%. Eurotsooni keskmisele jääb alla ka riigi fiskaaldefitsiit, mis prognooside kohaselt langeb alla 2% SKP-st, kuid eurotsoonis ulatub keskmiselt 4.4 protsendini.
Türgi majanduse komistuskiviks on endiselt kõrge inflatsioonitase. Eurotsooni inflatsioon on viimase kahe aasta jooksul jäänud 2,5% lähedale, samas Türgi keskpanga inflatsioonisiht selleks aastaks oli 5.3%, kuid tegelik inflatsioon kõigub 8% kandis. Türgi keskpangal pole ka eelnevatel aastatel inflatsioonisihini jõudmine õnnestunud. 2014. aastal toimuvate presidendivalimiste ning 2015. aasta parlamendivalimiste valguses on üsna ebatõenäoline, et keskpank järsult baasintressimäärasid tõstab (Türgi keskpank kasutab rahapoliitika koordineerimiseks intresside koridori, mille ülemiseks laeks on hetkel 9,0% üleöö laenumäär ning alumist piiri tähistab 5,75% ühenädalane repomäär) ja seetõttu püsib ilmselt ka lähitulevikus inflatsioonimäär 6-8% ringis.
Kokkuvõttes võib öelda, et Türgi on läbi reformide ja muudatuste maha käinud pika tee ja on eurotsooni riikidele kannule jõudmas. Juhul kui valitsus suudab ka edaspidi edukalt probleeme ohjes hoides majandust kasvatada, siis pole mingit põhjust, miks Goldman Sachsi ennustus Türgi majanduse kohta 2050. aastaks ei võiks täide minna.
Graafik: Türgi vs eurotsooni riigid
Allikas: Deutsche Bank
Ühendriikides kaubeldav MSCI Türgi indeksil põhinev ETF (sümbol:TUR)
Allikas: Bloomberg
Tweet
