Dreamstime
Sotsiaalvõrgustike jaoks mänge arendav Zynga loodi aastal 2007. Järgmise kahe aasta jooksul kasvas ettevõte suurimaks Facebooki mängude loojaks 10 miljoni igapäevase kasutajaga ning 40 miljoni unikaalse igakuise kasutajaga ja juba 2011. aasta detsembrikuus korraldati avalik aktsiaemissioon, mille käigus tõsteti ettevõtte kapitali $1 miljardi võrra. Zynga turuväärtus edestas selleks ajaks isegi pikaajalist konsoolimängude tootjat Electronic Artsi. Üsna peatselt tekkis aga investoritel kahtlus ettevõtte ülikiire kasvu ja ärimudeli jätkusuutlikkuse suhtes ning aktsiahind on vajunud tollase $14 dollari pealt alla 3 dollari piiri, moodustades nüüdseks turuväärtuseks vaid $2 miljardit. Kas tegu on kiire läbipõlemise ning järjekordse dotcom mulliga, või on ettevõttel veel mõni trump varuks?
Zynga ärimudel hõlmab lisaks reklaamitulule ka mängusiseste esemete ning lisavõimaluste müüki. Virtuaalkauba turg oli 2010. aastal ca $7 miljardi suurune ning prognooside kohaselt kahekordistub 2014. aastaks $15 miljardini. Parks Associates’i poolt USAs läbiviidud uuringu kohaselt kulutab keskmine mängija Facebooki mängudes müüdavale virtuaalkaubale 29 dollarit kuus. Sellise virtuaalkauba müügiga ehk mikromaksetega suutis Zynga vähem kui nelja tegutsemisaastaga kasvatada käibe enam kui $1 miljardini aastas, millest 57% koguneb ettevõtte kolmest populaarseimast mängust – Farmville, FrontierVille ja CityVille. Zynga eeskujul on ka paljud teised mängude arendajad, näiteks tulistamismängude looja Valve, mõistmas tarbijate käitumise muutumist mikromaksete osas ning on hakanud oma ärimudeleid vastavalt kohandama. Electronic Artsi ärijuhi Peter Moorei sõnul on 10 aasta pärast kõigis tasuta mängudes mikromaksete võimalus. Lisaks kõigele eelmainitule tegeletakse ka aktiivselt sponsorlussuhetega filmiloojate ja tuntud brändidega loomaks neile teemakohast virtuaalkaupa. Samuti tehakse koostööd Hasbroga lauamängude osas.
Graafik: Keskmine mängijate arv igapäevaselt ja igakuiselt
Allikas: Statista
Investorite mure ettevõtte liigsest Facebooki sõltuvusest (mille abil genereeritakse 93% tuludest) on mõistetav, kuid tegelikkuses sõltuvad mõlemad üksteisest suurel määral – Facebook võtab iga Zynga tehingu pealt 30% teenustasu ning kokku moodustab see ligi 14% suuruse osa Facebooki kogukäibest. Lisaks suurele teenustasule on 2010. aastal sõlmitud 5-aastane leping Facebookiga olnud Zynga jaoks üsna piirav. Näiteks peavad kõik Facebooki platvormiga seotud mängud jääma eksklusiivselt Facebooki ning uute mängude avaldamine teistes sotsiaalvõrgustikes on keelatud. 2011. aastal välja kuulutatud Projekt Z oli ettevõtte esimene samm astumaks sotsiaalvõrgustikest eemale, et luua klientidele isiklik mänguplatvorm, kuid ka see on üsna tihedalt seotud Facebookiga. Selle aasta novembrikuus vaatasid mõlemad osapooled lepingu üle ning esmakordselt otsustati piiranguid leevendada. Zynga jaoks tähendab see vabadust pakkuda rohkem mänge enda koduleheküljel ilma müügitulu jagamata ning Facebookile õigust luua enda mänge.
Zynga ärimudeli kriitika on olnud karm – paljud analüütikud võrdlevad ettevõtet Atariga, kes 1983. aastal toimunud videomängutööstuse krahhile eelneval perioodil sai tuntuks ülikiirelt väljalastud suure hulga sarnaste ja lihtsate mängudega. Suutmatus mänge keerukamaks, interaktiivsemaks ja eristatavamaks muuta sai aga ettevõttele saatuslikuks ning need negatiivsed punktid on ka Zynga puhul välja toodud. Vähese sisu ja liigse sarnasusega mängud ei suuda teadupärast kliendibaasi enda kütkes pikaajaliselt hoida ja see peab eriti paika mängude kohta sotsiaalvõrgustikes, sest mängud on tasuta ning lihtsasti kättesaadavad kõigile. Lisaks nenditakse mikromaksete sõltuvust väikesest kliendibaasist, kes on osakaalult suurimad kulutajad, ehk valdav enamus mängijatest ei võta tegelikult mikromaksetest üldse osa.
Graafik: Zynga kvartaalne käive ja puhaskasum/kahjum
Allikas: Statista
Ettevõtte finantstulemused tekitavad vastakaid arvamusi. 2012. aasta kolmanda kvartali käive kasvas 3% $317 miljonini ning eelmise aasta sama perioodi $12 miljoni suuruse kasumi asemel teeniti $52 miljonit kahjumit. Üha enam käibest tuleb reklaamitulust ning mikromaksete osakaal kolmandas kvartalis vähenes $2,3 miljoni võrra, reklaamitulu kasvas aga samal perioodil 64% võrra $31,1 miljonini. Igapäevaste kasutajate arv kasvas 10% võrra 60 miljonini ning igakuiste unikaalsete kasutajate number kasvas 17% võrra 152 miljonini. Zynga kuulutas välja ka kulukärbete programmi, mille käigus plaanitakse maksueelseid kulusid vähendada $15 kuni $20 miljoni ulatuses. Programmi raames kaotatakse 150 töökohta ehk ca 5% praegusest tööjõust. Samuti avalikustati $200 miljoni suurune aktsiate tagasiostu programm, millega loodetakse aktsiahinnale vajamineva tõuke ülespoole anda.
Muret tekitab aga ettevõtte kasvu järsk aeglustumine, kui ettevõtte aastapõhine käibekasv kahanes kunagise 140% pealt vaid 3% peale. Lisaks oodatakse probleemide tekkimist kliendibaasi kasvamisega seoses hiljutiste muudatustega Facebooki reeglistikus, mis ei lase enam mängu kutseid valimatult kõigile välja saata. Jätkuva kasvu saavutamiseks on Zynga võtnud tähelepanu alla pärisrahal põhinevad hasartmängu teenused. Hiljuti sõlmiti kokkulepe Suurbritannia firmaga bwin.party, et 2013. aasta esimeses pooles hakata koos pakkuma online pokkerit ning 180 muut kasiinoteenust, samuti taotletakse hasartmängudega tegelemiseks vajaminevat litsentsi USAs Nevada osariigis.
Investorite usalduse tagasivõitmiseks peab Zynga ka edaspidi tugevaid kasvunumbreid näitama. Tasuta saadaolevate mängude konkurents on aga tihe, mistõttu peab ettevõte klientidelt mikromaksete ja reklaamitulu saamiseks kõvasti vaeva nägema. Tulevik tundub tume, kuid ehk on Facebookist vähenev sõltuvus ning suund hasartmängude poole just see päästerõngas, mis Zynga uppumisest säästab.
Graafik: Zynga aktsiahinna 1-aasta graafik
Allikas: Yahoo!Finance
Tweet
