Dreamstime
Tänu uuele kaevandustehnoloogiale on USA maagaasi tootmine ja reservid saavutanud rekordtaseme, mis omakorda hindadele on laastavalt mõjunud. Tootjate meelehärmiks ei ole valitsus lubanud siiamaani maagaasi ka eksportida, kuna kõigepealt uuritakse, milline variant oleks USA majanduse seisukohast parem – kas jätta maagaas riiki või hakata seda transportima välismaale. Nüüd on antud uuring valmis.
3. detsembril jõudis avalikkuse ette NERA Economic Consulting poolt läbiviidud mahukas uuring veeldatud maagaasi eksportimise mõju kohta USA makromajandusele (PDF failina kättesaadav siit). Antud uuring ongi just see, mille valitsus on seadnud kesksele kohale seoses otsusega maagaasi ekspordi lubamise kohta. Obama on maagaasi eksportimisele lähenenud väga ettevaatlikult, kartes, et see toob kaasa maagaasihindade tõusu, mis suurendab majapidamiste kommunaalarveid. Palju on räägitud ka sellest, kuidas odavad maagaasihinnad on muutnud USA ettevõtted konkurentsivõimelisemaks ning hinnatõus kaotaks viimaste eelise.
Lühidalt kokku võttes leidis uuring, et maagaasi eksportimine on USA majandusele kasulikum kui selle tarbimine ainult riigisiseselt. Uuringus analüüsiti 16 stsenaariumit, mis erinesid üksteisest nõudluse, varude suuruse ja ekspordimahtude piirangute poolest. Kuigi järeldusena leiti, et USA maagaasi hind võib tõusta antud stsenaariumite korral järgneva viie aasta jooksul 22 sendi kuni $1,11 võrra, siis hoolimata sellest näitasid kõik olukorrad USA majandusliku kasu suurenemist. Seda nii majapidamiste heaolu kui ka SKP suurenemise näol. Ühtlasi toob maagaasi eksport USAle aastas tulusid $10-$30 miljardi ulatuses. Siiski tõdetakse, et kõik majanduse grupid ei saa olla võitjad. Nende hulka kuuluvad majapidamised, kelle sissetulek sõltub ainult palkadest ja toetustest ning muidugi mõista ettevõtted, mis oma sisendina kasutavad intensiivselt maagaasi.
Seega kujunes raport positiivseks gaasitootjate jaoks, kuid negatiivseks suurtarbijate ja keskkonnakaitsjate seisukohast vaadatuna. Hetkel on ekspordiluba antud ainult ühele eksporditerminalile, mis kuulub Chiniere Energyle Louisianas. Taotlusi aga uute terminalide ehitamiseks on 15 ning ekspertide hinnangul on viimastel suur tõenäosus nüüd ka jaatav vastus saada.
Samas pole kaugeltki kindel, kas kõik projektid ka reaalselt käiku lähevad. LNG eksporditerminalide ehitamine on kallis lõbu, kuna hinnanguliselt tuleb teha investeeringuid terminali kohta $5 miljardi ulatuses. Üks potentsiaalne tulevane eksportöör on Exxon Mobil, kes on moodustanud partnerluse Qatar Petroleumiga, et kohandada Texases asuv LNG imporditerminal ümber ekspordiks. Ettevõtete sõnul ulatub koguinvesteering $10 miljardini. Hoolimata kõrgest maksumusest on tegu atraktiivse projektiga, sest maagaasi hinnad Euroopas ja Aasias on ligikaudu kolm kuni neli korda kallimad. Positiivne on veel see, et suurte terminalide ehitamine looks uusi töökohti ning suurendaks maagaasi kaevandamise mahtusid, mida viimasel ajal madalamate hindade tõttu koomamale on tõmmatud.
Raport sai aga terava kriitika osaliseks Dow Chemicali poolt, kes kasutab antud maavara kütuseks ja tooraineks paljudele toodetavatele kemikaalidele. Ettevõtte juhtide sõnul toob palju suuremat kasu maagaasi kasutamine sisendina tootmis- ja kemikaalide sektoris kui ekspordina. Samuti tähendaks ekspordi lubamine USA energiaintensiivsete tööstusharude konkurentsivõime vähenemist. Dow Chemicali asepresident George Blitz on raportis pettunud, märkides, et uuring ei võta arvesse tööstussektori $80 miljardi suurust kulutuste ja 3-5 miljoni uue töökoha loomise plaani, mis said tehtud just madalatest maagaasihindadest lähtutuna.
Teisalt võivad aga sellised tootmisettevõtted veel mõnda aega nautida madalaid maagaasi hindasid. Esiteks ei tähenda raport veel seda, et kõik plaanitavad terminalid saavad rohelise tule ning samuti kuluks nende ehitusele omajagu aega. Näiteks juba tegevusloa saanud Cheniere’i tehas alustab tegevust alles 2016. aastal ja see suudab eksportida 2,6 miljardit kuupjalga maagaasi päevas. See moodustab kõigest 4% USA praegusest päevasest tarbimisest. Muidugi mõista on plaanitavate terminalide seas ka mitu korda suuremaid ning juhul kui kõik 15 tükki reaalselt teostatakse, ulatub päevane ekspordimaht 26,5 miljardit kuupjalani, mis moodustab kolmandiku hetkel tarbitavast maagaasist. Samas prognoosib EIA, et 15 aasta pärast suudab USA eksportida 6,6% riigi praegusest tarbimisest.
Ekspordiplaanide eest hoitavad ka rohelised, sest kaevandamismahtude suurenemine tooks nende sõnul kaasa olulise ohu keskkonnale. Teatavasti pumbatakse fracking tehnoloogia kasutamise käigus maapõue kemikaale, mis tooks väidetavalt kaasa joogivee saastumise. See kujutab mõningast poliitilist riski ka Obamale, sest rohelised on olnud tema ühed tugevamad toetajad. Valitsus kommenteeris, et kõigepealt töötatakse antud raport põhjalikult läbi ning ekspordiotsuste tegemisel arvestatakse ka avalikkuse arvamusega. Samuti võetakse iga taotlus vaatluse alla eraldiseisvalt.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
