Shutterstock
Samal ajal kui üle maailma on aktsiaindeksid tõusnud mitmete aastate kõrgemate tasemete juurde, on Hiina aktsiaturg vajunud nelja aasta madalamale tasemele, väljendades kohalike investorite ebakindlust börsil noteeritud ettevõtete suhtes. Kuid mis on täpsemalt Hiina aktsiate atraktiivsuse vähenemise põhjuseks?
Hiinas tegutseb iseseisvalt kaks börsi, Shanghai ning Shenzhen. Shanhgai börs loodi esialgselt 1891. aastal, kuid praegusel kujul alustas börs tööd 1990. aasta lõpus. Börs loodi eesmärgiga rekapitaliseerida ning restruktureerida suuri riigiettevõtteid, mida ähvardas pankrot. 2011. aasta andmetel oli Shanghai börs turukapitalisatsiooni järgi (1,7 triljonit eurot) maailmas suuruselt kuues. Kui turukapitalisatsioonilt on tegemist kuuenda suurima börsiga, siis kauplemismahu järgi suuruselt neljandaga (NYSE, NASDAQi ja Tokio järel).
Shanghai börsil noteeritud aktsiate liikumist peegeldav Shanghai Stock Exchange Composite indeks (joonisel sinine joon) tõusis 2012. aastal kohalikus valuutas 3.2% ning 2.6% euros. Samal ajal on aga Hongkongi Hang Seng indeks (roheline) rallinud 22.9% kohalikus valuutas ning 21.1% euros, Jaapani Nikkei 225 indeks (punane) vastavalt 22.9% ning 7.9% ning Lõuna-Korea Kospi indeks (pruun) 9.4% ning 17.2% euros. Joonisel on toodud indeksite tootluste võrdlus alates 2012. aastal kohalikus valuutas. Võrdluseks, MSCI arenevate turgude indeks on samal ajal dollarites tõusnud umbes 15% ja S&P 500 umbes 13% ning eurodes on indeksite tootlused vastavalt umbes 13% ning 10%.
Allikas: finance.yahoo.com
Kuigi Hiina majanduskasv on aeglustunud seitse järjestikust kvartalit, on hiljutised makronäitajad hakanud juba majanduse stabiliseerumisele viitama. Vaatamata sellele langes SSE Composite indeks selle aasta novembri lõpus alla psühholoogiliselt olulist 2 000 punkti taset ehk 1 949.46 punkti peale, mis on madalaim tase alates 2009. aasta jaanuari algusest. Kui nagu allolevalt jooniselt näha, siis tegi indeks pärast seda põrke, tõustes taaskord üle 2 000 punkti (mis teeb tootluseks alates põrkest kuni praeguseni umbes 16%). Tehingute maht on börsil langenud 39,1 miljardi jüaani (4,7 miljardi euro) peale päevas, mis jääb alla selle aasta keskmisele tasemele, milleks on 66,5 mld jüaani (8 miljardit eurot). Alates 2007. aasta oktoobris tehtud tipust on Shanghai indeks kaotanud üle 60% oma väärtusest kohalikus valuutas. Viimase kolme aasta jooksul on Shanghai indeks langenud üle 30% kohalikus valuutas ning umbes 20% euros mõõdetuna. Indeksi viimase kolme aasta graafik:
Allikas: BigCharts
Lisaks sellele, et SSE Composite indeksi tootlus jääb alla teistele aktsiaindeksitele, on ka esmaste avalike aktsiapakkumiste arv Hiinas langenud 2008. aasta tasemele. Viimase viie nädala jooksul ei ole riigi väärtpaberiamet pidanud ühtegi kohtumist võimalike aktsiate esmapakkumise korraldamiseks ning alates kvartali algusest on esitatud vaid kaks IPO avaldust. Võrdluseks, 2011. aastal noteeriti Shanghai börsil 931 ettevõtet ning emissioonidega kaasati börsilt 38 miljardit eurot (320 miljardit jüaani). Probleemiks on veel ka see, et aktsiate avalike esmapakkumiste heakskiit võib bürokraatia tõttu aega võtta kuni kolm aastat ning tihti toimuvad need investorite nõudlust arvestamata. Ka on börsil noteeritud ettevõtetel raske saada luba täiendavateks emissioonideks.
Seda, miks Mandri-Hiina aktsiaturg on oma atraktiivsust kaotanud, on seletatud erinevate teooriatega. Ühe teooria kohaselt on pakub võlakirjaturg ettevõtetele alternatiivset rahastamisvõimalust. Teiste teooriate kohaselt on aktsiate atraktiivsust vähendanud ettevõtete madal kasumlikkus ning kord kümne aasta jooksul toimuva võimuvahetusega seotud ebakindlus. Kuigi võimuvahetusest on nüüdseks juba aega möödunud, pole veel piisavalt infot uue valitsuse edasise poliitika kohta avaldatud ning investorid on endiselt ebakindlad. Informatsiooni puudust tõestab see, et septembris-oktoobris reageeris indeks lühiajaliselt umbes 5 protsendilise ralliga lootusele, et riigi uus valitsus hakkab ellu viima reforme majanduskasvu toetamiseks, kuid see ralli ei olnud jätkusuutlik.
Ent kõige suuremat survet aktsiaturule avaldab ilmselt siiski see, et riigi majanduskasvul puudub kindel katalüsaator. Hiljutised märgid majanduse olukorra stabiliseerumisest ei pruugi veel olla piisavad jaeinvestorites usalduse taastamiseks, kuna alates 2007. aasta tipust allapoole liikunud börsil on paljud investorid oma raha kaotanud. Teisalt peetakse aktsiaturu üheks katalüsaatoriks valitsuse poolt majanduskasvu stimuleerimiseks tehtavaid kulutusi.
Üheks oluliseks põhjuseks on ka börsil noteeritud ettevõtete kaldusolek monopoolsete riigiettevõtete poole. Börsil noteeritud riigiettevõtted sõltuvad valitsuse subsiidiumitest ning seega on nende kasvuootuste prognoosimine keeruline. Samuti ei maksa riigi osalusega ettevõtted (välja arvatud suured pangad) dividende. Ettevõtete kasumeid kasutatakse pigem äritegevuse kasvatamiseks kui dividendide maksmiseks.
Lisaks lühiajalisele survele, ei ole ka Mandri-Hiina aktsiaturu pikaajalised väljavaated helged. Kui mujal maailmas investeerivad aktsiaturule pikaajalise horisondiga institutsioonid näiteks pensionifondid, siis Shanghai turul domineerivad lühiajalise horisondiga jaeinvestorid. Jaeinvestorid omavad umbes 85% Hiina kahel suurimal börsil, Shanghail ja Shenzhenil, noteeritud ettevõtete aktsiatest. Võrdluseks, USAs on jaeinvestorite osakaaluks 25%. Lisaks on raskendatud välisinvestorite ligipääs Hiina aktsiaturule.
Eelmisel aastal asus Hiina väärtpaberikomisjon investorite probleemide lahendamisega tegelema. Näiteks vähendati kauplemise teenustasusid ning karmistati börsilt aktsiate äraviimise tingimusi. Hiljuti lisandus ka uus seadus, mis karmistab sisetehingute tegemises kahtlustavate ettevõtete piiranguid.
Pärast pettumust valmistanud kolmanda kvartali tulemustehooaega prognoosivad analüütikud, et Hiina börsil olevate ettevõtete kasumid jäävad ootustele alla ka järgmise aasta esimeses kvartalis. Selle põhjuseks on see, et mitmetes tööstusharudes vaevab ettevõtteid ületootmine. Mõne analüütiku hinnangul võtab Hiina aktsiaturul pikaajalisest langusfaasist väljumine mitmeid aastaid.
Üheks põhjuseks, miks lähiajal turu trendi ümberpööret näha ei ole on halvad laenud ettevõtete bilanssides, mis survestavad finantstulemusi nii praegu kui tulevikus (halvimal juhul aastaid). Ametlikel andmetel on halbade laenude osakaal finantssüsteemis 0.9%, kuid tegelikkuses võib see olla palju suurem. Ootuste kohaselt kasvab Hiina ettevõtete laenude maht selle aasta lõpuks 122% peale sisemajanduse kogutoodangust aastataguse 108% pealt. Kasvu süüks on suures osas 2008. aasta novembris Hiina valitsuse poolt majandusse süstitud massiivne 4 triljoni jüaani suurune stiimul, mis pidi vähendama globaalse finantskriisi mõju. Suur osa sellest süstiti majandusse pankade kaudu, mis laenasid raha riigiettevõtetele ning teisele projektidele, mille puhul ei olnud välistatud ka laenude mahakandmine.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
