Dreamstime
Kuigi hetkel on käimas viimased ponnistused USA fiskaalkuristiku vältimiseks, tuleb tõdeda, et eelarvedefitsiidist ei pääseta ka kokkuleppe sõlmimise teel. Avaliku sektori koguvõlg kasvab iga päevaga ning õige pea jõutakse eelmisel suvel kehtestatud uue limiidini. Ajal, mil poliitiliste kokkulepeteni on raske jõuda tekib küsimus, kas võlaliimiti hakatakse rakendama mõjutusvahendina, mis taaskord ähvardab limiidi tõstmise jätta viimasele hetkele?
Mäletatavasti tuleneski fiskaalse kuristiku oht eelmisel aastal toimunud vaidlustest võlalimiidi tõstmise osas ning kuna asjaga venitati viimase minutini, päädis kõik Standard & Poor’s reitingualandusega USA võlakirjadele. Uueks võlalimiidiks kehtestati $16 394 000 000 000 (loe 16,4 triljonit). Kolmapäevase seisuga oli USA Rahandusministeeriumi andmetel avaliku sektori võlaks $16 313 537 000 000 ehk limiidist jääb puudu „kõigest“ $81 miljardit. Saamaks natukene aimu, kui kiiresti sinnamaani võidakse jõuda, siis alates käesoleva majandusaasta algusest, mis algas 1. oktoobril, on valitsuse võlg kasvanud $287 miljardit ehk keskmiselt $3,6 miljardit päevas. Päevaseid andmeid Rahandusministeeriumi koduleheküljelt võib leida siit.
Bipartisan Policy Center (BPC) ehk mittetulundusühing, kelle ülesandeks on analüüside ja uurimuste läbiviimine ning poliitiliste lahkarvamuste ületamine, avaldas 27. novembril analüüsi, mille kohaselt oodatakse võlalimiidi täitumist detsembri viimasel nädalal. Nagu järgnevalt jooniselt näha, siis ei sõltu võlalimiidi tõstmise vajalikkus sellest, kas jõutakse fiskaalkuristiku otsuse koha pealt kokkuleppele või mitte, sest USA eelarve on vähemalt 2022. aastani ikkagi defitsiidis. Tumekollane ala tähistab stsenaariumit, kus fiskaalne kuristik saab tegelikkuseks ning helekollane ala juhtumit, kus poliitikud saavutavad eelarvekärbete osas üksmeele.
Allikas: Saxo Capital Markets
Võlalimiidi täitumine aga ei tähendaks veel USA valitsuse maksejõuetust. Juhul, kui see täidetakse, kuulutab Rahandusministeerium välja võlakirjade emiteerimise ajutise katkestamise (Debt Issuance Suspension Period), et vältida limiidi ületamist. Samuti on ministeeriumi käsutuses erakorralised meetmed, mis ajutiselt vähendavad osade valitsusasutuse võlga ja see võimaldab võlakirju avalikkusele edasi emiteerida. Näiteks võidakse kehtestada kord, kus avaliku sektori töötajad peavad osa pensionisäästudest investeerima valitsuse võlakirjadesse. Nagu nimigi viitab, siis sellised meetmed on ajutise iseloomuga ja lõpmatuseni neid ei saa venitada. BPC hinnangul suudab rahandusministeerium sellise tegevusega pärast võlalimiidini jõudmist genereerida täiendavad $197 miljardit.
Kaua antud vahendeid siis jätkuks? BPC andmetel saabuks X Date ehk päev, mil valitsus ei suuda enam oma finantskohustusi täita 2013. aasta veebruaris. Muidugi on tegu väga ligikaudse hinnanguga, mis eeldab teadmisi ka selle kohta, milliseid kokkuleppeid võidaks fiskaalse kuristiku läbirääkimistes saavutada, sest kui jaanuar on keskmisest madalama defitsiidiga kuu, siis veebruaris on eelarvepuudujääk tavaliselt suurim. Põhjuseks maksutagastuste periood, kuid näiteks Bushi maksusoodustuste kärpimisel võib olukord päris palju muutuda. Samas toob BPC välja, et kui vahepeal võlalimiiti ei tõsteta, koostatakse jaanuaris uus raport, kus uuritakse detailsemalt X Date’i võimalikku kuupäeva ja mõju.
BPC toob välja ka võlalimiidi tõstmise viivitamisega seotud kulud. Selleks tuginetakse Governemnt Accountability Office poolt hiljuti koostatud arvutustele seoses 2011. aasta võlalimiidi tõstmisega, kus toodi välja, et ebakindlal perioodil nõudsid investorid täiendavat preemiat ja ainuüksi 2011. aastal tõi see kaasa $1,3 miljardi suuruse täiendava intressikulu USA maksumaksjatele. Arendades seda analüüsi edasi leiab BPC, et kümne aasta perspektiivis tähendab see $18,9 miljardit täiendavat intressikulu. Seega on oluline, et seekord võlalimiidi otsus viimasele minutile ei jääks.
Eelmisel korral suurendati võlalimiiti $2,1 triljoni võrra, mis andis tegutsemisaega 18 kuuks. Selleks, et enne 2013. aasta lõppu ei peaks taaskord võlalimiiti tõstma hakkama, peaks seekordne suurendamine BPC sõnul jääma vahemikku $730 miljardit – $1,25 miljardit. Täpne summa sõltub eelarve tulusid ja kulusid mõjutavatest otsustest seoses fiskaalse kuristikuga. Kui aga soovitakse ühe ja sama võlalimiidiga välja vedada 2014. aasta lõpuni, tuleks praegusele võlalimiidele otsa liita $1,3-$2,2 triljonit. Alljärgnevalt on toodud ka avaliku võla ja võlalimiidi ajalooline areng.
Allikas: White House, Office of Management and Budget
Võlalimiidi tõstmiseks läheb vaja Kongressi heakskiitu ning arvatakse, et vabariiklased hakkavad võlalimiidi kergitamist kasutama poliitilise tööriistana, et saavutada oma tahtmist (eelkõige sotsiaalprogrammide kulutuste vähendamist) eelarvekärbete läbirääkimistes. Detsembri alguses teatas Obama oma kõnes, et kui Kongress seob omavahel võlalimiidi tõstmise ja fiskaalse kuristiku, viies riigi taaskord maksejõuetuse äärele, mis esimest korda ajaloos juhtus alles eelmisel aastal, siis tema sellist mängu kaasa mängida ei kavatse.
Järjest suuremat tähelepanu võlalimiidi ümber toimuvale pööravad ka reitinguagentuurid. Moody’se juhtivanalüütik Steven Hess, ütles, et 1. jaanuaril ei võeta reitingutega midagi ette, sest arvatakse, et ükskõik mis kokkulepe saavutatakse, või isegi, kui selleni ei jõuta, pole see usaldusväärne ehk sisuliselt eeldatakse, et sellest lihtsalt ei peeta kinni. Pigem nähakse põletavama probleemina just võlalimiidi arutelusid. Ka Fitch ütles, et seekord jälgitakse pingsalt USA valitsuse tegevust võlalimiidi õigeaegsel tõstmisel. Fitcg Rating võlakirjade hindamise juhataja David Riley ütles, et üks kord ikka õnnetusi juhtub, kuid sama sündmuse kordumine näitab juba tõsiseid probleeme riigi juhtimises, millele järgneks äärmiselt suure tõenäosusega ka reitingualandus. S&P kommenteeris, et nemad pigem keskenduvad potentsiaalsete kokkulepete mõjule majandusele, sest reitinguagentuuri AA+ hinnang negatiivse väljavaatega juba sisaldab endas poliitikute kemplemist.
Muidugi ei tohiks ümber fiskaalkuristiku ja võlalimiidi käiva tantsu ja tralli taustal unustada probleemi tegelikku olemust. Tsiteerides CNBC teleajakirjaniku Rick Santelli sõnu, siis probleemiks pole mitte võlalimiit, vaid võlg ise.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
