Dreamstime
Valitsuse kahanevad kulutused, tööpuuduse kasvamine, sissetulekute ja tarbimise vähenemine ei kõla just kõige atraktiivsema tegutsemiskeskkonnana ettevõtte jaoks. Kui lisada siia veel ligikaudu kaks ja pool aastat vindunud võlakriis, pole imestada, et ettevõtetel mõõt täis on ja kohvreid pakkima hakatakse.
Enam kui kümme aastat tegid rahvusvahelised ettevõtted perifeeriariikidesse suuri investeeringuid, sest ühisraha kasutuselevõtt andis soodsa pinnase majanduskasvuks. Tänapäeval on aga asjalood vastupidised. Näiteks USAs asuv Kimberly-Clark teatas oktoobris, et lõpetab enamuse Huggies mähkmete ärist Euroopas, tulenevalt madalast sündimusmäärast, langevatest hindadest ja karmist konkurentsist. Lõuna-Euroopas kavatsevad tegevust koomamale tõmmata või sootuks lõpetada veel ka Alcoa ja Prantsusmaa jaemüüja PPR, kusjuures plaane, et antud regiooni tagasi naasta, pole.
Selliste suurfirmade otsus lahkuda on aga ülimalt negatiivse mõjuga Lõuna-Euroopa majandustele, ähvardades antud riikidest välja tõmmata innovatsiooni ning juhtimisalase teadmuse, mida viimastel hädasti vaja oleks, et majandus jalad alla saaks. Saksamaa tsemendipumpade tootja Putzmeister Holding on pärast kümme aastat tehtud investeeringuid pidanud tunnistama majanduskasvu stagnatsiooni Itaalias ja kinnisvaramulli lõhkemist Hispaanias, mis on ettevõtte sundinud nendelt turgudelt taanduma. Putzmeister on viimase kolme aasta jooksul sulgenud tehase Itaalias ning vähendanud tootmisvõimsusi Hispaanias. Ettevõte toob peamiste raskustena välja langeva tarbimise ja valitsuste kärpeprogrammid.
Näiteid ettevõtetest, kes oma tegevust koomamale tõmbavad või sootuks lahkuvad on teisigi. Näiteks Saksamaa ravimitootja Merck koondas hiljuti 20% oma Hispaania tööjõust, osalt seetõttu, et sealne valitsuse vähendas ravimihüvitisi. Suurbritannias baseeruv Compass Group aga kavatseb loobuda oma maanteede-äärsete söögikohtade ärist, sest kõrgemad teekasutumaksud on oluliselt vähendanud suurematel maanteedel liiklejate arvu. Suurima pretsedendi lõi aga oktoobri keskel Coca-Cola Hellenic Bottling ehk Kreeka börsi turuväärtuselt suurim ettevõte, kes teatas, et kolib oma peakorteri Šveitsi ning aktsiate peamise kauplemiskoha Londoni börsile.
Märke otseste välisinvesteeringute vähenemisest võib näha alates käesoleva aasta algusest. Aasta esimesel poolel ületasid väljapoole Itaaliat tehtavad investeeringud sissetulevaid $1,6 miljardi võrra. Alates 2007. aastast on aga otsesed välisinvesteeringud Portugali, Hispaaniasse, Kreekasse ja Itaaliasse langenud 38%, kui investorid on rohkem tähelepanu pööramas arenevatele turgudele. Unctadi andmetel tehti ligikaudu pool otseste välisinvesteeringute mahust arengumaadesse. Allolevalt on ka toodud Kreeka, Itaalia, Portugali ja Hispaania otsesed välisinvesteeringud nendesse riikidesse ja paremal asuvas tabelis otsesed välisinvesteeringud antud riikidest teistesse riikidesse.
Allikas: United Nations Conference on Trade and Development
Ettevõtete pessimismi peegeldavad ka PMI indeksid. Nagu allolevalt jooniselt näha liikusid 2011. aasta teisel poolel enamike eurotsooni riikide PMI indeksid allapoole 50 punkti taset, mis märgib majandusaktiivsuse langust. Itaalia, Hispaania ja Kreeka ehk Lõuna-Euroopa riikide PMI indeksid leiab kõik graafiku alumiselt osalt 45 punkti või Kreeka puhul isegi madalama väärtuse juurest.
Allikas: Markit Economics
Kuigi suurettevõte lahkumisel on kindlasti mõju lühiajaliselt tööpuuduse suurenemise ja maksutulu vähenemise näol, kardetakse hoopis rohkem seda, mis on sellise tegevuse pikaajaline tulemus. Akadeemikud on peamiselt mures teadus- ja investeerimistegevuse kadumise pärast. Brescia ülikooli professor Marco Mutinelli, kes on spetsialiseerunud välisinvesteeringutele ütleb, et kuigi rahvusvahelised ettevõtted annavad kõigest 10% Itaalia töökohtadest, siis teadus- ja arendustegevusse panustatakse ca 30% kuludest. Seda eelkõige seetõttu, et riigi väikestel pereettevõtetel lihtsalt pole raha, et uurimistegevust rahastada.
Näiteks sulges hiljuti oma teaduskeskuse Milanis Prantsusmaa ravimiettevõte Sanofi ning rahapuuduses valitsusel pole vahendeid, et tööta jäänud 500 inimest ümber koolitada. Majandusteadlaste sõnul seisnebki peamine risk selles, et Lõuna-Euroopa seisab silmitsi pikaajalise tööpuudusega, mille sarnast võis näha 1970-ndatel ja 80-ndatel Põhja-Euroopas seoses kivisöe sektori langusega. Turu-uuringute firma Oxford Economics analüütik Marie Diron nõustub samuti, et välisfirmad kipuvad rohkem panustama teadus- ja arendustegevusse ning nende lahkumisel kardetakse, et kodumaised ettevõtted ei suuda tekkinud tühimikku täita.
Nagu allolevalt graafikult näha, ootab Standard & Poor’s majapidamiste reaalse vabalt kasutatava sissetuleku kahanemist kuni 2014. aastani. Just seepärast ei mõlgutagi lahkuvad ettevõtted tagasituleku plaani, vaid võtavad oma otsust kui pöördumatuna.
Allikas: Standard & Poor's
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
